Keskkonna ja teedega tegelev ametnik. Metsanduse spetsialist

2.05.17

Keskkond, teed, prügi, vesi, jäätmed jne

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon

E-post

Keskkonnaspetsialisti 
vastuvõtt:
E 8.00-12.00,
12.45-17.00
K, N   8.00-12.00

Mati Erik

20

53063415

mati.erik@marjamaa.ee

 

Märjamaa valda teenindav Keskkonnaameti metsanduse spetsialist

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon

E-post

Metsanduse
spetsialisti
vastuvõtt: K 9-15

Peeter Paunmaa

20

5344 8701

peeter.paunmaa@keskkonnaamet.ee

 

Toimetaja: TIINA GILL

Kiskjakahjusid aitab vältida ennetav tegutsemine

11.08.17

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu. 

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli ka kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Käesoleval suvel on esinenud üle Eesti kariloomade (lammaste, veiste) murdmisi ning karude poolt mesilate rüüstamisi. „Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude rüüstamised ja hundi poolt lammaste murdmised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks. Sellise konflikti lahendamise võti on mesiniku ja kariloomade omaniku käes," ütles Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldiva lõhnaga peleteid. Kariloomasid aitab kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjatõrjeaiale ka karjakoerte kasutamine.

Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb pärast kahjustuse avastamist sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks. Täpsemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Käsil oleval karujahi hooajal peavad jahimehed oma tähelepanu suunama mesilate kahjustuskohtade ümbruses tegutsevate nuhtlusisendite küttimisele. Hundi nuhtlusisendite küttimiseks on Saaremaal välja antud eriluba.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post­: tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
telefon: 5016 869

Toimetaja: TIINA GILL

Vähipüügiluba saab taotleda alates 3. juulist

30.06.17

Esmaspäeva hommikul kell 9 algab vähipüügitaotluste vastuvõtt pilet.ee veebikeskkonnas ja Keskkonnaameti kontorites.

Vähipüügiks on vajalik kalastuskaart, mida on kõige lihtsam taotleda veebikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt kasutajakonto luua ning kontrollida, et seal oleksid olemas kasutaja e-posti aadress ja telefoninumber. Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites (va Tallinna peakontor, Palmse, Penijõe ja Otepää  kontorid), mille kontaktid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel. 

Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini. Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe kuni viie vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd) kuni 3 ööpäevaks, Saare- ja Hiiumaal 1 ööpäevaks. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot.

Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole tänavu enamikes maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd saab püügilube osta rohkem huvilisi. Erandina on seda vähivarude kaitse eesmärgil tehtud kolmes maakonnas – Hiiumaal (kõik veekogud), Saaremaal (kõik veekogud ja eraldi Karujärv) ning Tartumaal (Pangodi järv).

„Jõevähk on kõrgelt hinnatud delikatess meie toidulaual. Samas on vähk tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes ning seetõttu on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud. Et meie vähivarud säiliksid looduses, on seatud piirang püügiajale ning keelatud alammõõduliste (kuni 11 cm pikkuste) jõevähkide püük, et tagada sigivate isendite  olemasolu. Kõik sellest mõõdust väiksemad isendid tuleb pärast püüki koheselt vette tagasi lasta," selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni on vähipüük 2017. a keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis.

2016. aastal müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 erinevale veekogule. Kokku püüti nende alusel 19 646 mõõdulist jõevähki.

Kalastuskaardi taotlemise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehel.

 

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post­: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee
telefon: 5306 9104

Toimetaja: TIINA GILL

Heinatöödel tuleb ettesattuvaid looma- ja linnupoegi säästa

28.06.17

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kohtumise võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel elavate loomadega.

„Eesti niidetavatel aladel pesitsevad mitmed üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad. Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast-serva või keskelt-lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab vähemalt osaliselt lindudel-loomadel masinate eest taanduda ning säästab seeläbi põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust," juhtis tähelepanu Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

„Eesti on väga rikas ja mitmekesine maa, kus looduslikud metsad ja sood vahelduvad põllumajandus- ja talumaastikuga. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad liigirikkad poollooduslikud kooslused, näiteks niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel," sõnas Talvi.

Keskkonnaamet väärtustab Eesti traditsioonilisi maastikke ning peab oluliseks head koostööd põllumeeste ja kõigi teiste loodust hindavate osapooltega.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post­: tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
telefon: 5016 869

Toimetaja: TIINA GILL

Mitmes Euroopa riigis on registreeritud linnugripi viirus

12.01.17

Mitmes Euroopa riigis on registreeritud metsikutel ja kodulindudel linnugripi viiruse alatüüp A(H5N8). Viirus on kõrgema patogeensusega lindude jaoks. Seni ei ole ühtegi haigusjuhtu inimeste seas ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus) andmetel registreeritud. ECDC hinnangul on risk inimeste jaoks väga väike.

Veterinaar- ja toiduamet tõhustab lindude seiret, jälgib epidemioloogilist olukorda, teavitab linnufarmide töötajaid vajadusest tervise seisundi jälgimiseks ning tööohutuse nõuete ja hügieenireeglite täitmiseks.

Tulenevalt eeltoodust on Veterinaar- ja toiduamet koostanud infokirja lindude gripi leviku ja selle tõkestamise kohta.

Toimetaja: TIINA GILL

Sigade Aafrika katk (SAK)

12.01.17
SAK  on  ülinakkav  ja  ägedalt  kulgev  sigade  viirushaigus,  mis  põhjustab  palavikku, verejookse,  põletikulisi muutuseid elundites ja suurt suremust (kuni 100%).
 
Haigust  tekitav  viirus  on  väliskeskkonna  tingimustele  väga  vastupidav,  säilides 
nakkusohtlikuna  näiteks  külmutatud  lihas  mitmeid  aastaid,  mullas  ja  pinnases  6  kuud  ja 
loomakorjustel kuni 2 kuud. 
 
SAK on liigispetsiifiline haigus, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu.
Inimestele SAK ohtu ei kujuta, kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.
 
Haigusel puudub ravi ja vaktsiin ning taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata.
 
Metssigadel on Eestis diagnoositud SAK alates 2014.  aasta sügisest ning praegu  esineb seda pea kõikjal. 
 
2016. aasta 5. juuli seisuga  on SAK  diagnoositud  3 farmis  ning taudikollete likvideerimiseks on
hukatud 16 siga (2015 aastal hukati üle 22000 sea).
 
Haiguse levikuteed 
  • Otsesel kontaktil haige looma või tema eritistega.
  • Kokkupuutel  nakatunud  loomalt  pärineva  liha  või  muude osadega.
  • Saastunud sööt, sh haljassööt.
  • Saastunud  riiete,  jalanõude,  esemete,  veovahendite  jmt vahendusel.
  • Teiste koduloomadega kokkupuutel, kes on nii väli-  kui ka sisetingimustes peetavad. 
 
Meetmed võimaliku nakkuse leviku tõkestamiseks 
  • Kõik  isikud,  kes  oma  töökohustuste  tõttu  peavad külastama  ettevõtteid,  kus  toimub seakasvatus, peavad rangelt järgima  loomapidaja poolt ettevõtte külastajatele kehtestatud bioohutusreegleid ja käitumisjuhiseid.
  • Võimaliku  nakkuse  edasikandmise  vältimiseks  tuleb seakasvatuseks  kasutatavasse  hoonesse sisenemisel kasutada ühekordseks kasutuseks mõeldud  kaitseriietust ja kindaid.
  • Hoonetesse  sisenemisel  ja  sealt  väljumisel  kindlasti kasutada desomatte.
  • Vältida  tuleb  erinevate  seakasvatushoonete järjestikuseid  külastusi,  samuti  minekut  otse seakasvatusest  söödatooja  juurde.  Nende  käikude  vahele peab jääma vähemalt 48 tundi
 
Haigustekitaja vastupanuvõime desoainetele
Võrreldes  paljude  teiste  haigustekitajatega  on  sigade Aafrika  katku  põhjustav  viirus suhteliselt  tundlik kõrgete  temperatuuride  ja  desoainete  suhtes.  Nii sobivad  inimeste  ja riiete  desinfitseerimiseks  näiteks seebid  ja  detergendid,  erinevaid  esemeid-tarvikuid  saab 
desinfitseerida hoides neid näiteks temperatuuril +50ᵒC 3 tundi, +56ᵒC 1,5 tundi või +60ᵒC 30 minutit. 
 
Mida teha SAKi kahtluse korral?
Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult  informeerima maakonna  volitatud veterinaararsti  või  kohalikku  veterinaarkeskust. Veterinaararsti saabumiseni  on  oluline  vältida  võimaliku nakkuse levikut.
 
Põhisõnumid avalikkusele
Iga  loomapidaja  peab  täitma  kehtestatud  bioturvalisuse nõudeid,  et  oma  loomi  taudi  eest kaitsta  ning  tõkestada viiruse edasist levikut.
 
Haiguse  leviku  seisukohast  kujutavad  võimalikku  ohtu  ka laatadel  näidatavad  ja turismitaludes  peetavad  kodusead. Nendegi  puhul  kehtib  väljaspidamise  keeld.  Kui  märkate 
välitingimustes  peetavat  kodusiga,  teatage  Veterinaar-  ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750.
 
Metsas  matkamas,  marjul  või  seenel  käimise  järel  tuleb puhastada  oma  riided  ja  jalanõud  - see  on  lihtne,  kuid väga oluline meetod nakkuse edasikandumise vältimiseks
 
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele  www.seakatk.ee  ning küsimusi 
ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
 
Maakondlike veterinaarkeskuste kontaktid on leitavad VTA kodulehel www.vet.agri.ee
 
Veterinaar- ja Toiduamet
 
 
 
Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada

12.01.17

Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab nii tervist kui ka keskkonda.

Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

„Kodune prügipõletus on keelatud selleks, et kaitsta meid ümbritsevat keskkonda ja inimese tervist. Jäätmete põletamisel lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et ohtlikud ained ära põleksid. Samuti ei ole võimalik põlemisel tekkivaid ohtlikke suitsugaase kokku koguda erinevalt jäätmepõletustehasest," selgitas Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist.

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol. Katse tulemused näitasid, et olmejäätmeid põletades on kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid õhus oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Suurimaid probleeme tervisele tekitavad silmale nähtamatud dioksiinid, mille tase koduse jäätmelõkke suitsus on üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.

Jäätmete põletamisel tekkiv suits võib tekitada tervisehäireid selle otsesel sissehingamisel.  Kõige rohkem mõjutab see tundliku hingamissüsteemiga inimesi, samuti lapsi ja vanureid. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad tekkinud saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi meie toidulauale, kui sööme sealsamas kasvatatud aiasaaduseid või veekogudest püütud kalu. Üle 90% päevasest dioksiini annusest tulebki tarbitud toidu, eriti liha ja piimasaaduste, vähem kala kaudu. Mida rohkem saastatud toiduaineid tarbida, seda enam ohtlikke ühendeid inimese keha talletab ja see võib omakorda edasi kanduda veel sündimata lapsele või rinnapiimaga imikutele.

Tuleohutuse tagamiseks peab kuni ühemeetrise diameetriga lõke olema vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest ning suurema diameetriga lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.

Jälgides keskkonna- ja tuleohutusnõudeid tagame turvalise jaanitule ja hea elukeskkonna.

Lisainfo:
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist
e-post: reet.siilaberg@keskkonnaamet.ee   
telefon: 5884 9116

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa valla energiamajanduse arengukava 2014-2024

25.11.15
Märjamaa Vallavolikogu kehtestas 17.11.2015 määrusega nr 44 Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024.
enlightened Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024
        K.Plamus ettekande materjalid volikogu 17.11.2015 istungil
Toimetaja: JANIKA LILÄNDER