Hoolekandeasutused Märjamaa vallas

11.01.17

Kuuda Hooldekodu OÜ 
Tolli, Märjamaa vald, Raplamaa, Eesti
E-post: hooldekodu@kuuda.ee
Kodulehekülg: www.kuuda.ee

Märjamaa Haigla AS hooldusravi osakond 
Lauluväljaku 26, Märjamaa 78301
Hooldusravi osakond: tel 482 1588
E-post: mrhaigla@estpak.ee
Kodulehekülg: www.märjamaahaigla.ee

Toimetaja: TIINA GILL

Tasuta õigusabi osutamisest erivajadustega inimestele

3.05.18

Selle aasta aprillis täitus Eesti Puuetega Inimeste Kojal ja SA Õigusteenuste Bürool esimene tegevusaasta, kus üle Eesti on jagatud erivajadustega inimestele tasuta õigusabi. Tänu Justiitsiministeeriumi rahastusele saame osutada sihtgrupikeskselt disainitud teenust, mis on kavandatud lahendama keskmise, raske ja sügava puudega isikute õigusmuresid. Peale esimest aastat on sobiv aeg anda väike ülevaade, kuidas on abi osutamine kulgenud.

Õigusmurede ring on ulatuslik

Juristid on valmis juhendama ja abistama peresuhetest tekkinud probleemide, näiteks laste ülalpidamis- või hoolduskohustuse mittetäitmisega seotud murede lahendamisel, elatise väljanõudmisel. 2017.a. rakendus täitemenetluseaegne elatisabi nõudmise võimalus. Sõltuvalt elatise suurusest kohtuotsuses, maksab riik kuni 100 eurot kuus (kui kohtuotsuses on elatis väiksem, siis kohtu poolt otsustatu). Oma last abistada on iga vanema kohustus. Kahju, et liiga sageli tuleb selleks kohtuuksi kulutada ja hiljem ka kohtutäituri poole pöörduda.

Juristi poole pöördutakse võlgade, lepingute, tööalaste, eluaset ja sotsiaalteenuseid puudutavate küsimustega. 2018.a. algus on olnud täitemenetlusasjade rohke. Muudatused täitemenetluse seadustikus on toonud kaasa täiturite uusi praktikaid ja sellega seoses asjaajamismuresid väga viletsas sissetulekuolukorras erivajadustega isikutele. Täitemenetlus ei tähenda, et kohustusi ei tuleks täita. Seaduses on alles ka põhimõte, millisele sissetulekule ei saa sissenõuet pöörata. Kuid juurde on loodud 20% sissetuleku arestimise erand ja klausel, et  sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri (140 eurot). Muudatus on põhjustanud alates veebruarist võlglastele ootamatuid 140 eurot kasutada jätmise sissenõudmisi. Täituri tegevuse kohta „protesteerimise" tähtajad on väga lühikesed, kuna avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul.

 

Esimene õigusabiaasta möödus töörohkelt

Üle Eesti pöördus õigusteenusele 874 puudega isikut. Piirkondade esikolmikusse ja planeeritust aktiivsemad olid Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa erivajadustega isikud. Aktiivsemad piirkonnad said nõustamisvõimalust juurde Hiiumaa, Võrumaa, Jõgevamaa, Järvamaa ja Raplamaa arvelt. ÕTB kliendiportfelli analüüsist nähtub, et enim oli klientide seas keskmise puudega isikud (52%),  raske puudega kliente oli 38% ja sügava puudega abistatuid 10%. Puudespetsiifilist statistikat ÕTB ei kogu, kuna ei pea seda põhjendatuks ebaproportsionaalse isikuandmete töötlemise vaates.

Esimese aasta statistikale tuginedes iseloomustab õigusnõustamise teenust saanud „keskmist" klienti: 47,4% on üksikud inimesed – majanduslik/sotsiaalne toimetulek enamasti keerulisem; 25- 49- aastaseid kliente on 40%, üle 55 aastaseid kliente on 41%; vene keelt kõnelevaid isikuid 40%.

Õigusmurede esikolmikusse kuuluvad perekonnaõigusega seotud teemad 44% juhtumitest, millest omakorda elatiseasju 40%, hooldusõigusemuresid 17%, lahutusi ja varajagamisi 29%. Teisel kohal on 31% pöördujatest muresid seoses võlasuhetega (kohustustega) ning kolmanda  suurema teemana vajatakse 13% juhtumitel abi täiteasjade lahendamisel. 57% kliendijuhtumistest on pikemat koostööd nõudvad-  õigusdokumentide koostamised, juhendamised, it-abi ning asjaajamine.

 

Otsi lahendusi esimesel võimalusel!

Juristid panevad südamele, et muredele tuleb asuda lahendusi otsima esimesel võimalusel! Erivajadustega isikud on oodatud õigusnõustamisteenust saama 15-s tõmbekeskuses, kus juristid on valmis vastu võtma keskmiselt üks kord kuus- seda ei ole liiga palju, kuid telefonid töötavad ÕTB-s kõikidel tööpäevadel, helistada ja asja joonelhoidmist saab alustada ikka.

Ja veel, alati nimetage, kui teile tundub, et teil on oma murega kiire, eriti kui tegevused on seotud kohtasjadega ja tähtajad on väga lühikesed!

 

Loodame, et 2018.a. saab olema murranguline aasta ning teenuse avastavad enda jaoks eelmise aasta vähemaktiivsed piirkonnad, et abivõimaluse info jõuab senisest enam raske ja sügava puudega kaasmaalasteni! Märgake, hoolige ja edastage info!

 

Soovime, et hädasolija teaks, et abi on helistamise kaugusel!

ÕTB telefonid on 53850005 ja 6015122

www.epikoda.ee/oigusnoustamine

www.otb.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) sõlmis Justiitsministeeriumiga koostöölepingu, millega kohustus osutama õigusnõustamise teenust 15-s nõustamiskohas üle Eesti (täpsema loetelu nõustamiskohtade osas leiab EPIKoja veebilehelt: www.epikoda.ee/oigusnoustamine). Õigusteenuse geograafiliselt ulatuslikum korraldamine toob kaasa võrdse kohtlemise „saartest setuni ja lõunast põhjarannikuni" ning on üks puuetega inimestele uuenenud õigusnõu tagamise eesmärke.

 

Hille Raud
SA Õigusteenuste Büroo juhataja

Toimetaja: TIINA GILL

Kultuurireis Lätimaale

24.04.18

Märjamaa valla pensionäride ja puuetega inimeste kultuurireis „Külla Lätimaale", mida toetab Märjamaa Vallavalitsus, toimub 13.–14. juunil väljasõiduga Märjamaa bussijaamast kell 7.45.

Reisile registreerunuil tasuda osamaks (reis + kõik sissepääsud) pensionärid 103,50 ja täiskasvanud 107,60 (hinna erinevus sissepääsudel) hiljemalt 12. maiks.

Rahaülekanne teha Eesi Veske kontole EE071010702005044003. Selgitusse reisija nimi ja isikukood või sünnidaatum.

Sularahas saab maksta  sotsiaalkeskuses 9. mail kella 11.30–13.00, kui puudub ülekande võimalus.

Kontakttelefon 489 1943 või 5346 0846 E. Veske.

Toimetaja: TIINA GILL

Eluruumide kohandamise meede „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“

24.04.18

 

Märjamaa vald osaleb projektis "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine", mille raames kohandatakse puuetega inimeste eluruume nende vajadustele vastavaks.

Eluruumi kohandamist saate taotleda, kui Teil on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja Teil on sellekohane kehtiv otsus ning puudest tulenev vastava kohanduse vajadus.

Eluruumi kohandamist taotletakse erivajaduse katmiseks:

  1. liikumisel (nt eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamine jms);
  2. hügieenitoimingutes;
  3. köögitoimingutes.

Kohandada saab eluruumi, mis:                     

  1. asub Märjamaa valla haldusterritooriumil ning
  2. on Teie rahvastikuregistrijärgne tegelik elukoht;
  3. on aastaringselt elamiseks sobiv;
  4. on Teie või Teie pereliikme omandis, kaasaomandis või kasutuses lepingu alusel.

Taotlusi koos lisadokumentidega on võimalik esitada perioodil 25.04.2018 - 15.05.2018.

Taotlus eluruumide kohandamiseks tuleb esitada hiljemalt 15.05.2018 Märjamaa Vallavalitsusele. Need tuleb saata meiliaadressile marjamaa@marjamaa.ee (digitaalselt allkirjastatud) või postiaadressil Tehnika 11, Märjamaa 78304, märgusõnaga "Puudega inimeste elusaseme kohandamise toetus".  Samuti võtavad taotlusi vastu vastuvõtuaegadel Märjamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad vallamajas (Tehnika 11, Märjamaa) ja Vigala osavalla sotsiaaltööspetsialist osavalla teenuskeskuses (Sääla tee 8/8, Kivi-Vigala).

Taotluse kohustuslikud andmed on:

  1. taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed;
  2. taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus (juhul kui taotluse esitab esindaja);
  3. kohandatava eluruumi andmed: eluruumi aadress, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand);
  4. eluruumi omaniku või kõigi kaasomanike või korteriühistu nõusolek kohandamise tegemise kohta;
  5. eluruumi kohandamise eesmärk  (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus;
  6. kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukse ava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruumi ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC- ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu);
  7. otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

 

Koos taotlusega esitatakse:

  1. koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist;
  2. koopia esindaja isikut tõendavast dokumendist (juhul kui on esindaja);
  3. koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumäärus, volikiri);
  4. eluruumi omaniku või kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
  5. koopia puude määramise otsusest;
  6. Sotsiaalkindlustusameti või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse või abivahendifirma hinnang eluruumi kohandamiseks (olemasolu korral).

 

Märjamaa vallavalitsuse sotsiaalosakond kontrollib, kas taotlus vastab projekti tingimustele. Taotluste sisuliseks kontrolliks teevad Märjamaa Vallavalitsuse sotsiaaltöö- ja ehituspetsialistid kodukülastused taotletud kohanduse vajaduse ja selle teostamise võimalikkuse hindamiseks.

Kohandustööd tehakse vastavalt ERF meetmes kehtestatud tingimustele.

Juhul kui kohandamise tööde tegelik maksumus ületab Märjamaa valla rahastust, tuleb taotlejal ülejäänud summa katta omaosalusena.

 

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond meetmest „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine"

 

 

Projektiga seotud õigusaktid:

 

Sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määrus nr 4
Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine
Määruse seletuskiri
Määruse lisa 1: Meetme tegevuse "Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" standardiseeritud ühikuhinnad
Määruse lisa 2: Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika

Lisainformatsioon sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska (tel 5621 4609) ja lastekaitsespetsialist Sirje Praks (tel 5305 1085).

Toimetaja: TIINA GILL

Üksi elava pensionäri toetuse maksmise perioodi hakatakse arvestama 1. aprillist

16.03.18

Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda makstakse üks kord aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel
  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 kordse Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal on see 492 eurot. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Üksi elava pensionäri toetust maksame üks kord aastas  - oktoobris.

Mida me 2018. aastal kontrollime:

  • Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018?
  • Kas toetuse saaja vanaduspension on perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 väiksem kui 492 eurot?
  • Kas toetuse saaja elab perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 rahvastikuregistri andmetel üksi?

Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

NäideVilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2018 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2018.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

NäideJüri elab üksinda. Oktoobris 2018 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal ei ela juba mitu aastat. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

  1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.
  2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele.
  3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.
  4. Kui pensionär elab koos oma isikliku ülalpidamist vajava lapsega (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps mõne soodustuse saamiseks, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:

  • kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta
  • talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Toetust me ei maksa inimesele, kes perioodil 01. aprill - 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

Allkas: Sotsiaalkindlustusamet

Infot toetuse kohta leiab sotsiaalkindlustusamet kodulehelt

www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uksi-elava-pensionari-toetus-0.

www.sotsiaalkindlustamet.ee

 

Oma elukoha aadressi kontrollimiseks või kandmiseks rahvastikuregistrisse palun pöörduda Märjamaa Vallavalitsuse registrisekretär Mirjam Aasma poole tel 5860 2209 või aadressil Tehnika tn 11, Märjamaa alev (kab 12, I korrus).

Kui korterisse on sisse kirjutatud inimene, kes seal enam ei ela ning  kellel ei ole õigust enam kasutada seda eluruumi oma elukohana, siis korteri omanikul on õigus esitada aadressi järgsele vallavalitsusele avaldus rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks.

Toimetaja: TIINA GILL

Puuetega inimeste kaardil on nüüd uus kujundus

21.09.17

Alates septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet järk-järgult väljastama puudega isiku kaarte, mis on uue kujundusega. Uut kaarti kujundades võtsime arvesse sihtrühma erivajadusi. Uus kaart on kontrastsemate värvidega – valgel põhjal must kiri ja kaardi all servas sinine värviriba. Valge-sinise taustal on tekst paremini loetav ning kaardile on lisatud ka reljeefne märgistus, lasergraveering, mis aitab tuvastada kaardi esikülge ja seda, kus asub andmete väli. See teeb kaardi teistest kaartidest kergemini eristatavaks ka nägemispuudega inimese jaoks.

Uue kujundusega kaardi kasutusele võtmisel jääb kehtima ka vana kujundusega kaart, mis kehtib kuni kaardil märgitud kehtivusaja lõpuni. Osadel juhtudel on märgitud info puude kohta inimese pensionitunnistusele, ka need jäävad kehtima kuni kehtivusaja lõpuni.

Lisainfot puuetega inimeste kaardi kohta SIIT ning puuetega inimeste sõidusoodustuse korra kohta SIIT.

Toimetaja: TIINA GILL

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

9.05.17

TASUTA ÕIGUSABI ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE (keskmine, raske, sügav puue) Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Kojas (Rapla, Kuusiku tee 5)

Eelregistreerimine vastuvõtule telefonil 601 5122 või 5385 0005

Toimetaja: TIINA GILL

Eakad ja puuetega inimesed

11.01.17

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus 
Rehabilitatsioon ja invainfo 
Sotsiaalhoolekande seadus

STATSIONAARNE ÕENDUSABI (HOOLDUSRAVI) RAPLA HAIGLAS

Statsionaarse õendusabi (hooldusravi) 25 voodikohaga osakond on Rapla haiglas alates jaanuarist 2013. Osakonda juhatab Krista Neeme.

Osakond ehitati uueks ja kõigile nõuetele vastavaks Euroopa struktuurifondide rahadega, millele umbes kolmandiku osas lisandus haigla omaosalus.

Teatavasti tasub haigekassa õendusabi (hooldusravi) eest 85% ulatuses, 15% jääb patsiendi (või tema omaste) kanda.  Täpset teavet saab alati küsida ka osakonnast (4890724).

Mitmeid asjaolusid arvestades, sh patsientide pöördumisi, küsib haigla omaosalust suveperioodil senise 6 euro asemel 3 eurot (alates 10. juunist kuni 31. augustini).

Suvel, kui ilmad ilusad ja soojad, on õendusabi osakonnas olevatel patsientidel võimalus viibida värskes õhus koos osakonna saatjaga. Haigla ümbrus, nn. õueala, on peale ehitusi korda saamas ja peagi päris ilus! Siinkohal soovitus, et osakonda tulijatel oleks kaasas jakk või kampsun, mida õue minnes vajadusel peale võtta. Ka ratastooli patsiendid saame ilusa ilmaga õue viia. Muidugi arvestame seejuures patsiendi tervislikku seisundit ja soovi.

Osakonnas onväga head pesemisvõimalused mistahes seisundis haigetele.

Statsionaarse õendusabi osakonda (hooldusravile) tulekuks on vaja perearsti saatekirja. Nii et kui on mure, arutage oma perearsti  või -õega või valla sotsiaaltöötajatega, kuidas oleks abi teile kõige parem korraldada.

Osakonnal on võimalus pakkuda ka tasulist hooldusteenust (20 eurot ööpäev).  Sel juhul peate kokku leppima osakonnajuhataja Krista Neemega ning siis perearsti saatekirja vaja pole.

Toimetaja: TIINA GILL