« Tagasi

Ohutu kütteperiood on igaühe enda teha

Tänavu on toimunud 472 eluhoone tulekahju, neist 81 tulekahju on alguse saanud puudustega küttesüsteemide kasutamisest. Tulekahjudes on hukkunud 20 inimest, neist 18 eluhoone tulekahjudes. 

Sügisel algab taas kütteperiood ning turvaliselt ette mõtlev koduomanik hakkab selleks aegsasti valmistuma. Enne kütteperioodi algust on viimane aeg korstnapühkija kutsumiseks. Soojade ilmadega on võimalik veel parandustöid teha ning kütteseadmed korda saada. Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Jaak Jaanso ütleb, et tahma- ja pigipõlengud, mis saavad alguse korstnast on väga ohtlikud. „Korstnas tekkiv põlemine lõhub kütteseadmeid ning tekkivate pragude kaudu levib põleng kiirelt hoonesse. Sealt edasi tekivad juba korvamatud kahjud," ütleb Jaanso.

Küttesüsteemist alguse saanud põlenguid saab iga koduomanik ennetada. Esimese asjana tuleb kutsuda kutseline korstnapühkija neid üle vaatama ja hooldama. „Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas," ütleb Jaanso. „Kui köetakse märgade küttepuudega või on värske õhu juurdevool puudulik, tekib rohkem tahma. Siis tulebki puhastustööd käsile võtta tihedamini".  

Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks neli aastat ise puhastada. Igal viiendal aastal tuleb kutseline korstnapühkija kutsuda. Loetelust suuremate ehitiste korral tuleb korstnapühkija tellida igal aastal. Ise puhastades tuleb hoolitseda selle eest, et tahm saaks eemaldatud kõikidest küttesüsteemi osadest. Jaanso sõnul on tuhaimur küll väga hea abimees, kuid lõõrid tuleb kõigepealt korralikult lõõriharjaga läbi harjata ja alles siis imuriga tahm eemaldada.

Usaldusväärsete korstnapühkijate kontakte saab päästeala infotelefonilt 1524. Puhastamise üle arvestuse pidamine on majaomaniku kohustus. Arvestuse pidamine on vajalik näiteks kindlustusseltsile, tõendamaks, et küttesüsteem on kontrollitud ja puhastatud.  

Kui korstnapühkija avastab puhastustööde käigus, et küttesüsteemil on puudusi, koostab ta kirjaliku ettepaneku. „Ettepanekus tuuakse välja tuleohutusnõuete rikkumiste sisu, tuleohu kirjeldus ning vajalikud tegevused nende kõrvaldamiseks. Korstnapühkija ettepanekus toodud puudused tuleb küttesüsteemi omanikul kõrvaldada," ütleb Jaanso ning lisab, et ühe eksemplari edastab korstnapühkija alati ka päästekeskusele. Kui omanik ise vastavalt korstnapühkija tähelepanekule enda küttesüsteeme korda ei tee, võib Jaanso sõnul oodata uksele koputamast inspektorit, kes esitab puuduse kõrvaldamise nõude juba ettekirjutusega.

Jaak Jaanso
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik
 


Jaak Jaanso