« Tagasi

Ehitised tuleb hiljemalt 1. jaanuariks kanda ehitisregistrisse

1. jaanuariks 2020. a tuleb omanikel lasta ehitisregistrisse kanda kõik ehitised, mis on tänaseks veel registrisse kandmata. Selleks on aega veel vaid 9 kuud.

Seda, kas kõik hooned on ehitisregistris olemas ja nende andmed on õiged, saab igaüks ise kontrollida järele registri avalikust vaatest https://www.ehr.ee/ Otsimiseks tuleb sisestada oma kinnistu nimi või katastrinumber ja küla ning seejärel näidatakse teile kõiki sel kinnistul registrisse kantud hooneid. Hoonetel klikkides on võimalik näha hoonete andmeid ning nende kohta esitatud dokumente.

Erandiks on alla 20m2 ja (samaaegselt) alla 5 m kõrgused eluhooned ja eluhoonete teenindamiseks vajalikud hooned (õues asuvad kuurid, saunad jne), mida tänase seaduse järgi ei pea registrisse kandma. Küll ei ole ka nende hoonete registrisse kandmine keelatud.

Hooneid võib jagada vanuse järgi 2 liiki:

Enne 1995.a 22. juulit kehtima hakanud planeerimis- ja ehitusseadust seaduslikult (õiguslikul alusel) püstitatud hoonete registrisse kandmine on lihtsam. Selleks on vaja (vajadusel) dokumenti, mis näitab, et hoone on seaduslikult püstitatud ning hoone mõõdistusjooniseid (asendiplaan, hoone plaan, vaated, lõiked) + mõned fotod. Seejärel on ehitise andmete esitamise teatisega võimalik selline hoone registrisse kanda. Õiguslikku alust võib näidata näiteks katastriplaan, tempel kunagises ehitusprojektis, arhiivi väljavõte jne. Mõõdistusjoonised võib koostada ka hoone omanik ise. Nii vanade hoonete osas ohutust ei kontrollita ja sellistele hoonetele kasutusluba ei taotleta (loa võib küll taotleda, aga sel juhul on protsess keerulisem ja kirjeldatud järgmises lõigus). Selliseid hooneid võib kasutada vastavalt algsele kasutusotstarbele (näiteks elamut elamuna).

Kui hoone on ehitatud pärast 22.07.1995 ja seda ei ole registris ning see hoone on kõrgem kui 5 meetrit või suurem kui 20 m2, on hoone registrisse kandmiseks vajalik olenevalt suurusest ja kasutusotstarbest kas

  • ehitusteatis ja ehitusprojekt või mõõdistusprojekt + mõned fotod + asendiplaan (puudutab reeglina 20-60 m2 hooneid) või
  • kasutusloa taotlus ja ehitusprojekt või mõõdistusprojekt + mõned fotod + asendiplaan.

Sellised hooned peavad olema ohutud, mida omavalitsus ka kontrollib. St elektrisüsteemi olemasolu korral tuleb omanikul lisaks tellida elektriaudit. Küttekollete olemasolul tuleb lasta kõigepealt korstnapühkijal süsteem üle vaadata (ja vastav tõend võtta) ning seejärel enne kasutusloa väljastamist või kasutusteatise registrisse kandmist laseb vald ka päästeameti esindajal hoone üle vaadata.

Vigala osavallas asuvate ehitiste osas saab täpsemat infot kolmapäeviti ja neljapäeviti 4894774 osavallavalitsuse ehitusnõunikult või e-postiga fred@vigala.ee Mujal Märjamaa vallas tuleb pöörduda ehitusspetsialist Helgi Tammaru juurde 53052423 või Helgi.Tammaru@marjamaa.ee

 

Priit Kärsna