« Tagasi

Selgitusi veeteenuste hinna muutmise vajadusest

Märjamaa Nädalalehe eelmises numbris ilmus info AS Matsalu Veevärgi teeninduspiirkonna uutest vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindadest, mis hakkavad kehtima alates 1. aprillist 2019. See on tekitanud lugejates küsimusi. Hinnatõusu põhjuseid avab AS Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek. Olgu lisatud, et  Konkurentsiameti kodulehelt on leitav kogu taotlusega seotud info.   

 

Miks on vaja veeteenuse hinda tõsta?

Hinnatõusu peamisteks põhjuseks on kolm komponenti. Esiteks on elektri hind börsil  tõusnud. Teine põhjus on investeeringute omafinantseeringu katteks võetud laenude teenindamine. Hiljutised suuremad projektid on Märjamaa reoveepuhasti rekonstrueerimine, Laane-Ärni piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine. Kolmandaks on ressursitasud, mida riik  on järk-järgult tõstnud. Igapäevaste püsitegevuskulude pärast ei ole pidanud hinda tõstma.

Kui vaadata selle valdkonna piirkondlikke ühisveevärgi (ÜVK) arendamise kavasid, siis meie hinnatõus pole järele jõudnud neis dokumentides kirja pandud prognoosidele – veehinna tõus umbes 5% aastas. Meil on hinna muutus kolme aasta peale 7,5%. Oleme enda arvates hästi majandanud, kuid investeeringute maht ja laenude teenindamine nõuavad oma. Matsalu VV aastakäive on umbes 850 000 eurot, laenusid on projektide peale ligi miljon eurot. Saime laene ajatada, aga laenude põhiosa tagasimaksed tulevadki alates 2019. aastast.

Eelmised hinnatõusud oli aastatel 2016 ja 2013. Esitame hinnataotluse Konkurentsiametile üksnes vajaduse korral. Meie enda prognoos teenuse hinna tõusuks oli isegi pisut kõrgem, kui Konkurentsiamet oma otsusega kooskõlastas.

 

Palun võrrelge Matsalu VV teenuse hinda teiste vee-ettevõtete omadega.

See on Eesti keskmisest pisut kõrgem. Eesti Vee-ettevõtete Liitu kuuluvatel vee-ettevõtetel on ilma käibemaksuta kanalisatsiooniteenuse hind keskmiselt 1.62 €/m3, meil 1.81 €/m– see vahe väga suur ei ole. Vee hinna puhul on vahe pisut suurem: keskmine 1.11 €/m3, meil 1.40 €/m3. Siin tuleb arvestada, et Matsalu VV teeninduspiirkonnas on teenuse hind kõikide asulate peale ühtlustatud. Meil on kümnes asulas pöördosmoosseadmed, aga see tehnoloogia joogivee puhastamiseks on kolmandiku võrra kallim kui veetöötluseta pumbajaamades. Vajadus taolisi seadmeid kasutada tuleneb meie teeninduspiirkonna põhjavee eripärast, kus on vaja eemaldada veest nt fluoriidi,  boori ja rauda. Näiteks Vigalates on väikestes pumplates veetehnoloogiat rohkem kui mõnes suurlinna veetöötluses. Meie põhjavee kvaliteedi eripära on juba selline, mis teeb joogivee puhastamise kalliks. Kasutame mõnes kohas ka vee pehmendamist ja kloreerimist, et veepuhastusseadmed saaksid  töötada eesmärgipäraselt. 

 

Kas hinnatõusu taotlus tuleb kooskõlastada ka omavalitsustega või ainult Konkurentsiametiga?

Omavalitsuste esindajad on ettevõtte nõukogus ja olid kursis, kui hakkasime uusi hindu taotlema. Kuna Matsalu VV teeninduspiirkonnas asub Märjamaa, kus on üle 2000 elaniku, siis on meil automaatselt kohustus kooskõlastada hinnad Konkurentsiametis. Uute hindade taotlemisprotsess algas juba 2018. aasta suvel, novembris sai ametlik taotlus sisse antud ja menetlus kestis pea veebruari lõpuni. 

Hinnamuutusest tuleb teavitada kuu aega ette. 27. veebruaril saime otsuse, päev hiljem saatsime klientidele teated, panime info oma kodulehele ja saatsime valdade kodulehtedele info, et alates 1. aprillist 2019 hakkavad kehtima uued veeteenuse hinnad. Seega I kvartalis on veeteenus veel vana hinnaga, uuest kvartalist tuleb muudatus. Nii ei teki segadust ka klientidel, kes tasuvad arveid kvartali kaupa.

 

Kui suur on hinnatõus protsentides ja numbrites?

Vee hind tõuseb ligi 6% ja kanalisatsiooni hind ligi 8% .Vesi ja kanalisatsioon kokku koos käibemaksuga tõstab kuupmeetri hinda 26 senti. Vaadates hinnamuutust kolme aasta lõikes, siis see väga järsk ei olegi. Arengukavade põhjal võiks igal aastal olla 5% hinnatõus, et investeeringutele järele jõuda. Ei saa öelda, et oleme käe liiga sügavale kliendi taskusse toppinud, pigem oleme pingutanud ettevõtte püksirihma.

 

Kuidas varasemad hinnatõusud on tarbimist mõjutanud?

Vesi on loodusressurss ja seda tuleb sama targalt kasutada nagu teisigi loodusressursse. 2016. aasta hinnatõusu järel vähenemist ei tunnetanud, aga 2013. aastal, kui esimest korda  saime Konkurentsiametist veeteenuse hinna kooskõlastuse, oli esimesel poolaastal märgata tarbimise vähenemist. Tookord oli hinnatõus ka suurem – umbes 15%. Meie klientide keskmine veetarbimine viimasel viiel-kuuel aastal on olnud suhteliselt stabiilne. See on pisut alla Eesti keskmise – 67–68 liitrit ööpäevas.

 

Kas Märjamaal on nüüd pea kõik  vee- ja kanalisatsioonitrassid uuendatud?

Võib öelda, et 95% ulatuses on vee- ja kanalisatsioonitorud ja seadmed uuendatud. Sellega seoses kutsume inimesi liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ennekõike Laane-Ärni piirkonnas, kus olid viimased rekonstrueerimistööd, aga ka mujal Matsalu VV teeninduspiirkonnas. Teadupärast, mida rohkem on liitujaid ja kliente ühe torukilomeetri kohta, seda soodsam on teenuse hind. Investeeringud ja tarbimine võiksid olla meie piirkonnas rohkem tasakaalus. Vee- ja kanalisatsiooni klientide puhul on Märjamaa alevis 1/8 vahe kanalisatsiooni kahjuks. See paneb küsima, kuhu läheb nende reovesi, kes pole kanalisatsiooniga liitunud ja kust pole pütiga midagi välja veetud? Märjamaa valla purgimiseeskirja kehtestades saigi kirja punkt, et inimesed peavad hakkama tõestama, kuhu nende reovesi läheb, kes ühiskanalisatsiooni ei kasuta. 

 

Kas ÜVKga liitumisel on tasu?

Ei ole. Me ei ole seda teadlikult kehtestanud, et soodustada liitumist. Tulge ja küsige selleks tehnilisi tingimusi. Mõnel puhul on ehk vaja teha ka väike projekt. Olgu lisatud, et Keskkonnainvesteeringute Keskusel on meede, millest 50% ulatuses toetatakse eraisikute liitumistöid ÜVKga. Oleme sellest võimalusest ka varem rääkinud, aga Märjamaal ei ole seda väga aktiivselt kasutatud.  

 

Märjamaa torustikud ja reoveepuhasti on nüüd uuendatud. Kus tulevad järgmised suuremad tööd?

Aastatel 2007–2008, kui piirkonnas olid suured Ühtekuuluvusfondist rahastatud torustike uuendamistööd, siis rekonstrueeriti Valgus vee- ja kanalisatsioonitrasse vaid osaliselt. Nüüd koostame taotlust Valgu ja Oidrema küla trasside uuendamiseks. Taotluse esitame tänavu, ehitamine on aastal 2020,  kui saame positiivse rahastusotsuse.

Väikeste piirkondade võit ongi just selles, et oleme üks suur vee-ettevõte, kus kehtib üks teenuse hind. Kui suur piirkond end korras hoiab ja suudab efektiivsemalt majandada, nagu Märjamaa ja Lihula, siis selle arvelt on ka teistele hind soodsam. Seetõttu tuleb investeeringutesse panustada ja mõelda ka järeltulevatele põlvedele: mis täna tehtud, see nende jaoks hooleta

 

Kusmaal on läbirääkimised AS Pärnu Vesi ja AS Matsalu Veevärk liitumiseks?

Selle kuu lõpuks saame konsultantidelt kätte äritegevuse analüüsi. Sellelt pinnalt järgnevad konsultatsioonid. Ma ei hakka midagi ette ennustama, kuhu omanike kokkulepped lõpuks välja jõuavad.
 

Reet Saar