Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023

20.09.18

Avalikustamisele tuleb Märjamaa valla jäätmekava aastateks 2018–2023, millega saab tutvuda alates 19. septembrist kuni 3. oktoobrini 2018 Märjamaa vallavalitsuses kabinetis 21.

Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023 määruse eelnõu

Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023

Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmemajandusest

28.05.18

Elanikel on võimalik tasuta ära anda mitmesuguseid jäätmeid Märjamaa jäätmejaamas:

Aadress: Jaama 5, Märjamaa alev
Avatud
K 13.00 – 19.00,
N 13.00 – 19.00,
R 13.00 – 19.00,
L 10.00 – 16.00

Telefon 5345 4938

Märjamaa jäätmejaama operaator on AS Eesti Keskkonnateenused
Telefon 1919
info@keskkonnateemused.ee

Operaatori infotelefon 5345 4938, marjamaajj@keskkonnateenused.ee

Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu alljärgnevaid jäätmeid:

  1. tootjavastutus organisatsiooni kaetud jäätmeliigid (paber, kartongpakend; sega pakendijäätmed sh vahtpolüstüroolpakend) vastuvõtt;
  2. plastide vastuvõtt;
  3. tekstiili vastuvõtt;
  4. metallid,  vanaraud vastuvõtt;
  5. elektri- ja elektroonikaseadmed (komplektne olmeelektroonika) vastuvõtt;
  6. suurjäätmete  (sh mööbliesemed: diivanid, lauad, toolid, kapid, riiulid, madratsid, vaibad, kardinad; sanitaartehnika:  vannid, kraanikausid, wc-potid vastuvõtt;
  7. sõiduauto rehvide vastuvõtt;
  8. lehtklaasi, klaasi vastuvõtt;
  9. ohtlike jäätmete vastuvõtt;
  10. eterniit – (hooajaline vastuvõtt). NB! Palume ette helistada tel 5345 4938, et kontrollida konteineri täituvust!

Palume jäätmejaama külastada ainult lahtioleku aegadel.

 

Jäätmejaama mitte tuua

  • ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  • autolammutuse jääke,
  • prügi (segaolmejäätmed);
  • aia- ja haljastujäätmeid,
  • raiejäätmeid (oksad),
  • puitjäätmeid.

Lähim jäätmejaam on Rapla Mäepere jäätmejaam.
Asukoht: Ülejõe küla Rapla vald
Operaatori tel 484 2237, 512 5847
info@rjkk.ee

 

Pakendiseaduse tekst  

Kui soovite loobuda korraldatud jäätmeveost, siis esitage taotlus hiljemalt 21. jaanuariks 

BLANKETID
Korraldatud jäätmeveost loobumise taotlus (e-vorm) 
Ühise jäätmemahuti kasutamise kokkulepe 
Jäätmeõiend

Toimetaja: TIINA GILL

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse

21.03.18

Tulenevalt Jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal esitada iga-aastaselt hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel kui suvekodus ei viibita.

Seetõttu palume isikutel, kes on saanud korraldatud jäätmeveo vabastuse ja nimetatud kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, esitada kohalikule omavalitsusele hiljemalt 20. jaanuariks 2018. a sellekohane kirjalik kinnitus.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist 2018 korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

Kinnitus palun saata aadressil: Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa või e-posti aadressil: marjamaa@marjamaa.ee.

Jäätmeveost loobumise e-vorm

Lisainfo:
Greta Neidre
tel 5668 8591

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab tervist ja keskkonda

21.06.17

Keskkonnaamet tuletab meelde, et jaanilõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puit, kiletamata papp ja paber ning muu töötlemata looduslik materjal.

„Kahjuks kiputakse sageli lõkkes põletama ka jäätmeid. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. Jäätmete põletamisel eraldub õhku hulk kahjulikke saasteaineid, kuna põlemistemperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et toksilised ühendid ära põleksid," selgitas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Annika Pertman.

Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ohustades seeläbi kõiki elusolendeid. Kuna paljud saasteainetest on püsivad ja kuhjuvad organismis, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

„Jäätmete lõkkes põletamine toimub ebastabiilselt ja madalamatel temperatuuridel, mistõttu mürgised ühendid ei põle täielikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete teket. Jäätmete  põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad, mistõttu prügi põletamist lõketes tuleb vältida," selgitas Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Arthur Kivi.

Seega on nii inimeste tervise kui ka looduse huvides kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine, sest ainult nii saab kindel olla, et jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Turvalise jaanitule ja hea elukeskkonna tagamiseks tuleb lisaks keskkonnanõuetele jälgida ka tuleohutusnõudeid, mille kohta saab pikemalt lugeda Päästeameti kodulehel.

Lisainfo:
Annika Pertman
Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist
e-post: annika.pertman@keskkonnaamet.ee 
telefon: 5698 8184

Toimetaja: TIINA GILL

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

12.01.17

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

        Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema

piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

 

         Kui vedajal tuleb:

  • ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
  • jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
  • kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
  • kui konteiner on üle-täitunud;
  • kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
  • kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL