Kohatu

15.06.17


Kasari jõgi. Foto: Enn Raav

 


Kohatu sild Kasari jõel. Foto: Riho Vjatkin

Nagu paljudes teisteski jõeäärsetes külades, kasutati ka Kohatus jõe ületamiseks ajutisi kergsildu, nn „pukasid," mille kevadine jääminek igal aastal kaasa viis. Kindel püsisild ehitati 1970. a tollase Sooniste sovhoosi rahadega. Projekti tegi naaberküla elanik Albert Päästlane, ehitasid oma küla mehed. Sild remonditi 2006. a, see on tänaseni kasutuses ning asub Uudiku-Mihkliteel. (Mati Jetsi uurimusi Kohatu küla kohta) Kohatu sild Kasari jõel. Foto: Riho Vjatkin

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Jõgi algab Kohila alevist läänes ja suubub Matsalu lahte. Pärast seda, kui Kasari jõkke suubub Konnaveski jõgi keerab Kasari edelasse ja voolab läbi Kohatu küla. Kohas, kus jõkke suubub Ellamaa oja, keerab jõgi lõunasse. Umbes 1,3 km lõuna pool suubub jõkke Põldre kraav. Siin võib jões leida koguni 3 suurt saart. Ka väljub jõgi siin umbes 300 meetriks Kohatu hoiualalt. Jõest umbes 500 m ida poole jääb Kohatu kadastik

 

 

Jaaniööl Kohatu külas. Foto: Peeter Paunmaa

 


Kohatu kadastik kuulub pärandkultuuri nimekirja. Looduskaitse alla võeti kadastik 1981. a. Kadastikule juhtis tähelepanu Matti Jaago. Kadastik asub Kohatu külas Lepiku ja Sarapiku talude vahel. Kaitsealune pindala 0,8 ha. Asukoht kaardil. Foto: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL