Mõraste mõis

13.01.17

Mõraste mõisa peahoone enne 1905. aasta põletamist

Mõraste mõis (sks Fersenau) rajati aastail 1549-1563 (mõisa olemasolust on teateid 1563.aastast, kuid see võis olemas olla ka juba 1549. aastal, samal aastal, kui Diedrich Uexkull päris samanimelise küla). Mõisa saksakeelne nimi tuleb mõisaomanike Fersenite perekonnanimest (1774.aastal läks mõis läks Gustav von Ferseni kätte),1831. aastast kuulus mõis Kügelgenidele, 1836. aastast Gernetitele, 1870. aastast Stackelbergidele. Veel hiljem kuulus mõis Helene von Wistinghausenile, viimane maareformieelne omanik aastast 1904 oli Georg von Rennenkampff

.XVIII sajandi teisel poolel valminud kelpkatusega barokne kivist peahoone oma kaarjate keskakendega oli oma arhitektuurilt ümbruskonna väärtuslikumaid.. Fassaadi ilmestasid klassitsistlikud külgrisaliidid, kahe korruse kõrgune sammasportikus lisati hoonele 19. saj II poolel. 16. detsembril 1905 põletasid mässajad mitmete teiste hulgas maha ka Mõraste mõisa. Kunagisest stiilsest kompleksist on säilinud kauni magasiaida rusteeritud müürifragmendid. 

Mõraste mõis omab huvitava kokkupuutepunkti Märjamaa meditsiiniajalooga. 1829. a avas mõisas oma arstipraksise doktor Karl Hermann Hesse (kirjanik Hermann Hesse vanaisa), endine Märjamaa kihelkonnaarst, hilisem Paide kreisiarst, kellele Paides on püstitatud mälestusmärk.

 


Mõraste magasiaida varemed 2008. aastal. Foto: Riho Vjatkin

 

Toimetaja: TIINA GILL

Mõraste küla

15.06.17


Foto: Peeter Paunmaa

 


Sild Mõrastes. Foto: Enn Raav

 


Kolme härra ristikivi Teenuse, Luiste ja Mõraste küla piiril. Foto: Heino Resik

 

Kasari jõgi Mõrastes. Foto: Tiina Gild

 

Mõraste sild üle Kasari jõe. Foto: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Mõraste küla laul

13.01.17

Koordi Aadu etteütlemisel üleskirjutanud ja meelde jätnud Mihkli-Antsu Albert 1970. aastate algul. Laulusõnad pärinevad tõenäoliselt 1930ndatest aastatest. Ilmselt mitme autori sõnad. Tüüpiline külalaul, milles pered üksteise järel üles loetakse ning head ja vead esile tuuakse.

 

Lehtmetsa mehed paksud, pikad,
Nad on üleküla rikkad.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Koordi pere hoolele.

Koordi õues haukus kuits
Toast tuli välja tukisuits.
Koordi Aadu palja jalu
Ei tema tallanahk ei kulu.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Hiielepiku pere hoolele

Hiielepiku Kustas tööl on visa
Kodus tubli pereisa.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Allika pere hoolele

Allika Antsul kõrb ruun
Peremees kui põhjatuul.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Tussu pere hoolele

Tussu laudas laulis kukk
Marta niikui tabalukk.
Tussu Kusta ei tea tantsutuurist
Muudkui Raba kaltsukuurist.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Tõnise pere hoolele

Tõnise Mihkel väike mees,
Seitse tärget pastla sees.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Vaino pere hoolele

Vaino õues valged haned
Sabas paistvad mustad suled.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Mihkli-Antsu pere hoolele

Mihkli-Antsu Jaan on uhke mees
Oma uue maja sees.
Jäi pooleli, jäi poolele
Jäi Siima pere hoolele

Siima õues hirnus täkk
Nägu peas kui perssenäkk.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Matsi pere hoolele

Matsi Jaagup eks Sa tea
Sa pole enam kassapea.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Kruusiaugu pere hoolele

Kruusiaugul korras talu
Sest pere annab tööle valu.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Aasa pere hoolele

Aasa Kustas valla saks
Tal asjad korras üks ja kaks.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Paisuotsa pere hoolele

Paisuotsa Jüril tuju mokas
Sest pidu peetakse Hirvenukas.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Raba pere hoolele

Raba Herbert pikk ja sile
Niikui pajukoore vile.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Kõrre pere hoolele

 Kõrre Kustas kohendab pükse
Tal ei kasva kapsaoksa.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Laasima pere hoolele

Laasimaa Mihkel kõnnib õues
Teine piibel teises põues.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Metsatoa pere hoolele

Metsatoa Alfred laulumees
Sellega ta teistest ees.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Mätiku pere hoolele

Mätiku õues sepapada
Toast tuleb vali jutuvada.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Tuhino pere hoolele

Tuhino Jaan on naistenäljas
Jookseb külas redel seljas.
Jäi pooleli, jäi pooleli
Jäi Ahtama pere hoolele

Ahtama küla kaugem pere
Siit kohe algab Urevere

Toimetaja: TIINA GILL