30.05.18

Päärdu küla sädeinimene on Krista Pesti gristap@hot.ee.

 

Päärdu paljand

14.06.18

Päärdu paljand on kaitsealune paljand Päärdu külas Päärdu jõe paremal kaldal Tallinn-Pärnu maanteesillast 200 m läänes. Paljandi pindala on 0,4 ha.

Paljand võeti kaitse alla 1981.

Keskkonnaregister 
Asukoht (tegelik asukoht on kaardil märgitust veidi lähemal Tallinn-Pärnu maantesillale)

 


Paljand pildi paremal küljel õunapuu taga. Pildistatud 16. mail 2018. Fotod: Tiina Gill
 

Toimetaja: TIINA GILL

Rootsi kuninga haud

12.01.18

 

Päärdus, endise Vene küla Linnuste talu varemeis eluhoonetest 150 meetrit põhja suunas on männimetsa all madala kraaviga ümbritsetud kolmnurkne plats. Kohta teatakse Rootsi kuninga hauana. Ehk on selline legend liikvele läinud mõne Põhjasõja aegse ohvitseri matmiskoha järgi. Ilmselt sama legendi ajel on varanduseotsijad seal korduvalt kaevamas käinud. ("Raplamaa pärandkultuurist" 2007)

Asukoht


Ala ümbritseb madal kraav. Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Velise linnus (vanem)

12.01.18


Siin asus muinasaegne linnus. 

 

Kirjanik Mihkel Aitsam viitab oma romaanis "Hiislari tütar" (1940) siinsele jõe kõrgele kaldale kui muistse linnuse asukohale. 

Maydellide suguvõsa matmispaigast mõnisada meetrit lääne poole oli jõekaldal põlispuude keskel kaunis suveloss. Paiga nimeks oli Villa-Sepa. Siin olevat oma vanaduspäevi veetnud leskproua, paruness Maydell. Ehitanud olevat selle suvila aga parun J. A. von Rosenthal. Sajandi esimestel aastatel, kui kord teenijad omaette majas olnud, pääsenud nende käest tuli valla ja suvemaja põles maha. Samas paigas oli ka rehielamu ja tallid, kus peeti Paeküla postijaama hobuseid.

Kuna suvila asetses muistse Eesti linnuse kohal, kutsuti talu Linnusteks, olgugi, et ametlik nimi oli talul nagu suvilalgi Villa-Sepa. Arheoloogid on linnuse osas eitaval seisukohal. Seda pole ka uuritud. Olgugi, et aeg on teinud oma hävitustöö, on linnusele omased piirjooned veel praeguseni märgata.

Elamust saja meetri kaugusel metsas on kraaviga piiratud kandiline ala, mida rahvasuus teatakse Rootsi sõjaülikute matmispaigana, veidi edasi on väike metsalagendik liivaseljandikuga, mis kohapeal kannab kalme nime ja luid on siit liivakaevamisel sageli leitud. Sellest kalmest on juttu ka J. Jungi raamatus "Muinasajateadus eestlaste maalt III". (http://www.velise.ee/m6isad_files/velise.html

Samast kohast olevat läbi läinud 17.-19. saj Tallinn-Pärnu postimaantee.

("Raplamaa pärandkultuurist" 2007)

Asukoht

 


Fotod. Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL