Tervishoiuasutused

11.04.16

AS Märjamaa Haigla
Lauluväljaku 26, Märjamaa 78302
Tel 482 1356
Kodulehekülg: www.märjamaahaigla.ee

Märjamaa Arstid OÜ
Lauluväljaku 26, Märjamaa 78302
Tel: 482 1356

Märjamaa Perearstikeskus OÜ
Oru 12, Märjamaa 78302
Tel: 482 2232
Kodulehekülg: www.perearstid.ee

OÜ Haldja Hambaravi
Pärnu mnt 30, Märjamaa 78301
Tel: 482 2293, 5787 7474
Kodulehekülg: www.hambahaldjas.ee

Margarita Puusta Hambaravi OÜ
Pärnu mnt 64, Märjamaa 78304
Tel: 485 7077, 5550 6160
Kodulehekülg: www.raplahambaravi.ee

Märjamaa Apteek
Pärnu mnt 66, Märjamaa 78304
Tel: 482 1187
Kodulehekülg: www.ravimiinfo.ee

OÜ Vigala Apteek Märjamaa haruapteek
Oru 12, Märjamaa 78302
Tel: 482 1341

Toimetaja: TIINA GILL

Emakakaelavähi sõeluuring

27.02.17

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaela- või rinnavähi varaseks avastamiseks.

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30-55 iga 5 aasta järel.

2017. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 ja 1987.

 

Kuidas sõeluuringus osaleda?

Nimeline kutse saadetakse postiga rahvastikuregistri aadressile.  Kui rahvastikuregistris olevad  andmed on ebatäpsed, ei pruugi kõik kutsed adressaadini jõuda. Koos paberkutsega genereeritakse ka elektroonne kutse, mis saadetakse E-Tervise patsiendiportaali

Kutseid ei saa need naised, kellel puudub kehtiv kindlustuskaitse või kellel on andmekogus mittetäielik aadress (näiteks ainult linna täpsusega). 

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb lihtsalt helistada tervishoiuasutusse. Registreerumisel kontrollitakse eelkõige teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes võtke kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.

Kõik perearstid saavad 2017. aasta veebruaris info, kes nende nimistu naistest sel aastal uuringule kutsutakse. Perearst saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti vaadata, millisele aadressile on kutse saadetud.

Naistele, kellele on 2016. aastal PAP-test juba tehtud, saadetakse kutsed sõeluuringus osalemiseks aasta II pooles, et uuringutevaheline intervall oleks pikem.

 

Sõeluuringute kohta saate infot ka naistearstilt ja ämmaemandalt.

Günekoloogilisele vastuvõtule ega sõeluuringule tulekuks ei ole vaja perearsti saatekirja.

Info Raplamaa haigla naistenõuandla telefonil 48 90 738.
Haigla polikliiniku registratuur 48 44 050. 

Toimetaja: TIINA GILL

Uneapnoe ja uneuuring Raplamaa haiglas

3.02.17

Norskamine on levinud „öömuusika" paljudes kodudes. Kui norskamine vaheldub vaikuseperioodidega, on teie voodikaaslane hirmul, kas te ikka hingate. Üksikud hingamispausid on normipärased, kuid sagedased hingamispausid viitavad uneaegsele hingamishäirele (sh uneapnoele).

Uneaegsete hingamishäiretega kaasnevad:

  • vali norskamine;
  • une ajal esinevad hingamispausid;
  • ärkamine lämbumistundega;
  • korduvad unest ärkamised arusaamatul põhjusel;
  • päevane väsimus, unisus või mäluhäired, kontsentreerumisraskused;
  • urineerimisvajadus rohkem kui üks kord öösel;
  • öine higistamine, suukuivus, janu ja hommikune peavalu;
  • normist kõrgem vererõhk või kõrgvererõhu ravimite tarvitamine;
  • südamerütmihäired, läbipõetud südamelihase infarkt või ajuinsult;
  • tõusnud veresuhkru väärtused või on teil diabeet;
  • võivad esineda seksuaaleluhäired.

 Teadmiseks:

  • uneaegse hingamishäire korral ei esine alati norskamist;
  • uneaegse hingamishäire raskusaste ja päevase unisuse tunnused ei esine alati korrelatsioonis;
  • tavaliselt süveneb uneaegne hingamishäire aastatega, mistõttu puudub võrdlusmoment normaalsega (ei täheldata endal terviseprobleemi, sh ka päevast unisust).

UNEAPNOE ehk obstruktiivne uneapnoe sündroom, on sagedaseim uneaegne hingamishäire, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, korduvad hingamispausid une ajal, millega enamasti kaasneb vere hapnikuga varustatuse langus ja unehäired. Peamine uneapnoe põhjus on neelu piirkorras kudede kokkuvajumisel tekkiv hingamistee ahenemine või sulgus. Ülekaalulistel inimestel esineb uneapnoed sagedamini. Hingamisseisakute ajal muutub uni pindmiseks ning ärkamine võib toimuda inimese enda teadmata sadu kordi öö jooksul. Hingamistee sulguse ajal organismi hapnikuga ei varustata ja seetõttu tõuseb kompensatoorselt pulsisagedus ja vererõhk. Pindmise unega ei puhka inimene ennast välja, tema töövõime langeb ja ilmnevad mitmed tervisehäired.

Ravimata uneapnoe on riskiks:

  • südameveresoonkonna haiguste kujunemisel (kõrgvererõhutõbi, südamerütmihäired, südamelihase infarkt, ajuinsult);
  • päevase unisuse kujunemisel ja tähelepanuvõime langemisel (langeb töövõime ja elukvaliteet);
  • perekondlike ja psühhosotsiaalsele probleemide kujunemisel (norskajaga ei soovi keegi ühes toas magada).

Ravimata uneapnoe on tõsine oht tervisele, suurendades töövõimetuse ja õnnetuste riski ning koguni enneaegsete surmajuhtumite sagedust.

LIMITEERITUD UNEUURING

Uuringu käigus jälgitakse kopsude ja südame tööd une ajal. Aparaadile salvestatud andmete abil analüüsib arst uneaegset hapnikutaset veres, südame löögisagedust ja vajadusel teisi tervisenäitajaid.

Enne uuringut:

  • võtke Teile määratud ravimeid vastavalt arsti korraldusele;
  • ärge jooge kohvi ega alkohoolseid jooke alates kella 15-st uuringuöö eelsel päeval;
  • heitke magama tavapärases ööriietuses

Uuringu kestus peab olema vähemalt 4,5 tundi. Juhendid ja õpetuse aparaadi paigaldamiseks saate õe käest koos aparaadiga.

Uuring on tasuline, kuna vastav teenus puudub haigekassa hinnakirjas. Teenuse hinnaks on 55 eurot.

Uuringu aja saab kokku leppida Raplamaa Haigla polikliiniku EKG kabinetis tel. 489 0712

Toimetaja: TIINA GILL

Raplamaa haigla valuravikabinetis aitame valuga haigeid

24.11.16

Pille Ambur, anestesioloog, valuravi arst

Valu on kaitsereaktsioon, mis sageli hoiatab inimest vigastuste tekkimise eest. Valu tajumine on inimesele eluliselt tähtis, sundides teda abi saamiseks pöörduma arsti poole. Patsiendipoolne valu iseloomustus on arstile valu hindamise aluseks. Valuarsti ülesanne on abistada haiget valu kirjeldamisel.

Krooniline valu on sageli põhjustatud pikaaegsest haigusest, näiteks liigeste kulumisest, närvikahjustusest, aga ka vähivalust. Vähivalu võib olla tingitud vähkkasvajast või vähivastasest ravist. Püsiv leevendamatu valu viitab teistele valu põhjustele, kui neile, mida seni on ravitud. Sel juhul on vaja teha täiendavaid uuringuid ja kasutada alternatiivseid viise valu ravimiseks ehk muuta raviplaani.

Krooniline valu halvendab inimese elukvaliteeti -  häirides töötamist, igapäevaelu ja und. Valu tekitab ka depressiooni ning võib põhjustada ebakõlasid patsiendi suhetes lähedaste ja töökaaslastega. Seepärast vajab krooniline valu ühtlast ja pikaaegset valuravi. Tihtipeale ei saa kroonilist valu täielikult välja ravida, saab vaid leevendada. Õppides valu aktsepteerima, on inimesel võimalik oma igapäeva toimetustega paremini hakkama saada. Valukabineti patsientidele õpetatakse muu hulgas ka seda, kuidas kohaneda oma valuga. Mõne valuga ei saa teatud töid teha, mõne valuga tuleb elu- ja töörežiimi kohendada, enamasti on vaja õppida ka lõõgastuma.

Mitmed valuliigid on paremini ravitavad, kombineerides omavahel nii meditsiinilisi kui mittemeditsiinilisi raviviise. Valukliinikute arstid on kursis, mis maailmas valu valdkonnas toimub ning püüavad neid teadmisi rakendades ka eesti haigetele võimalikult nüüdisaegseid ja efektiivseid lahendusi pakkuda. Valukliinikute süsteem on loodud eesmärgiga ühendada meedikute jõupingutused kroonilise valu leevendamiseks.

Meie praktikas esinevad kõige sagedamini erinevad peavalud ja lülisambavalud, kaela- ja seljavalud ning vähivalu. Palju esineb ka liigesevalu ning diabeetilist neuropaatilist valu. Teised valuliigid esinevad harvemini.

Pöörduge valukabinetti, kui:

  • tegemist on pikaaegse valuga
  • valu ei allu tavalisele ravile
  • valu on, aga diagnoosi pole.

Valuarsti ülesandeks on:

  • aidata patsiendil valuga toime tulla
  • määrata regulaarne raviskeemvõi korrigeerida seda
  • vajadusel teha täiendavaid uuringuid valu põhjuse selgitamiseks
  • hinnata valu pärast ravi alustamist kindlate perioodide järgi
  • hinnata uusi valuaistinguid
  • valuarst võib patsienti nõustada ka eelseisva operatsiooni suhtes, määrata preoperatiivseid valuravimeid ja ravida fantoomvalusid jäsemete amputatsioonide korral.

Arsti vastuvõtule tulles võtke kindlasti kaasa:

  • perearsti või eriarsti saatekiri
  • kasutatavate ravimite nimekiri või ravimid
  • kõik teised meditsiinilised dokumendid, mis on teie enda käes (väljavõtted, uuringute tulemused).

Dr Pille Ambur on Raplamaa haigla valuravi arst. Täpsemat infot vastuvõttude kohta saate polikliiniku registratuurist tel 4844050. 

Toimetaja: TIINA GILL

Raplamaa Haigla uudised

27.10.16

Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ruumid saavad privaatsemaks ja funktsionaalsemaks. EMO osakonnas on eraldi ruumid EMO õele ja arstile. Haiged saavad arstiga oma kaebustest rääkida privaatsemalt.

EMO vastuvõtu osa seinad on uue värviga kaetud; ooteruumi ja õeposti vahel ning õe- ja arstikabineti vahel on lükanduksed.

Järgmisena on päevakorras EMO haigete jälgimise ja protseduuride ruumide renoveerimine.

Dr Tiina Mägi vastuvõtud laupäeviti. Sisehaiguste arst dr Tiina Mägi alustab 29. oktoobril ambulatoorse vastuvõtuga. Novembrisse ja detsembrisse on planeeritud kokku 4 vastuvõttu  - 12. ja 26. novembril ning 3. ja 10. detsembril.

Uuendatud töökorraldus, lisaks dr Mägi senistele vastuvõttudele, lühendab ravijärjekorda ja võimaldab jõuda arsti juurde neil patsientidel, kellele vastuvõtuajad põhitööpäevadel ei sobi.

Dr Tiina Mägi vastuvõtule tulekul on vajalik perearsti või teise eriarsti saatekiri.

Kirurg dr Kais Väljaots võtab vastu laupäeval. Dr Kais Väljaots võtab plaanilisi kirurgilisi haigeid vastu iga kuu 1. laupäeval (v.a juhul, kui 1. kuupäev ongi kuu 1. päev! – sellisel juhul 2. laupäeval).

Selle aasta järgnevad laupäevased vastuvõtud on planeeritud 5. novembriks ja 3. detsembriks.

Vastuvõtt on polikliiniku kirurgia kabinetis, laupäeval sissepääs haigla uuema maja külastajate uste kaudu. Dr Väljaotsale on abiks õde Svetlana Rassmann.

Jätkuvalt on dr Kais Väljaotsa vastuvõtt ka ühel korral kuus reedeti.

Novembris kavandame ka günekoloogi laupäevast vastuvõttu.

Psühhiaatrite vastuvõtud sügisel 2016. Psühhiaater dr Anne Lang võtab Raplamaa haiglas vastu esmaspäeviti.

19. oktoobril tegi Raplamaa haiglas esimese vastuvõtu psühhiaater dr Katre Pääso, kelle vastuvõtud hakkavad toimuma kolmapäeviti.

Vastuvõttudega jätkavad dr Lily Kanter ja dr Eneken Allikmäe.

Psühhiaatri saatekirja alusel saame ravida haigeid nii psühhiaatrilises päevaravis kui ka statsionaaris. Tõsisemate kaebustega ja raskemas seisundis psühhiaatrilised patsiendid suuname ravile PERHi psühhiaatriakliinikusse.

Psühhiaatri vastuvõtule tulekuks EI OLE vaja perearsti saatekirja. 

Psühhiaater dr Katrin Iversoni vastuvõtud teisipäeviti. Rapla haigla  polikliinikus alustab 1. novembril vastuvõttudega psühhiaater dr Katrin Iverson.

Dr. K. Iversoni vastuvõtud hakkavad toimuma teisipäeviti.

Dr. Lily Kanteri vastuvõtud on igal tööpäeval. Dr. Anne Lang võtab vastu esmaspäeviti, dr Katre Pääso kolmapäeviti ja dr Eneken Allikmäe vastuvõtt on kokku kahel päeval kuus (reedel ja laupäeval).

Psühhiaatri vastuvõtule tulekuks saatekirja vaja EI ole.

Info ja registreerumine polikliiniku telefonil 484 4050.

Neuroloog dr Eevi Kalev võtab vastu ka laupäeval. Esmaspäevast reedeni on närviarst dr Eevi Kalevil ambulatoorsed vastuvõtud haigla polikliinikus.

Patsientidel on võimalus pöörduda dr E. Kalevi vastuvõtule ka järgnevatel laupäevadel: 29.oktoobril, 12.novembril ja 3.detsembril.

Neuroloogi vastuvõtule tulekul võtke kaasa saatekiri perearstilt või mõnelt teiselt eriarstilt.

 

Info polikliiniku registratuurist telefonil 484 4050.

Toimetaja: TIINA GILL

Raplamaa haigla günekoloog ja ämmaemand võtavad patsiente vastu Märjamaal

24.10.16

Märjamaal võtavad patsiente vastu naistearst dr PALMI KIISKÜLA ja ämmaemand KERTU REIMANN. Vastuvõtu ruumid on Märjamaa haiglas, Lauluväljaku 26.

Olenemata vanusest registreerige end regulaarseks kontrolliks günekoloog Palmi Kiisküla vastuvõtule, kes

  • teeb profülaktilist günekoloogilist kontrolli
  • paigaldab ja kontrollib emakasiseseid rasestumisvastaseid vahendeid
  • nõustab günekoloogiliste probleemidega patsiente ja vajadusel korraldab täiendavad uuringud

Kui olete saanud rasedustestil positiivse tulemuse, siis pöörduge ämmaemand Kertu Reimanni vastuvõtule, kelle tööülesandeks on

  • raseduse jälgimine ning vajadusel günekoloogi vastuvõtule suunamine
  • sünnitusjärgne kontroll
  • imetamisnõustamine
  • HPV (emakakaelavähi) vaktsineerimise nõustamine
  • rasestumisvastaste vahendite alane nõustamine
  • seksuaaltervise alane nõustamine

Küsimuste korral võtke ühendust Raplamaa haigla naistenõuandlaga E - R telefonil 489 0738.

Dr Palmi Kiisküla võtab Märjamaal vastu igal neljapäeval kell 9–13. Ämmaemand Kertu Reimanni vastuvõtt on igal esmaspäeval kell 9-16 ja neljapäeval kell 14-18

Info ja vastuvõtule registreerumine Raplamaa haigla polikliiniku registratuuri telefonil 484 4050. Perearsti saatekirja vaja EI ole. 
Toimetaja: TIINA GILL

OÜ Vigala apteek Märjamaal sai uued lahtiolekuajad

4.10.16

OÜ Vigala Apteek Lennujaama Apteegi haruapteek Märjamaal (Oru 12) on alates 3. oktoobrist laupäeviti jälle avatud!

Uued lahtiolekuajad: E-R: 9-18, L: 9-16

Toimetaja: TIINA GILL

Statsionaarse õendusabi omaosaluse muutmine

28.11.16

Alates 01.06.2016 muutub SA Raplamaa Haigla kindlustatud isiku omaosaluse voodipäeva hind. Uueks hinnaks kinnitati juhataja käskkirjaga 5 eurot ööpäev.

Väljaspoolt Rapla haiglat hospitaliseeritute puhul lisandub 10 esimese voodipäeva eest täiendavalt 2.50 eurot (analoogselt varem kehtinud korrale).

Toimetaja: TIINA GILL

Rapla haiglas saab tulla tromboosiõe vastuvõtule

12.01.16

Tromboosiks nimetatakse trombide ehk vereklompide tekkimist veresoontesse, mis omakorda on seotud vere hüübimisega. Vere hüübimine on organismi loomulik kaitsemehhanism, mis käivitub veresoonte kahjustamisel. Kõrvalekallete tõttu vere hüübimise protsessis arenevad trombid ja takistavad normaalset verevoolu. Kui tromboos jääb õigeaegselt diagnoosimata või ravita, võib see põhjustada tõsiseid probleeme.

Tromboos tekib enamasti veresoone seina kahjustuse, suurenenud verehüübivuse ja verevoolu aeglustumise tõttu. Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas vereklomp tekib, jaotatakse tromboosid arteriaalseteks ja venoosseteks. Arteriaalse ja venoosse tromboosi mõju verevarustusele on erinev.

Arteriaalne tromboos: erinevates organites või jäsemetes on vereklombi tõttu takistatud hapnikurikka vere pealevool, mille tagajärjel tekib organi funktsiooni kahjustus. Arteriaalne tromboos võib põhjustada südameinfarkti, ajuinfarkti ja gangreeni.

Venoosne tromboos: erinevates organites või jäsemetes, eelkõige jalgades, on takistatud vere äravool, mille tagajärjel tekib kahjustatud organis või jäsemes verepais, valu ja põletik. Trombi tükikeste ehk embolite vabanemisel võib tekkida kopsuarteri trombemboolia - veresoonte ummistus vereringega kohale kandunud trombi tükkidest.

Süvaveeni tromboos: trombid tekivad tavaliselt sääre, reie või puusa piirkonna süvaveenides. Sümptomiteks on turse, valulikkus ja punetus. Jäse on teisega võrreldes kuumem, kõvem ja tihti ka jämedam. Seisund on ohtlik, sest pärast neid tunnuseid võib tekkida kopsuarteri trombemboolia.

Kopsuarteri trombemboolia: vabanevad trombi tükikesed ehk embolid liiguvad süvaveenidest verevooluga läbi südame kopsuarterisse ja ummistavad erineva suurusega arterid. Sümptomiteks on raskendatud ja sageli valulik hingamine, äge või tundide ja päevade jooksul süvenev õhupuudus, köha (ka veriköha), mõnikord raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. Mainitud sümptomid võivad esineda samaaegselt süvaveeni tromboosi tunnustega.

NB! Kopsuarteri trombemboolia võib olla eluohtlik!

 

Trombide vastane ravi ehk antitrombootiline ravi.

Trombide tekkimise ennetamiseks kasutatakse kahte tüüpi ravimeid: antiagregante ja antikoagulante. Antiagregantidest oluliselt tõhusamad trombide ennetuses on suukaudsed ehk tabletina võetavad antikoagulandid. Antikoagulandid peatavad vereklombi kasvamise ja lagundavad trombi. Seni on kõige laiemas kasutuses suukaudne antikoagulant varfariin ehk Marevan.

Viimastel aastatel on kasutusele tulnud mitmed uuemad antikoagulandid, mis on sama tõhusad või isegi tõhusamad, mugavamad kasutada ja väiksema veritsusriskiga. Raviarst arvestab trombide tekke riski konkreetsel patsiendil  ning valib välja sobivaima ravimi.

Rapla haiglas on võimalik alates 13.01.16 tulla tromboosiõe vastuvõtule igal kolmapäeval kell 9-16. Selleks palun registreeruda Rapla haigla polikliiniku registratuuris 48 44 050. Tromboosikabineti õe vastuvõtule on oodatud saatekirjaga patsiendid, kellele on määratud antikoagulantravi ehk vere hüübimist takistav ravi.

 

Nõustamise teemad:

  • antikoagulantravi alustava patsiendi nõustamine - nii süstitavate kui suukaudsete antikoagulantide osas (süstetehnika, tüsistuste märkamine, regulaarne ravimi tarvitamise vajalikkus, kontrollanalüüside tegemise vajadus);
  • õpetus tromboosi olemusest, tromboosi ennetusest ning enesejälgimise õpetus (veritsustüsistuste märkamine);
  • antikoagulantravi saava patsiendi toitumis- ja elustiilialane nõustamine;
  • Marevan ravi juhtimine;
  • nõustamine kompressioonsukkade kasutamiseks (profülaktilised ja ravi eesmärgil sukad).

Diana Mäng, haigla ülemõde

Toimetaja: TIINA GILL