Aima peksumänd

7.06.18

Aima peksumänd on kaitsealune loodusobjekt. Mänd asub Laukna külas endise Aima kaupluse lähedal, vana mnt.ääres. Foto: Peeter Paunmaa

 

Keskkonnaregister

Asukoht

 


Aima peksumänd päikesetõusul 16. mail 2018. Foto: Tiina Gill

 

Toimetaja: TIINA GILL

Ellu tamm

2.11.17

 

Ellu tamm asub Vana-Nurtu külas endise Velise metskonna kontori õuel. Puu vanus on u 230 aastat, kõrgus üle 20 m ning ümbermõõt 4,3 m.

See on üks mitmest suurest tammest Vana-Nurtus. Võimalik, et kunagi asus selles kohas hiis. Sellele viitab ka läheduses asunud Iie küla ning Vana-Nurtu jämedaima tamme nimi - Hiie ehk Ohvritamm. Ellu tamme istutamist seostatakse siiski pigem kohaliku mõisapreili pulmapeoga. 

 Ellu metsavahikoht on pärandkultuuri objekt
Keskkonnaregister 
Asukoht

Ellu tamme juures kõrvalmajas elas Jaan Teemanti tädi, kelle juures kaevul oli noor Teemant koos Konstanti Pätsiga 1905. aasta sündmuste aegu kaevul vett joomas käinud. Kaev on alles. Edasi tasub minna korra üle külatee, selle äärde, endise mõisarehe alusmüüridele istutati Jaan Eilarti 70. sünnipäevaks tammering. 

 


Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Ilmandu-Sepa pärn

14.06.18

Ilmandu-Sepa pärn asub Kesu külas Kivi-Vigala–Avaste tee ääres 4,7 kilomeetri kaugusel Kivi-Vigalast Ilmandu-Sepa talu juures.
Puul on kaks haru, mis 1990. aastatest vajuvad aasta-aastalt üha enam laiali.
Pärna ümbermõõt on 0,9 meetri kõrguselt (allpool hargnemist) 5,9 meetrit ja kõrgus 21 meetrit.

1990. aastate alguses murdus äikesetormis ühe haru latv. Enne seda oli Ilmandu-Sepa pärn 35 meetri kõrgune ja sellega üks Raplamaa kõrgeimaid lehtpuid.

Keskkonnaregister 
Asukoht 
 

Toimetaja: TIINA GILL

Mardi niinepuu

10.11.17

Mardi niinepuu on kaitsealune objekt Männiku külas. 

Keskkonnaregister

Asukoht

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa ohvripärn

12.06.18

Märjamaa ohvripärn asub Märjamaa alevis endise pastoraadi aias (Sipa tee 3) ja on kaitsav loodusmälestis.

Keskkonnaregister

 

 


Pildistatud 16. mail 2018. Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Nurga lõhislehine kask

3.11.17

Nurga lõhislehine kask asub Veski külas Nurga talu õuel.

Keskkonnaregister

Asukoht

Toimetaja: TIINA GILL

Nurtu pärn ehk Lebinase pärn

10.11.17

Nurtu ehk Lebinase pärn asub Ojaäärse külas endise Nurtu kaupluse lähedal. 1967. aasta tormis hävis osa selle omapärasest võrast. Ka 2001. a keeristormid tegid oma töö. Tänaseks päevaks on puust alles vaid tüvi, millest on väljakasvanud mitu uut võra.

Rahvapärimuste järgi käidud pärna all ohverdamas. Veel nimetatakse puud ka hiiepämaks, kuid ohvrihiiest siin pole mälestusi säilinud.

 

Hendrik Relve kirjutab raamatus „Põlipuud" (2003): 1997. a. mõõtsin pärna kõrguseks 20 m ja tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt 327 cm. Pärna juurde juhatas Valgu külas elav Lembit Tihkan, kes suurema osa elust on pidanud metsavahi ametit ja olnud innukas kodu-uurija.

Vana metsamees rääkis puu kohta tõotamise loo. Rohkem kui 150 aastat tagasi kasvanud siin lähestikku kaks pärna ja nende kõrval asunud Lebinase talu. Siis võtnud kohalik mõisnik ümbruskonna maad mõisa põldudeks ja ajanud külarahva mujale elama. Kodust perega lahkudes pannud Lebinase talu peremees Taavet talu pärnadele tõotuse peale. Ta öeldnud: "Kui keegi peaks neid puid raiuma, siis kukkugu tal käsi otsast." Neid sõnu pidanud kohalik rahvas hästi meeles ja andnud põlvest põlve edasi. Mõnikümmend aastat tagasi teatanud aga Ojaäärse Villem, et kavatseb mõlenad pärnad maha saagida. Lihtsalt kuraasi näitamise pärast näitamaks, et vananaiste lori ei maksa midagi. Mitte keegi ei olnud nõus temaga kaasa minema, et kahemehe saega pärnasid maha võtta. Isegi oma poeg keeldunud isa käsku kuulamast. Viimaks läinud Villem üksi ja raiunud kirvega ühe pärnadest maha. Jämeda puuga olnud nii palju rassimist, et teist puud ta enam raiuda ei viitsinud. See juhtunud sügisel. Kevade hakul, lumesulamise ajal sõitnud Villem viljakoormaga Raba veskile. Seal jäänud aga kasuka käis vilja jahvatamise ajal jõurihma vahele. Rihm kiskunud varruka koos käega otsast ja paari päeva pärast mees surnud.

Viimane ümbruskonna rahva poolt kõneldud seik tõotamise pärnaga juhtunud kolhoosi ajal. Traktorist hakanud pärna all oma traktori mootorit parandama. Pärnal ulatunud üks jäme ja pikk oks paari meetri kõrgusel tüvest eemale. Mees sidunud selle külge trossi ja vinnanud vintsiga traktori küljest mootori üles. Oks aga murdunud ja traktorist sattunud haiglasse.

Kuigi Lebinase pärn on nüüd ka riikliku kaitse all, ei hakka kohalikud põliselanikud kindlasti sellele puule kätt külge panema. Kunagise Lebinase talu peremehe Taaveti sõnad on selleks liiga tähendusrikkad."

Pärna kohta on rahvasuus säilinud järgmine muistend 

Keskonnaregister

Asukoht

Toimetaja: TIINA GILL

Põlli tammed

31.10.17

Põlli tammed on kantud keskkonnaregistrisse. Asukoht: Põlli k, Rap-Vard tee ääres.

Põlli tammed


Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Sipa ohvripärn

11.10.17

Eesti jämedaima pärna tüvesse on osaliselt sisse kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m), tüvi ise hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Tavapärasel kõrgusel ei ole pärna ümbermõõtu võimalik mõõta, hargnemiskohal on see 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m.

Sipa pärn asub Sipa külas keset endist põllumaad, Märjamaalt Koluvere suunas sõites paremat kätt. Märjamaa-Koluvere maantee ääres on teeviit.

 

Püha hiiekoht
Puu võimalik vanus on 600 aastat, aga seda pole kontrollitud. Sipa pärna ja selle tüves paikneva ohvrikivi näol on tegemist olulise rahvapärimuskohaga: tema rahvapärane nimetus "iiepuu" viitab selgelt sellele, et puu on olnud püha. Juhan Raidjõe kogutud rahvapärimuse kohaselt käidud Põhjasõja ajal (1700 - 1721) ohverdamas, sest loodetud puult katku vastu kaitset leida. Ohverdamistraditsioon säilis ka XIX sajandil. Ka siis olnud pärna kõrval kivil tihti näha leiba, soola ja muid ohvriande. Puu all pidanud külarahvas ka mitmesuguseid kogunemisi ja pidusid. Usku pärna väesse ja puu säilitamise vajadusse näitab selgelt Kirjandusmuuseumis leiduv pärimus 1925. aastast, milles väidetakse, et "rahva teada olla see puu Tallinnas Toompeal registreeritud selleks, et keegi ei tohiks teda maha raiuda. Muidu oleks peremees ta ammu maha saaginud, olla põllu peal tülinaks." Looduskaitseseadus kehtestati Eestis alles 1935. aastal.

Armastuse puu
Sipa naabrusest Raikkülast Kadaka külast Kose talust pärit Julius Ervini teatel olnud puu all kombeks kohtuda armastajapaaridel. Sipa pärn olevat nii mõnegi paari eluks ajaks kokku viinud. Puu õnnenumbriks olevat seitse. Need, kes puu all kohtamise järel paari läinud, neile olevat perre sündinud seitse poega.

 


Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Sõtke hobukastanid

20.11.17

Sõtke hobukastanid on kunagise Sõtke mõisa pargi eksootilisemad puud.  4 puud on looduskaitse all.

Keskkonnaregister

Asukoht


Viimane tormis murdunud puu on aukartustäratava jämedusega.
Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Vana-Nurtu hiietamm

10.11.17

Vana-Nurtu hiietamm on üks kolmest külas asuvast looduskaitsealusest tammest (Ellu tamm, Vana-Nurtu tamm). Võimalik, et kunagi asus selles kohas hiis. Sellele viitab ka läheduses asunud Iie küla. 
Hiietamm asub teisest kahest veidi eemal, Kaelasele suunduvast maanteest vasakul metsa serval. 

Keskkonnaregister

Asukoht


Fotod. Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Vana-Nurtu tamm

1.11.17


Vana-Nurtu tamm asub Vana-Nurtu külas Valgusse suunduva maantee ääres. See on mõisaallee üks puudest.
Keskkonnaregister 
Asukoht


Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Veski saar

19.12.17

 

Veski saar asub Kivi-Vigala külas veskikoha juures. Eesti jämedaim harilik saar (juuli 97, T. Troskini andmed, Eesti põlispuud).

Keskkonnaregister  
Asukoht

Toimetaja: TIINA GILL