Sipa pärn

13.01.17

Eesti jämedaima pärna tüvesse on osaliselt sisse kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m), tüvi ise hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks.Tavapärasel kõrgusel ei ole pärna ümbermõõtu võimalik mõõta, hargnemiskohal on see 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m.


Sipa pärn. Foto: Riho Vjatkin

Kuidas sinna saada?
Sipa pärn asub Sipa külas keset endist põllumaad, Märjamaalt Koluvere suunas sõites paremat kätt. Märjamaa-Koluvere maantee ääres on teeviit.

Püha hiiekoht
Puu võimalik vanus on 600 aastat, aga seda pole kontrollitud. Sipa pärna ja selle tüves paikneva ohvrikivi näol on tegemist olulise rahvapärimuskohaga: tema rahvapärane nimetus "iiepuu" viitab selgelt sellele, et puu on olnud püha. Juhan Raidjõe kogutud rahvapärimuse kohaselt käidud Põhjasõja ajal (1700 - 1721) ohverdamas, sest loodetud puult katku vastu kaitset leida. Ohverdamistraditsioon säilis ka XIX sajandil. Ka siis olnud pärna kõrval kivil tihti näha leiba, soola ja muid ohvriande. Puu all pidanud külarahvas ka mitmesuguseid kogunemisi ja pidusid. Usku pärna väesse ja puu säilitamise vajadusse näitab selgelt Kirjandusmuuseumis leiduv pärimus 1925. aastast, milles väidetakse, et "rahva teada olla see puu Tallinnas Toompeal registreeritud selleks, et keegi ei tohiks teda maha raiuda. Muidu oleks peremees ta ammu maha saaginud, olla põllu peal tülinaks." Looduskaitseseadus kehtestati Eestis alles 1935. aastal.

Armastuse puu
Sipa naabrusest Raikkülast Kadaka külast Kose talust pärit Julius Ervini teatel olnud puu all kombeks kohtuda armastajapaaridel. Sipa pärn olevat nii mõnegi paari eluks ajaks kokku viinud. Puu õnnenumbriks olevat seitse. Need, kes puu all kohtamise järel paari läinud, neile olevat perre sündinud seitse poega.

Toimetaja: TIINA GILL