Tõnumaa külavanem

30.05.18

Tiit Roosi
roositi@hot.ee

 

Toimetaja: TIINA GILL

Tõnumaa küla

30.05.18

Tõnumaa küla asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, (kuni 2017 a. Vigala vallas), Jädivere-Silla mt. ääres, Velise jõe parempoolsel kaldal. Küla naabriteks on Vigala-Vanamõisa, Oese, Vängla ja üle jõe Kesu ja Ojapere külad. 2018 a. seisuga on külas 28 elaniku + suvitajad.

 

 

 

Tõnumaa (Tambeke) mainitakse juba 1420. a. Tunnemeck (veskikoht) 1514, Tonnabeck (küla) 1516, Tönnomegge 1638, Tönoma 1798. Nagu nimi, nii ka piirid on muutunud. Küla on räsinud sõjad, röövretked, näljad, katkud, taudid. 1710. aasta katk surmas terve suure küla täielikult. Küla taastati Vigala ja ka kaugemalt ( Viljandimaa, Tartumaa) ümber asustatud elanikega.

Aluse vallakohtule ja vallavalitsusele pani B.J.von Üxküll oma Vigala Talurahva Seadusega. 1789. aasta oli algeline vallaomavalitsus organ, mis allus mõisahärrale. Alles 1877. aastal püstitati esimene Vigala vallamaja Tõnumaa külasse. Vallamaja ehitati paekivist ja inglise stiilis, üks esimestest Eestis. 1905. aasta 16. jaanuaril põletati vallamaja maha. Vallavalitsus viidi naaberkülasse Peru koolimajja. Järgmise aasta suvel ehitati vallamaja uuesti üles. Teine korrus ehitati 1950. aastal. Vallavalitsus tegutses 1877-1950.

Vallamaja on tegutsenud ka koolina.1885 aastal ehitati vallamaja kõrvale valla magasiait. Kuna see aga kaotas hiljem oma otstarbe, renditi see 1904-1905 aastal Vigala Muusika Seltsile.1913 aastal ehitasid muusikaselts, põllumeeste selts ja laenuhoiuühistu  aida seltsimajaks ja hoone sai lava ja kahekordse juurdeehitise.  

 

 

1912. aastal ehitati magasiaida kõrvale kahekordne Peru kooli hoone. 10. juulil 1926 aastal süttis koolimaja. Tulekahjus hävisid veel seltsimaja (taastati ja õnnistati 15.08.1928 a, siia said ruumid: Vigala muusika selts, Põllumeeste selts, Laenuhoiuühisus, raamatukogu, postkontor), Kilvaku häärber/pood kõrvalhoonetega (taastati, kuid pood „konfiskeeriti"1940 aastal), Põlde talu ühes aida ja tallidega (talu taastati), postkontor, telefonikeskjaam. Ülejäänud ümbruses olevad hooned suudeti päästa. Koolimaja ei taastatud, vaid ehitati uus, Poltsi männikusse asuvale krundile.

 

 

Endine vallamaja, kultuurimaja on praegugi olemas, kuid seisavad tegevusetult ja lagunevad. Seltsimaja on kasutatud ka kooli internaadina ja saali võimlana. 29. mail 1938. aastal istutati Vigala rahvamaja juurde tamm, president K. Pätsi auks. Kultuurimaja tegutses kuni 1988 aastani, sest valmis uus kolhoosi kultuurimaja. Vallamajas oli ETKVL kauplus kuni 1986 a. Hiljem hakkas tegutsema era pood/baarina.

1977-1996 oli Tõnumaaga liidetud Vanamõisa küla, sealt ka sõbralikud suhted.

 

2008. aastal valiti kahe küla külavanemaks Malle Kivi. Alates 2017. aastast     
on külavanemaks Tiit Roosi
. Koos külavanem Malle valimisega, alustati külaplatsi ettevalmistusega. Praeguseks on külaplatsil lõkkeplats, lipumast, istumiskoht, kuivkäimla. Taastati ka Kesk-Vigala bussijaam, mille kõrval asub küla infostend. Küla traditsiooniks on kujunenud kevadised koristustalgud, jaaniõhtud koos pidulaua ja muusikaga. Küla on korraldanud veel jõuluõhtuid, väljasõite Eestimaa erinevatesse paikatesse, 2016 aasta Külade päeva (niitmisvõistlus, töötoad, jaaniõhtu), Suure Lennu kaare ürituse koos Valgu-Vanamõisa külaga (2017). Kuna küla asub Velise jõe ääres on külas ka ujumiskoht ja rippsild, mis ühendab meid Ojapere külaga.

 

 

 

 

Külade eripäraks on ajalooline taust. Nägemus külade jaoks on ajaloolise taustaga korrastatud hooned: endine vallamaja ja kultuurimaja. Kui küla saab omandiõiguse külaplatsile, siis katusealusega istumiskoht, elektriväljavõte (liitumiskilp).

Info jagamine toimub külas: inimeselt inimesele, Facebook ( oodud Kesk- Vigala grupp), infostendi abil, paberkandjal (iga pere postkastis infopaber).

Allikad:
M.Aitsam „Vigala Kihelkonna ajalugu"
„Teataja" 13.juuli 1926a.
Eesti kohanimeraamat
Külarahvas

Pildid:
Priit Määltsemees „Vanu pilte Kesk-Vigalast…"
Tiit Roosi

Toimetaja: TIINA GILL

Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark

19.12.17

 

Vana-Vigala mõisa parki hakati rajama 18. sajandi lõpul. Vabaplaneeringuga mõisapark on dendroloogiliselt rikas – üle 100 puu- ja põõsaliigi. Silmatorkavaimad on hiiglaslikud lehised. Parki ilmestab tiikide süsteem. Mõisapargi põhjapoolsemat külge piirab Näljamüür.

Pargis asub ka 1987. aastal rajatud lauluväljak koos lavaga. 20. ja 21. sajandi vahetusel rajati parki loodusõpperada.

Hirvepark on rajatud aastatel 1791–1795 Vana-Vigala mõisa poolt vesise heinamaa ning maanteeveerul asunud kraavitatud mõisapõllu kohale. Rajamist lõpetati 1832. aastal aednik H. Lintrupi plaanide järgi. Ajavahemikus 1835–1870 laiendati parki, täiendades seda A. Middendorffi poolt ekspeditsioonidelt kaasa toodud eksootidega, nagi ajaani kuusk, dalekarlia kask, kollane hobukastan, mandžuuria pähklipuu jne.[2] Osalt oli ka varem siin puistu. 19. sajandil püüti kujundada loodusliku ilmega maastikuparki.

Pargis asub piklik tiik, milles on kaks väikest saart ilupuudega. Ühel tiigisaarel asub omapärase monumendina üksteise peale laotuna 13 veskikivi. Legendi järgi suudeti sellega peatada kummitava mõisaproua tegevus. 2005. aastal sattus monument vandalismiohvriks, mille käigus lõhuti osa veskikive.

Pargis on üle 60 puu- ja põõsaliigi. Suurem osa võõrliikidest (siberi lehised, valgenulud, palsamnulud, tammed jt) on istutatud parki 1832. aastal. Võõrliikidega aitas parki täiendada ka loodusteadlane Alexander Theodor von Middendorff. Sellest ajast pärineb ka Hirvepargis asuv Eesti vanim lehisekultuur. Lehiseid istutati ka naabruses olevasse Vana-Vigala mõisa parki ning alleedena maantee äärde (Eesti pikimad alleed). Pargis paiknesid erinevate puuliikide kultuurid omaette istandustena (nt elupuude rühm).

Aastal 1963 rajati parki aedik (38 hektarit), millesse asustati Voronežist toodud punahirved, kes oma elutegevusega hakkasid avaldama pargile märgatavat mõju. 1982. aastal otsustati loomad vabadusse lasta.

1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul puhastati kohalike aktivistide poolt Hirvepargi Jädivere–Silla maantee äärne osa, millele anti puisniidu ilme. On puhastatud ka tee veskikivimonumendiga tiigisaarele, kuhu on rajatud lõkkeplats. Muu osa pargist on metsistunud.

Kaitseala pindala on 129,2 ha ning ta hõlmab Tiduvere, Vana-Vigala, Vigala-Vanamõisa, Oese, Läti ja Tõnumaa küla alasid.  

Keskkonnaregister 
Asukoht

 


Lehise allee

 


Hirvepargi Jädivere-Silla maantee poolne osa. Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL