Märjamaal pole märga, Kullamaal pole kulda, Vigalal pole viga

5.05.17

 

Kunagi ammu moodustasid Märjamaa, Kullamaa ja Vigala suure muinaskihelkonna, mille nimi pole teada ning mille keskuseks võis olla Sõtke või Konuvere muinaslinnus. Märjamaa kirikukihelkonna asutamisajaks peetakse 13. sajandit, mil tähtsale teeristile rajati esimene kirik.

"Kas pole imelik, et kohta, kus pole niipaljugi vett, et pardipoegi saaks kasvatada, Märjamaaks kutsutakse? Ka ligiduses pole vett, vaid ümberpöördult - Märjamaa (st Märjamaa alev) asub kahte jõge eraldava seljandiku keskel, kust oma seitse kilomeetrit saab nende jõgede juurde. Tõenäoliselt on aga seda kohta ja tervet kihelkonda kunagi varem "Maarjamaaks" kutsutud - küllap vist Maarjale pühitsetud kiriku järgi. Teadupärast oli ju keskajal õieti terve meie maa Maarjale pühendatud." (Edgar Johan Kuusik)

Märjamaa nimekujudest on teadaMariemah, MariamahMerjama, St. Mariae /---/Mergemaha, MärgamaaMargama, MeriamaMeriema, Maria-MahMerjamaa, Margiema, Meryenmaa, Merriema, Mergema, Merjema, Mariama, Mariae Moha.

Märjamaa nime on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Gerlacus de Castella (Gerlich von Costelen) nimelise preestriga, kes tollal Meriama kogudust teenis. Märjamaa alevik hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930ndate aastate algul andis arengule hoogu juurde. 1945. aastal sai alevikust alev. Tänane Märjamaa vald loodi Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal.

Märjamaa vald paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu maanteed ja ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu tee. Maakonnakeskusse Raplasse on Märjamaalt 30 km, Tallinna ja Pärnu 65 km ning Haapsallu ja Türile ligikaudu 80 km. Vallas asub alev ja 82 küla.

Ligi 3000 elanikuga Märjamaa alevis asuvad apteegid, gümnaasium, haigla, kauplused, kino, kirik, lasteaed, muusika- ja kunstikool,  pank, politseijaoskond, postkontor, päästekomando, raamatukogu, rahvamaja,  ujula, võimla.  Kord nädalas ilmub valla ajaleht − Märjamaa Nädalaleht, kord aastas valla kalender. Märjamaal vallale kuulub omanäoline Sillaotsa talumuuseum. Märjamaal keeb vilgas seltskondlik elu, siin toimub hulk teada-tuntud ettevõtmisi: Märjamaa päevad ja Märjamaa Folk, Jäntsi-Jaani lõõtsapäev, Varbola Puu,  festival NoorSoolikas, Velise laat, jaanilaat, jm.     

Märjamaa vallas tegutseb põllumajanduse, kaubanduse, turisminduse, teeninduse ja muude alade ettevõtteid. On puidu-, metalli-, turba- ja dolomiidi- ja kergetööstust, autotöökodasid ja masinaremondi ettevõtteid.                

Oma nime kohaselt muutub Märjamaa alevi ümbrus vahel tõepoolest märjaks maaks: suurvete ajal ilmuvad maapinnale väikesed järvekesed, nn järtad, mis hiljem neelduvad paepragudesse −  kogu Märjamaa piirkond asub karstialal, mistõttu esineb madalamates paikades kevaditi põhjavee tõusust tingitud üleujutusi. Piirkonna loodus on põhiosas kergelt lainjas paemaa: loometsade ja karstialade maastik, lõunapiirkonnas savimaa jõeorgudega. Märjamaa kandis on soid ja rabasid, karstinähtusi, loometsi ning viljakaid põllumaid. Loodusvaradest leidub paasi, kruusa, liiva ja turvast. Üleriigilise tähtsusega on Orgita pae- ja dolomiidimaardla. Pae peal kasvavad unikaalsed loometsad, millel vanust  100-200 aastat.

 

Pindala 

872 km²  1 alev, 82 küla

Elanikke (1.05.2017 seisuga)

6529

Mehi   

3293

Naisi                       

3236

Suurim asum

Märjamaa alev – 2692 elanikku

Väikseim asum

Koluta küla – 1 elanik

Asustuse tihedus

ca 7,5 in/km²

 

Rohkem andmeid külade ja elanike kohta leiad siit

 

 

 

Toimetaja: TIINA GILL