Valgu mõis

27.02.14

Valgu mõisast (saksa k Walck) on esmateateid 1280ndatest aastatest, mil ta kuulus Farensbachidele (Varnsbekedele). Mõis on kuulunud Wrangellide, Lodede, Budbergide, Staalide ja Uexküllide perekondadele. 1886-1920 maareformini oli mõis Pilar von Pilchaude perekonna valduses. 1810.-1820. aastatel ehitati kahekorruseline klassitsistlik härrastemaja, mida ehtis kuuesambaline portikus. Kõrge kelpkatusega hoone ehteks oli fassaadil asunud kuue joonia sambaga massiivne portikus. 1905. aasta mässu ajal mahapõletatud hoone taastati lameda hädakatusega (mis on alles tänini) ja ilma portikuseta. Mõisa viimane omanik oli Theodor Baron Pilar von Pilchau, kelle kätte jäi mõisasüda kuni 1939. aastani. Mõisahoone ostis vald temalt kooli jaoks 1938. aastal.

Kahekorruseline suurejooneline klassitsistlik peahoone ehitati tõenäoliselt 1810-20tel aastatel. Kõrge kelpkatusega hoone ehteks oli fassaadil asunud kuue joonia sambaga massiivne portikus. 1905. aasta mässu ajal mahapõletatud hoone taastati lameda hädakatusega (mis on alles tänini) ja ilma portikuseta. Algselt oli taastatud hoones kasutusele võetud vaid esimene korrus, algsest madalamate akendega taastatud teine korrus võeti kasutusele kooli ajal. Mõisahoones asub praegu Valgu Põhikool, hoone parempoolsesse otsa on kooli tarbeks tehtud väike juurdeehitus. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid.

Erilist tähelepanu väärib kaunis ja liigirohke mõisapark.

 
Valgu mõis 2008. a talvel (Riho Vjatkini foto)
Toimetaja: TIINA GILL