Vana-Vigala küla

18.12.17


Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Jääratas Vigala jõel

24.01.18


 

Jääratas tekib Vigala jõe käänaku eel pargi ja Hiieoru suudme vahel. Jões on palju allika- ja keerisekohti. Vee pöörlevat liikumist võib märgata suvel, kui seal ujutada paberlaevu. Külmade tulekuga moodustub jõele kettakujuline pöörlev jäämass.

16. jaanuaril oli külma 8 kraadi, puhus tugev kagutuul, mis lisas veel oluliselt külmakraade. Jääketta läbimõõt oli 23 meetrit nagu 2017. aastalgi. Ühe täispöörde tegemiseks kulus 9,2 minutit. Väike arvutus näitab, et ketta pöörlemiskiirus on 13 sentimeetrit sekundis. Jõgede salapära pakub rõõmu! (Jaan Viska)

 


Jääratas Vigala jõel 16. jaanuaril 2018. Fotod: Jaan Viska

Toimetaja: TIINA GILL

Pilkuse maastikukaitseala

14.06.18

Pilkuse maastikukaitseala Pilkuse maastikukaitseala asub Vana-Vigalast kirdes ja Teenusest kagus. Paikneb Tiduvere, Vana-Vigala, Teenuse ja Tolli külade aladel.

Kaitse all 1992. aastast alates (1992. aastast sookaitsealana ja 2004. aastast maastikukaitsealana). Pilkuse maastikukaitseala pindala on 479,6 ha.

Eesmärgiks on soomaastiku (Pilkuse raba), erinevate sootüüpide, nende elustiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Soo tekkis järve soostumisel. Peamiselt on tegu lage- ja puisraba ning siirdesooga. On olemas älved, laukad puuduvad. 

Keskkonnaregister 
Asukoht

 


Pildistatud 16. mail 2018. Fotod: Enn Raav
 

Toimetaja: TIINA GILL

Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark

19.12.17

 

Vana-Vigala mõisa parki hakati rajama 18. sajandi lõpul. Vabaplaneeringuga mõisapark on dendroloogiliselt rikas – üle 100 puu- ja põõsaliigi. Silmatorkavaimad on hiiglaslikud lehised. Parki ilmestab tiikide süsteem. Mõisapargi põhjapoolsemat külge piirab Näljamüür.

Pargis asub ka 1987. aastal rajatud lauluväljak koos lavaga. 20. ja 21. sajandi vahetusel rajati parki loodusõpperada.

Hirvepark on rajatud aastatel 1791–1795 Vana-Vigala mõisa poolt vesise heinamaa ning maanteeveerul asunud kraavitatud mõisapõllu kohale. Rajamist lõpetati 1832. aastal aednik H. Lintrupi plaanide järgi. Ajavahemikus 1835–1870 laiendati parki, täiendades seda A. Middendorffi poolt ekspeditsioonidelt kaasa toodud eksootidega, nagi ajaani kuusk, dalekarlia kask, kollane hobukastan, mandžuuria pähklipuu jne.[2] Osalt oli ka varem siin puistu. 19. sajandil püüti kujundada loodusliku ilmega maastikuparki.

Pargis asub piklik tiik, milles on kaks väikest saart ilupuudega. Ühel tiigisaarel asub omapärase monumendina üksteise peale laotuna 13 veskikivi. Legendi järgi suudeti sellega peatada kummitava mõisaproua tegevus. 2005. aastal sattus monument vandalismiohvriks, mille käigus lõhuti osa veskikive.

Pargis on üle 60 puu- ja põõsaliigi. Suurem osa võõrliikidest (siberi lehised, valgenulud, palsamnulud, tammed jt) on istutatud parki 1832. aastal. Võõrliikidega aitas parki täiendada ka loodusteadlane Alexander Theodor von Middendorff. Sellest ajast pärineb ka Hirvepargis asuv Eesti vanim lehisekultuur. Lehiseid istutati ka naabruses olevasse Vana-Vigala mõisa parki ning alleedena maantee äärde (Eesti pikimad alleed). Pargis paiknesid erinevate puuliikide kultuurid omaette istandustena (nt elupuude rühm).

Aastal 1963 rajati parki aedik (38 hektarit), millesse asustati Voronežist toodud punahirved, kes oma elutegevusega hakkasid avaldama pargile märgatavat mõju. 1982. aastal otsustati loomad vabadusse lasta.

1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul puhastati kohalike aktivistide poolt Hirvepargi Jädivere–Silla maantee äärne osa, millele anti puisniidu ilme. On puhastatud ka tee veskikivimonumendiga tiigisaarele, kuhu on rajatud lõkkeplats. Muu osa pargist on metsistunud.

Kaitseala pindala on 129,2 ha ning ta hõlmab Tiduvere, Vana-Vigala, Vigala-Vanamõisa, Oese, Läti ja Tõnumaa küla alasid.  

Keskkonnaregister 
Asukoht

 


Lehise allee

 


Hirvepargi Jädivere-Silla maantee poolne osa. Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL