SOTSIAALKÜSIMUSTEGA TEGELEVAD AMETNIKUD

13.10.20

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon 

e-post

Uus! Sotsiaalosakonna juhataja
vastuvõtt eelneval
kokkuleppel

Marge Viska

18

5621 4609

marge.viska@marjamaa.ee

Lastekaitsespetsialisti
vastuvõtt:
Uus! T, N 9.00-12.00
13.00-16.30

Karmen Metssalu 14 5912 4683 karmen.metssalu@marjamaa.ee

Lastekaitsespetsialisti vastuvõtt:
Uus! T, N 9.00-12.00
13.00-16.30

Gedy Remmel 14 5854 0242 gedy.remmel@marjamaa.ee

Sotsiaaltööspetsialist
vastuvõtt:
Uus! T, N 9.00-12.00
13.00-16.30

Egela Eensalu

15

5199 5657

egela.eensalu@marjamaa.ee

Sotsiaaltööspetsialisti vastuvõtt:
Uus! T, N 9.00-12.00
13.00-16.30
Kätlin Peitre 15 5326 8175 katlin.peitre@marjamaa.ee
Psühholoog
(teenindab valla koole)
Triinu Reedik 17 5886 4098 triinu.reedik@marjamaa.ee
Eripedagoog Katrin Liiva   5621 6800 katrin.liiva@marjamaa.ee
Logopeed Anu Lõõr   5304 3862 anu.loor@marjamaa.ee
Sotsiaaltööspetsialist Vigala osavallas Ilme Roosi   489 4777 ilme@vigala.ee

 

Lisaks sotsiaaltöö spetsialistile on vallal palgal hooldustöötajad, kes aitavad abivajavaid peresid või eakaid (üksikvanurid, puuetega inimesed) nende igapäevaste elutegemistega toime tulla - poes käimine, arstile viimine, majanduslik nõustamine, jms. 

Toimetaja: TIINA GILL

Vabatahtlikud pakuvad vaimse tervise murede korral tasuta veebinõustamist

2.07.20


COVID-19 pandeemia muutis paljude inimeste elusid ja muutustega käivad pahatihti kaasas psühhosotsiaalsed pinged. Lisaks tavapärasele arstiabile saavad inimesed abi otsida ka näiteks kriisiabi ja ohvriabi telefoniliinidelt, kuid kriisi mõõtmeid arvestades ei pruugi sellest piisata.

Teiste riikide kogemus näitab, et kriisis ja sotsiaalses isolatsioonis võivad vaimsed häired ägeneda, kodudes on rohkem perevägivalda ja inimesed satuvad suurema tõenäosusega traumaatilistesse sündmustesse.

Et inimesi aidata, käivitati uus veebipõhine nõustamisteenus, kus abivajaja viiakse kokku vastava koolituse saanud vabatahtlikuga. Projektis teevad kaasa noorpsühhiaatrid Eesti Psühhiaatrite Seltsist, Peaasi.ee meeskond ja Sotsiaalkindlustusamet, jooksvalt tulevad appi erinevad eksperdid. Vabatahtlikke aitab kaasata vabatahtlike andmebaas VAAB (vaab.ee).

Inimene, kes soovib head nõu, võib selleks aja broneerida peaasi.ee veebilehel. (https://registratuur.peaasi.ee/kriisi). Sealsamas saab valida, missugusel videoplatvormil inimene kohtuda soovib ja kui videokohtumine ei sobi, võib suhelda ka e-kirja teel. Soovi korral saab nõustajaga rääkida kuni tund aega järjest ja kasvõi viis korda.

Oma vabatahtlikele pakume veebi teel koolitusi, korraldame supervisioone ja koostame töö tegemist toetavaid juhendeid. Veebi teel pakutav nõustamine ei asenda siiski arstiabi. Vajadusel saavad vabatahtlikud suunata inimese sobiliku spetsialisti, psühhiaatri, psühholoogi või hingehoidja juurde.

Juba mõnda aega saavad peaasi.ee nõustajatelt abi 16-26 aastased noored, ka neid abistatakse nüüd peamiselt veebi teel. Eesti Psühhiaatrite Seltsi noorpsühhiaatrite sektsiooni esimees dr. Helena Kisand rõhutab, et uue projekti sihtgrupp on laiem.

„Potentsiaalselt tuge vajavate inimestena näeme meditsiinitöötajaid ja nende pereliikmeid, viirusesse haigestunuid, isolatsioonis inimesi, töötuks jäänuid, perevägivalla ohvreid ning inimesi, kellel on varemgi vaimse tervisega probleeme olnud ja kelle haigus võib stressiolukorras kiiresti ägeneda," rääkis Kisand.

15. juunil alustas projektiga 20 vabatahtlikku. Pilootperiood kestab augusti lõpuni. Siis saab hinnata teenuse nõrku ja tugevaid külgi ja otsustada, kuidas edasi minna. Praegu on plaanis sügisel nõustamisega jätkata, kuid teenuse täpsem maht ja rahastus alles selgub.

Toimetaja: TIINA GILL
22.04.20
Toimetaja: TIINA GILL

Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Märjamaa vallas

Lugupeetud töövõimetoetuse saaja!

18.02.20

Eesti Töötukassa peab 1. märtsist Teie töövõimetoetusest kinni ainult ühe kohtutäituri akti. Arestimisakti sisu eest vastutab kohtutäitur ja seadusega lubatud piiridest kinnipidamist jälgib samuti kohtutäitur. Eelisjärjekorras täidetakse elatise nõudeid.

Kui leiate, et arestimisel ei ole arvestatud Teie tegelike sissetulekutega, ülalpeetavatega ja arestimisel ei ole tagatud mittearestitava osas sissetulek, pöörduge palun Teie suhtes täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole. Kohtutäituri ülesanne on enne arestimiskorralduse tegemist selgitada välja Teie sissetulekud, ülalpeetavad ja sellest informatsioonist lähtuvalt teha korraldus Teie toetusest või hüvitisest kinnipidamiseks. Täiturite kontaktandmed on leitavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt (http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0)

Enda suhtes algatatud täitemenetluste kohta saate infot kodanikuportaalist www.eesti.ee.


Lugupidamisega
Eesti Töötukassa

Toimetaja: TIINA GILL

Õigusabi seksuaalvägivalla üleelanutele

31.07.19
           
 
Kui oled kogenud seksuaalvägivalda ja soovid lisaksmuule abile ka tasuta õigusnõustamist, on võimalik taotleda seda Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) kaudu.

Selleks tuleb Sul helistada või saata SMS telefoninumbrile 5377 6077 või e-posti aadressile envloigusabi@gmail.com, teatades, et soovid õigusnõustamist. Edastada tuleks oma vanus, eesnimi ning kontaktandmed, oma asukoht linna täpsusega.

Jurist  võtab  Sinuga  ühendust hiljemalt 24 tunni jooksul. Vastavalt Sinu vajadustele lepime esmaseks  nõustamiseks  kokku  kas  silmast-silma kohtumise või nõustamise telefoni vm sidevahendi kaudu. Nõustamise maht ühe inimese kohta on kuni 5 tundi.

Nõustamise eelduseks on, et teatad juristile oma nime ja isikukoodi ja nõustud isikuandmete edastamisega  ENVL-ile  ning säilitamisega kuni Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu lõppemiseni. ENVL tagab isikuandmete kaitse vastavalt seadusele.

Silmast-silma  kohtumised  toimuvad  eelistatult  Tallinnas,  Tartus,  Jõhvis  ja  Pärnus (seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste lähedal) või muus sobivas kohas.
 
Toimetaja: TIINA GILL
18.09.19
Toimetaja: TIINA GILL

Abi pakub „Kainem ja tervem Eesti“

5.06.19

Programmi „Kainem ja tervem Eesti" eesmärgiks on alkoholi liigtarvitamise ja sellega kaasnevate kahjude vähendamine.  Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi  poolt 2014–2020 rahastatud programmiga ning tegevust koordineerib Tervise Arengu Instituut. Programmi raames tegeletakse alkoholi liigtarvitamise ennetamisega, tänapäevaste ravivõimaluste tagamisega  ja avalikkuse teavitamisega alkoholitarvitamise häire olemusest ning ravivõimalustest.

Aastast 2016 osutab alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise (ALVAL) raames teenust nüüdseks juba 23 perearstikeskust ning raviteenust pakub 9 raviasutust. Pakutakse võimalust läbida spetsiaalne koolitus, et  saada oskusi ja teadmisi alkoholiteema  käsitlemiseks. Programmiga on liitunud ka Märjamaa Perearstikeskus – esmakordselt aastatel 2016/2017 ja nüüd taas alates aprillist 2019.  ALVAL koolituse on läbinud nii perearstid kui ka pereõed ning alkoholiteema käsitlemine on koos teiste tervisekäitumise teemadega meie igapäevatöö lahutamatu osa ning patsiendid suhtuvad testi tegemisse heatahtlikult.

Patsiendiga tegelemise aluseks on vastav ravijuhend ning alkoholitarvitamise hindamiseks kasutatakse AUDITi (Alcohol Use Disorders Identification Test) küsimustikku. Testi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon 1993. aastal ning see on üks täpsemaid ja üldlevinumaid teste alkoholitarvitamise hindamiseks. Testi tulemuste põhjal saab tervishoiutöötaja otsustada edasise sekkumise vajadused, tegevustes lähtutakse vastavast algoritmist ning oluline on  inimese soov ja valmisolek probleemiga tegeleda. AUDITi küsimustikku saab täita ka kodus iseseisvalt, test on kõigile kättesaadav veebilehel www.alkoinfo.ee/testid.

Alkoholitarvitamise häire ravi teenuseid võivad saada kõik, kes on vähemalt 18aastased ning ravi on tasuta ka ravikindlustuseta inimestele. Ravile pöördujatelt ei küsita visiiditasu, maksta tuleb ravimite eest. Ravile pöördumiseks ei ole vaja saatekirja ning esimesele visiidile peaks saama juba viie tööpäeva jooksul pärast registreerimist. Ka patsientide lähedastel on võimalus abi saamiseks ravikeskustesse  pöörduda. Üle-eestilised  abi- ja nõustamisteenuste kontaktid leiab veebilehelt alkoinfo.ee või küsi infot oma perearstilt.

Rohkem infot veebilehtedelt alkoinfo.ee ja terviseinfo.ee.

 

Koostanud Märjamaa Perearstikeskuse pereõde Marika Tomson

 

Toimetaja: TIINA GILL

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused

20.12.18

2017. aastast saavad kõik seksuaalvägivalda kogenud inimesed pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse, mis asuvad neljas Eesti piirkonnas haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas.

Rohkem infot leiab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kodulehelt
www.palunabi.ee/seksuaalvagivald 

 

KUHU PÖÖRDUDA?

Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku erakorraline vastuvõtt, Sõle 23, Tallinn.
Vastuvõtutoa tel 5342 4724
Vaata lähemalt >

Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve, sisenemine EMO kaudu.
Günekoloogia osakonna valveõde: tel 331 1041
Vaata lähemalt >

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu, sisenemine EMO kaudu.
Valvegünekoloog: tel 447 3505
Vaata lähemalt >

Tartu Ülikooli Kliinikum, L. Puusepa 8, Tartu, sisenemine EMO kaudu.
Günekoloogia osakonna valveõde tel 731 9954
Vaata lähemalt >

Keskused töötavad ööpäevaringselt ning abi on tasuta.

Toimetaja: TIINA GILL

MTÜ Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing avab Eesti Vabariigi 101. sünnipäevaks imetamise nõustamise telefoniliini

22.02.19

MTÜ Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) avab Eesti Vabariigi 101. sünnipäevaks imetamise nõustamise telefoniliini.

SIETi kingitus Eesti Vabariigi 101. aastapäevaks on nii eesti- kui ka venekeelse nõustamisliini avamine alates 22. veebruarist 2019. Rinnaga toitmine on asendamatu viis pakkuda lapsele ideaalset toitu kasvamiseks ja arenemiseks. Enamus emasid on võimelised pakkuma lapsele piisavas koguses emapiima, aga imetamise alustamiseks ja õnnestumiseks vajavad nad õigel hetkel asjakohast  informatsiooni ja toetust. Telefonitsi saavad nõu küsida imikute ja väikelaste rinnaga toitmise kohta nii nende vanemad kui ka kõik teised teemast huvitatud inimesed. 

Telefoninumber on 5909 5500.

„Imetamise nõustamise telefoniliin on mõeldud oma murede jagamiseks ja nõu küsimisteks igale Eesti lapsevanemale," sõnab SIETi juhatuse liige ja pikaaegne imetamisnõustaja Ülle Lember. „Imetamine on inimesele liigiomane, turvaline, säästlik ja keskkonnasõbralik toitmisviis. Rinnapiim sisaldab parimas vahekorras kõiki imikule vajalikke toitaineid ning piisavalt energiat esimesteks elukuudeks. Rinnaga toitmine toetab lapse sensoorset ja kognitiivset arengut, kaitseb last nakkus- ja krooniliste haiguste eest. Rinnaga toitmine omab pikaajalist mõju rahva tervisele, vähendades haigestumist mittenakkus-haigustesse hilisemas elueas ning seeläbi ka enneaegset suremust. Ülekaalulisuse ennetamine algab emapiimaga toitmisest.

Lapse toitmisest ning vanemlikust hoolest alates esimestest elupäevadest sõltub suuresti tema tulevik, tervis ning toimetulek kogu elu jooksul ning emapiim ja lähedus on iga lapse õigus."

Imetamine on õpitav oskus. Täiendavate nõustamisvõimaluste kättesaadavus on lapsevanematele oluline abi. Telefoni-nõustamise eesmärgiks on anda kiiresti ja mugavalt vajalikku informatsiooni imetamise ning sellega seonduvate murede ja küsimuste kohta, et ennetada võimalikke probleeme. Imetamine soodustab ka perede heaolu ja majanduslikku toimetulekut. Nii soovib SIET pakkuda emadele ja peredele turvatunnet ja toetust imetamise  õnnestumiseks.

Eestikeelne nõustamisliin on esmakordselt avatud reedel, 22. veebruaril kell 10.00–13.00. Edaspidi on liin avatud eesti keeles teisipäeviti kell 17.00–20.00 ja reedeti kell 10.00–13.00 ning vene keeles kolmapäeviti kell 19.00–21.00 ja pühapäeviti kell 18.00–20.00. Helistada on võimalik kõikide  operaatorite numbritelt tavalise paketipõhise minutihinnaga. 

SIET töötab selle nimel, et võimalikult paljud lapsed saaksid emapiima. Nõustame peresid kodudes, telefonitsi ja meilitsi, korraldame ja juhendame eesti- ja venekeelseid tugirühmi - vestlusringe kogu Eestis, koolitame välja imetamisnõustajaid.

Millal nõu küsida?

Alati, kui tekib mistahes küsimus rinnaga toitmisest:

  • soovite teavet imetamise ja rinnapiima omaduste kohta;
  • rinnaga toitmine on valus või te ei oska last hästi rinnale panna;
  • vastsündinu imeb vähem kui 8 korda ööpäeva jooksul või on väga unine;
  • rinnalaps pissib esimestel elukuudel vähem kui 6–8 korda ööpäevas;
  • laps ei võta kaalus piisavalt juurde;
  • Teile tundub, et piima ei ole piisavalt või te ei saa aru, kas laps imedes neelatab;
  • Teile tundub, et piima on liiga palju;
  • kahtlustate rinnapõletikku;
  • laps on rinna otsas rahutu või keeldub imemast; 
  • olete mures toidu, eluviisi vms mõjust rinnalapsele;
  • olete imetamissuhet lõpetamas.

Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing – www.siet.ee 
www.facebook.com/imetamisnõustajad  

Toimetaja: TIINA GILL

Üksi elava pensionäri toetusest

7.10.20

Sotsiaalkindlustusamet hakkas 2017. aastast (üks kord aastas) maksma üksi elava vanaduspensioniealise toetust 115 eurot. Toetust ei pea ise taotlema, vaid sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust, peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas;
  • elama Eestis (rahvastikuregistri andmetel) üksi;
  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Kui vanaduspensionär vastas kõikidele eelnimetatud tingimustele, aga talle toetust ei makstud, siis palume pöörduda oma elukoha rahvastikuregistri andmete kontrollimiseks Märjamaa Vallavalitsuse registrisekretär Mirjam Aasma poole Tehnika 11, Märjamaa alev (II korrus, tuba nr 21) või helistada telefonil 5860 2209.

Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka eestkostjatel ning eestkostetavatel, hooldekodude elanikel ning inimestel, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, kuid kellega samale aadressile sisse kirjutatud inimene viibib hooldekodus. Kuna rahvastikuregistrist need andmed välja ei tule, peavad inimesed endast ise sotsiaalkindlustusametile teada andma tel 661 0551 või e-posti aadressil yksielavad@sotsiaalkindlustusamet.ee


ÜKSI ELAVA PENSIONÄRI TOETUS (SOTSIAALKINDLUSTUSAMET)

Toimetaja: TIINA GILL

Olulisi kontakte

11.04.16

Märjamaa Viilumäe kalmistu asub alevi piiril Pärnu mnt ääres.
Kalmistuvaht on Hillar Mänd
Telefon 5332 7760, 482 2347

Velise kalmistu
Kalmistuvaht on Ene Siimar
Telefon 513 2231, 482 5731

 

Matuseauto teenus, ka krematooriumitransport. Telefon 5660 1548 

 

      

Väikebuss, mis sobib ka ratastoolides ja kanderaamil reisijate veoks. 
Telefon 5660 1548 

Lahkunu transport. Telefon 504 8834

Hauakivid Rohu 3 Märjamaa. Telefon 5668 1861, 482 1927. www.kivitaks.ee  

EELK Märjamaa Maarja kogudus, tel 511 8419 (Illimar Toomet)
Velise EAÕK Ristija Johannese kogudus, tel 5397 9803 (Jüri Kusmin)
Krematoorium

Kirstud ja matusetarbed. Peielaua võimalus. Pärnu mnt 74 Märjamaa. Telefon 5615 7738

 

Peielauad:

Rahvamaja kohvik
Sauna 2 Märjamaa
Telefon 5620 8262, 482 0274

Märjamaa lõunarestoran (gümnaasiumi sööklas)
Märjamaa alev, sissesõit Pärnu mnt ja Staadioni tänavalt
Telefon 489 4351

 

Toimetaja: TIINA GILL

Sotsiaalsete erivajadustega inimestel on võimalus tellida transporditeenust

21.11.18

Märjamaa valla sotsiaalsete erivajadustega inimestel on võimalus tellida avalike teenuste kasutamiseks sotsiaaltransporditeenust sõidu- või raamautoga.

Teenust osutatakse tasu eest. Teenuse kasutajal on võimalus taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt kulude hüvitamiseks toetust vastavalt Märjamaa Vallavolikogu „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Märjamaa vallas" 19.01.10 määrus nr 8 ja Märjamaa Vallavalitsuse  „Märjamaa vallas makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste piirmäärad"  26.03.2013 määrus nr 4 alusel.

Teenust osutavad:

FIE Guno Peetsalu, tel 5660 1548

SA Raplamaa Haigla,  tel 489 0706, 5333 3310 (eriarsti vastuvõtt, haiglasse minek ja haiglast koju tulek)

Toimetaja: TIINA GILL

Töövõime ja tööealiste puude raskusastme tuvastamise metoodika

21.11.18

1. juulist 2016 käivitus töövõimereformi teine etapp, mis muutis töövõime ja tööealiste puude raskusastme tuvastamise metoodikat ja rahalisi toetusi. Senise töövõimetusprotsendi tuvastamise asemel hakkas Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) hindama töövõimet ja töövõimetuspensioni asemel hakati õigustatuse korral maksma töövõimetoetust.

Töövõimereform ei puuduta...

Tööealised inimesed, kellele on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult või kuni vanaduspensioni eani, saavad Sotsiaalkindlustusametist (edaspidi SKA) töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani ja uut taotlust esitama ei pea.

Alates 1. jaanuar 2017

  • Tööealised inimesed, kelle püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtaeg on alates 01.01. 2017, saavad töövõimetuspensioni kuni neile määratud tähtaja lõpuni ja uut taotlust enne määratud korduvekspertiisi tähtaega esitama ei pea. Korduvekspertiisi tähtaja saabudes tuleb neil esitada töövõime hindamise taotlus töötukassasse. Taotluse vorm on kättesaadav töötukassa kodulehel https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoime-hindamine ja iseteenindusportaalis https://www.tootukassa.ee/tkauth/login

Ennetähtaegselt korduvekspertiisi taotlust on õigustatud SKA-le või töötukassale esitama vaid need inimesed, kellel on terviseseisundis toimunud  olulised muutused.

  • Kui tööealine inimene soovib alates 01.01.2017 taotleda ainult puude raskusastme tuvastamist, mitte aga töövõime hindamist, tuleb tal pöörduda SKA-sse ja esitada tööealise inimese ekspertiisitaotlus puude raskusastme tuvastamiseks (so uus ühistaotluse vorm).  Puude raskusastet tuvastab endiselt SKA. Taotluste vormid on kättesaadavad SKA kodulehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ekspertiisi-blanketid/
  • Kui tööealine inimene soovib alates 01.01.2017 taotleda ainult töövõime hindamist (nii esmane kui korduv taotleja), esitab ta taotluse töötukassasse. Taotluse vorm on kättesaadav töötukassa kodulehel https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoime-hindamine ja iseteenindusportaalis https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
  • Alates 01.01.2017 saavad ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks esitada töötukassale või SKA-le korduvekspertiisi tähtajal juba kõik taotlejad  

 

Kuidas esitada püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme taotlust SKAle?

Alates 01.01.2017 saab ekspertiisitaotluseid täita ja esitada ka SKA iseteenindusportaali kaudu (www.sotsiaalkindlustusamet.ee)

PS! Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme taotlemisel ja tuvastamisel metoodilisi muudatusi ei ole. Taotluse vorm on kättesaadav SKA kodulehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ekspertiisi-blanketid/

 

Kuidas esitada töövõime hindamise taotlust töötukassale?

Töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotluse vormi saab inimene täita ja esitada iseteenindusportaalis www.tootukassa.ee, saata see digiallkirjastatult e-postiga töötukassasse, aadressile info@tootukassa.ee või paberkandjal allkirjastatult posti teel ning esitada töötukassa maakondlikus esinduses kohapeal. Kuna taotluse täitmine võtab aega, soovitame pöördumise aja juhtumikorraldajaga enne telefoni teel kokku leppida.

PS! Töövõime hindamise taotluse esitamiseks peab taotleja 6 kuu jooksul enne taotluse esitamist olema käinud oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arsti tuleb informeerida töövõime hindamis taotlemise kavatsusest. Arst kirjeldab inimese terviseseisundit, mis mõjutab töövõimet ja  sisestab terviseandmed e-tervise portaali.

 

Töövõime hindamise ja puude raskusastme taotlust täitma asudes...

Varuge täitmiseks piisavalt aega, umbes 1-1,5 h. Kirjeldage oma tervise seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette, vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Mõni küsimus võib olla ebamugav, kuid see on oluline, et kujuneks selge pilt inimese töövõime seisundist. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist alati koos abivahendiga.

 

Üldised põhimõtted taotluse täitmisel

Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

  • tavapärases mõistes ohutult -  tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
  • piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik  - tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
  • mõõduka aja vältel -  tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Üldjuhul võib arvestada mõistlikuks enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
  • iga küsimuse juures olevat vastusevarianti "seisund on muutlik" tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist.
Toimetaja: TIINA GILL

Isikliku abivahendi kaart

21.11.18

Isikliku abivahendi kaart (IAK) on vajalik soodustingimustel abivahendi üürimiseks või ostmiseks.

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uue isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Samuti väljastab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel kaardi duplikaate.

Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid, http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendid-2/ ).

Uue IAK saamiseks peab kaardi taotleja esitama Sotsiaalkindlustusametile:

  • kehtiva arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani, kus on märgitud abivahendi vajadus ISO-koodi täpsusega (enne 01.01.2017  väljastatud tõendil või rehabilitatsiooniplaanil peab olema abivahendi nimetus või kirjeldus);
  • välismaal õppiva 18-26-a isiku puhul ka koolitõendi;
  • klienditeeninduses kaardi taotlemisel isikut tõendav dokument

Kehtiva IAK omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole, võttes kaasa kõik vajalikud dokumendid.

Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel.  Abivahendi saamiseks on inimesele õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega SKA on sõlminud lepingud. Info ettevõtetest on kättesaadav SKA kodulehel.

Üle-eestiline SKA infotelefon: 16106
Sotsiaalkindlustusameti Rapla klienditeenindus
Tallinna mnt 14
79513 Rapla

Klientide vastuvõtt:
E 8.30 -18.00
T, K, N 8.30 -16.30
R 8.30 -13.00

Toimetaja: TIINA GILL