Keskkonna ja metsandusega tegelevad ametnikud

29.06.20

UUS! VASTUVÕTUAJAD alates 1.07.2020 
T 9.00-12.00 ja 13.00-16.30
N 9.00-12.00 ja 13.00-16.30

Ühtsest vastuvõtuajast erineval ajal toimub vastuvõtt ainult teenistujaga kokkuleppel.

 

Keskkond, prügi, vesi, jäätmed jne

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon

e-post

Keskkonnaspetsialist Greta Neidre 16 5668 8591 greta.neidre@marjamaa.ee

 

Märjamaa valda teenindav Keskkonnaameti metsanduse spetsialist

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon

e-post

Metsanduse
spetsialisti
vastuvõtt eelneval kokkuleppel

Peeter Paunmaa

20

5344 8701

peeter.paunmaa@keskkonnaamet.ee

 

Teede hoolduse eest Vigala osavallas vastutab Arvo Roosi, tel 5691 9868, e-post arvo@vigala.ee

 

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa valla energiamajanduse arengukava 2014-2024

25.11.15
Märjamaa Vallavolikogu kehtestas 17.11.2015 määrusega nr 44 Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024.
enlightened Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024
        K.Plamus ettekande materjalid volikogu 17.11.2015 istungil
Toimetaja: JANIKA LILÄNDER

Kulu põletamine on keelatud, lõket tee ohutult!

10.03.20

Mida soojemaks lähevad ilmad, seda rohkem tahame veeta aega väljas aiatöid tehes või grillides. Tihtilugu aga ei mõtle me sellele, et õues tule tegemine võib päädida hoopis suurema kahjuga kui kasuga.

Päästjate jaoks on maikuu see aeg, kui sagenevad põlengud metsas ja maastikul ning kulupõlengud muutuvad pea igapäevaseks. Kui kevad on väga kuiv, toob see kaasa palju ohtlikke olukordi, kus põlema võivad minna eluhoonedki. Esimestel kulupõlengutel tuleb päästjatel käia kohe esimeste päikesekiirtega.  Loomulikult on nädalavahetus koos sooja ja päikeselise ilmaga mõistlik veeta õues koduseid aiatöid tehes või grillides. Küll aga palume inimestel olla väga ettevaatlikud lõkete tegemisel, sest kuiv pinnas ja tugev tuul võivad kaasa tuua tuleõnnetuse.

Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest. Nii saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist.

Kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Kulupõlengutes on hukkunud inimesi ning tules hävinud kodusid. Lisaks tule leviku ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Samuti on väga ohtlikud mittenõuetekohaselt tehtud või hooletusse jäetud lõkked. Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahjusid on oluline meeles pidada järgmisi lihtsaid reegleid:

  • lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest sädemed võivad tuulega lennata hoone peale;
  • alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt 8 m kaugusel;
  • lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel;
  • lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevast materjalist; 
  • lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga;
  • lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s (nõrk tuul);
  • koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit;
  • lõket tuleb valvata ja hoia selle läheduses kustutusvahendid, näiteks ämber veega, 6 kg tulekustuti;
  • lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või tuleb see kustuta veega;

 

Neid lihtsaid ohutusreegleid järgides on võimalik ära hoida suurte kahjudega põlenguid ning säästa elusid ja loodust.

Kodus grillimisel on oluline jälgida, et tagatud oleksid esmased tuleohutusnõuded, sest suure tuulega lendu minev säde võib osutuda moel või teisel saatuslikuks. Siinjuures oleme koostanud lihtsa meelespea, mida hea külmkapile panna ja vajadusel lugeda:

  • Aseta grill tasasele pinnasele, et vältida selle ümberminemist.
  • Söega grill aseta hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.
  • Lahtise tulega grill aseta hoonest vähemalt 5 meetri kaugusele.
  • Jälgi grilli regulaarselt ning hoia läheduses esmased kustutusvahendid, näiteks ämber veega, aiavoolik või tulekustuti.

 

Tuleohutut suve!
Maris Moorits
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Toimetaja: TIINA GILL

Lindude gripi tõttu on Euroopas hukatud üle miljoni kodulinnu

26.03.20

Märtsikuu lõpu seisuga on lindude grippi diagnoositud kokku kaheksas Euroopa riigis – Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on taud väga ohtlik. „Lindude gripi viirustüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on nendes riikides hukkunud või hukatud üle 1,2 miljoni linnu, sest viirusele puudub ravi," selgitas Sammel.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
  • aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
  • eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Veterinaar- ja Toiduamet

Toimetaja: TIINA GILL

Nõuandeid ohutuks lõkketegemiseks

5.11.18

Nädalavahetusel on paljudel inimestel kindlasti plaanis teha kodaias või maakodus koristustöid, põletada oksi ja panna püsti esimene grill. Et mõnus kevadine nädalavahetus ei lõppeks halvasti, tuleks tähele panna ja jälgida mõningaid nõudeid.

Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks võiks enne tule tegemist kasta lõkke ümbrus veega märjaks. Kindlasti tuleb lähedusse võtta kustutusvahendid.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Tuleks jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Viimasel nädalal toimus juba kümneid kulupõlenguid. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Kui lõke on siiski kontrolli alt väljunud, siis tuleb kiiresti eemale minna ja helistada Häirekeskuse telefonile 112.

Kindlasti tasuks külastada ka oma üksi elavaid vanemaid sugulasi ja aidata neid kevadtöödel, hoida silm peal lõkkel, parandada kaevukaas või tiigi purre. Viimastel aastatel on just vanemad inimesed oma kodus kõige sagedamini õnnetustesse sattunud.

 

 

Lauri Kool
Päästeamet, kommunikatsiooninõunik
e-post: lauri.kool@rescue.ee
tel 53834154
www.paasteamet.ee 
www.facebook.com/paasteamet

Toimetaja: TIINA GILL