Hoolekandeasutused Märjamaa vallas

11.01.17

Kuuda Hooldekodu OÜ 
Tolli, Märjamaa vald, Raplamaa, Eesti
E-post: hooldekodu@kuuda.ee
Kodulehekülg: www.kuuda.ee

Märjamaa Haigla AS hooldusravi osakond 
Lauluväljaku 26, Märjamaa 78301
Hooldusravi osakond: tel 482 1588
E-post: mrhaigla@estpak.ee
Kodulehekülg: www.märjamaahaigla.ee

Toimetaja: TIINA GILL

Teade Märjamaa valla puuetega inimestele

24.09.19

Septembris meil kokkusaamist ei ole.

6. oktoobril läheme Estonia teatrisse vaatama muusikali „Viiuldaja katusel". Kes soovib osaleda, palun endast teada anda Margele telefonil 514 7838. Teatrikülastus maksab 27 eurot. Buss väljub kell 15:00 Märjamaa rahvamaja eest.

31. oktoobril tuleb meile külla Tervise Abi OÜ.

Toimetaja: TIINA GILL

1. augustist on puudega ja piiratud töövõimega inimestel uued sõidusoodustused

22.07.19

Alates 1. augustist 2019 hakkab kehtima Maanteeameti peadirektori käskkiri, millega kehtestatakse tasuta pilet Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa avalikel maakonna- ja kaugbussiliinidel, kõikidele keskmise ja raske puudega isikutele,  puuduva töövõimega isikutele, osalise töövõimega isikutele (töövõimetuspensionäridele) ja sügava puudega isiku saatjatele.

Rohkem infot Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kodulehel

Toimetaja: TIINA GILL

Tasuta õigusabi keskmise, raske ja sügava puudega inimestele 2019

3.05.19

Eesti on väike ja vananeva rahvastikuga riik – statistikale kõneleb, et abivajajate, sh puuetega inimeste arv kasvab ning töötavate inimeste arv kahaneb jätkuvalt. Ja kuigi Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb selgelt, et puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all, on puuetega inimeste organisatsioonide esindajad väljendanud muret asjaolu pärast, et riigi poolt pakutav abi jõuab sageli vaid aktiivsemate ja võimekamate abivajajateni. Kõik puuetega inimesed aga pole ühtviisi võimekad teenuste ja toetuste taotlejad, töösuhetes oma õiguste eest seisjad, perekonnaprobleemide (mis kurvastavalt sageli on seotud ka vägivallaga) lahendajad, rahaasjade korrastajad ega ka kõigi oma elukondlike murede lahendamiseks pädeva abi otsijad. Vastupidi – paljud puuetega inimesed tunnevad end selgelt kõrvalejäetuna, ilma toimetulekuoskuste ja võrdsete võimalusteta, vähe teatakse teenustest ning toetustest.

Seda rõõmustavam on tõdeda, et üks paindlik ja puuetega inimestele kohandatud abivorm – tasuta õigusabi puuetega inimestele üle kogu Eesti – on päikselisel aprillikuul alustamas juba kolmandat tegevusaastat!


Puuetega inimestele suunatud tasuta õigusabi koostöös osalevad Justiitsministeerium toetajana, Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) koostöö koordinaatorina ja sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB) õigusnõu tagajana.

Puuetega inimeste õigusteenuse eesmärk on olla kättesaadav üle Eesti, nõustamispäevad toimuvad viieteistkümnes piirkonnas (vt. EPIK veebileht https://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine/) ja on planeeritud toimuma keskmiselt üks kord kuus. Näiteks eelmisel aastal töötasid ÕTB juristid piirkondades kokku 106-l tööpäeval, õigusnõustamine toimus Narvast Kuressaareni ja Valgast-Võrust-Põlvast Tallinnani ning läbitud kilomeetreid kogunes 36289.

Aastail 2017-2018 abistas ÕTB kokku 1512 puuetega inimest, kellest pooled vajasid pikemat koostööd juristiga, õigusdokumentide koostamist ja abistamist/juhendamist erinevates instantsides, näiteks suhtlemisel täituriga. Enim on puudega inimesed nõustamisele pöördunud perekonnaõiguse küsimustega: 40,3% elatistega seonduvalt (lastele elatise tagamine tekitab probleeme, tuleb ette ka elatise vähendamise arutelu), on lahutuse ja varajagamise küsimusi ning õigusnõustamist hooldusõiguse küsimustes. Teise suurema õigusprobleemide ringi moodustab võlaõigus: erinevad lepingukohustuste täitmise probleemid, kohustuse mittemõistmised, võlad. 2018-l aastal aktiviseerus õigusabi küsimine täitemenetluseasjades, mille põhjuseks olid muudatused täitemenetluse seadustikus, mis jõustusid 2018 juunis. Puudega inimesed on segaduses ja küsivad, kas ja kuidas saab kohtutäitur arestida töövõimetoetust, pensionit. Sageli uuritakse, kas mõni vana täiteasi on ehk aegunud. Siinkohal tuleb rõhutada, et kohtuotsuse 10-aastast aegumist mõjutava regulatsiooni tulemid saabuvad kõige varem 2021. aasta aprillis. Ka tahaks inimestele südamele panna, et eraisiku pankroti asjades võlgadest vabastamise kohtupraktika ei ole eriti lohutav - kohus ei pruugi pankrotis isikut võlgadest vabastada.

Nagu mainitud, tegi eelmisel aastal õigusprobleemide seas märkimisväärse tõusu klientide pöördumine täiteasjadega seoses. Inimesed olid häiritud, et miks neile laekub vähem töövõimetoetust või pensioni. Juristil oli vaja hakata selgitama, kuidas mõistavad täituri poolt koostatud arestimisakti Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa ning kuidas nad arvutavad ja teevad kinnipidamisi inimese sissetulekust. Mitte alati ei saa ametkondade arvutuskäiguga nõustuda. ÕTB klient pöördus arvutuskäigu täpsustava küsimusega Sotsiaalkindlustusameti poole Viljandis ja sai vastuseks, et on vaja pöörduda kohtutäituri poole. Ometi täidab arestimisakti pensionite osas Sotsiaalkindlustusamet ja töövõimetoetuste osas Töötukassa.

Järgnevalt selgitame sissetuleku arestimise arvutuskäike, kui puudega isiku sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12 sätestab järgmist: kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui palga alammäär (2019. a 540 €), millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (alates 25.01.2019.a 215,44 €). Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (215,44 €). Eeltoodut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Artikli kirjutamise ajal on Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum 215,44 € ja töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 13,79 €. Aprillis on 30 päeva ja puuduva töövõime toetus on 413,70 €. Rahvasuus „ravimitoetuseks" nimetatud sotsiaaltoetust täitemenetluses arestida ei tohi! Eelviidatud paragrahvis on nimetatud, et täitur võib arestida kuni 20% sissetulekust ka siis, kui sissetulek jääb alla miinimumpalga. 20% arvestatakse võlgniku sissetuleku (meie näites
töövõimepension) ja arvestusliku elatusmiinimumi vahest. Arvutuskäik siis järgmine:

  • aprilli töövõimetoetusest tuleb lahutada arvestuslik elatusmiinimum: 413,70 – 215,44 = 198,26 €
  • saadud vahest 198,26 € tuleb arvestada kinnipeetav ja täiturile ülekantav 20%, s.o.
    198,26 x 20% = 39,65 €
  • puuduva töövõimega isikule, kelle suhtes täidetakse arestimisakti 20% sissetuleku
    arestimisega, peaks aprillis töövõimetoetust laekuma 374,05 € (413,70-39,65=374,05 €)


Meie klientidel on esinenud juhtumeid, kus arestimisakte on täidetud nõnda, et 20% peetakse kinni kogu toetusest/pensionist, saadud tulem (meie näite puhul siis 413,70st 20% on 82,74€) lahutatakse sissetulekust 413,70 - 82,74 = 330,96 € ja kliendi kontole kantakse 330,96 € ehk tervelt 43,09 € vähem. 330,96€ on küll arvestuslikust elatusmiinimumist suurem, kuid kinnipidamise teostamisel ei järgita TMS § 132 lg 12 sätestatud põhimõtet. Arestimisele mittekuuluva sisstuleku aresti alt vabastamise avaldus tuleb kohtutäiturile esitada väga lühikese tähtaja, 3 tööpäeva, jooksul.

Nii täitemenetluse kui muudes ÕTB töövaldkondadesse kuuluvates õigusküsimustes saame teid abistada, kui registreerite endale aja juristiga kohtumiseks helistades ÕTB telefonil 5385 0005 esmaspäevast neljapäevani kl 9.00 kuni 17.00

Lisainfo puuetega inimeste õigusabi kohta on leitav ka ÕTB veebilehelt www.otb.ee

ÕTB juristid suhtlevad nii eesti kui vene keeles, vajadusel saame kasutada ka viipekeeletõlgi abi. Vajadusel leiame võimaluse nõustada klienti telefoni või Skype`i teel - juhendame ja selgitame, kuidas juristile vajalikku infot saata, aitame koostada dokumente, selgitame keerulisi juriidilisi tekste inimestele arusaadavaks, vajadusel suuname õige instantsi poole, aitame nõutada riigi õigusabi jne – ühesõnaga püüame olla võimalikult paindlikud, aidata kliente probleemi sõnastamisest selle lahendamiseni ja tulla oma teenusega võimalikult kliendile lähedale.

Kui meie töös on mõni murekoht, siis see on teavituse ebapiisavus – peame ühiselt pingutama, et info tasuta õigusabi võimalusest Eestimaa erinevais piirkonnis regulaarselt ja piisavalt nähtav oleks! Oleme tänulikud, kui info tasuta õigusabi kohta jõuaks kõigi piirkondade puuetega inimeste ja erivajadustega isikute abistajateni. Märgakem ja aidakem üheskoos!


Hille Raud
ÕTB juhataja

Toimetaja: TIINA GILL

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

3.05.19

 

 

 

 

 

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustas aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel: 601 5122 või 53 850 005.

Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisprotsessis viipekeeletõlki.

Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt: http://www.epikoda.ee/oigusnoustamine

Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614,
e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.

 

Linn/alevik

Õigusnõustamise teenuse osutamise kohad

Teenuse osutamise regulaarsus

Jõgeva

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda (Ristiku 3, Jõgeva)

kuu 4. esmaspäev

Jõhvi

Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Kaare 7, Jõhvi)

kuu 1. kolmapäev

Kuressaare

Saaremaa Puuetega Inimeste Koda
(Pikk 39, Kuressaare)

kuu viimane reede

Haapsalu

Läänemaa Puuetega Inimeste Koda
(Kastani 7, Haapsalu)

kuu 2. neljapäev

Narva

Narva kohtumaja (1.Mai 2, Narva)

kuu 1. kolmapäev

Paide

Järvamaa Puuetega Inimeste Koda
(Lai 33, Paide)

kuu 3. esmaspäev

Põlva

Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda
(Uus 2, Põlva)

kuu 2. kolmapäev

Pärnu

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda
(Riia mnt 70, Pärnu)

kuu 2. teisipäev

Rakvere

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Lille 8, Rakvere)

kuu 1. kolmapäev

Rapla

Rapla kultuurikeskus (Tallinna mnt 17a, Rapla)

kord kvartalis

Tallinn

Eesti Puuetega Inimeste Koda (Toompuiestee 10, Tallinn)

iganädalaselt reedeti

Tartu

Tartu Puuetega Inimeste Koda
(Rahu 8, Tartu)

kuu 4. esmaspäev

Valga

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda (Kungla 15, Valga)

kuu 2. kolmapäev

Viljandi

Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoda
(Posti 20, Viljandi)

kuu 3. esmaspäev

Võru

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda (Lembitu 2, Võru)

kuu 2. kolmapäev

 

Toimetaja: TIINA GILL

Üksi elava pensionäri toetuse maksmise perioodi hakatakse arvestama 1. aprillist

16.03.18

Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda makstakse üks kord aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel
  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 kordse Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal on see 492 eurot. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Üksi elava pensionäri toetust maksame üks kord aastas  - oktoobris.

Mida me 2018. aastal kontrollime:

  • Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018?
  • Kas toetuse saaja vanaduspension on perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 väiksem kui 492 eurot?
  • Kas toetuse saaja elab perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 rahvastikuregistri andmetel üksi?

Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

NäideVilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2018 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2018.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

NäideJüri elab üksinda. Oktoobris 2018 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal ei ela juba mitu aastat. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

  1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.
  2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele.
  3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.
  4. Kui pensionär elab koos oma isikliku ülalpidamist vajava lapsega (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps mõne soodustuse saamiseks, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:

  • kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta
  • talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Toetust me ei maksa inimesele, kes perioodil 01. aprill - 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

Allkas: Sotsiaalkindlustusamet

Infot toetuse kohta leiab sotsiaalkindlustusamet kodulehelt

www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uksi-elava-pensionari-toetus-0.

www.sotsiaalkindlustamet.ee

 

Oma elukoha aadressi kontrollimiseks või kandmiseks rahvastikuregistrisse palun pöörduda Märjamaa Vallavalitsuse registrisekretär Mirjam Aasma poole tel 5860 2209 või aadressil Tehnika tn 11, Märjamaa alev (kab 12, I korrus).

Kui korterisse on sisse kirjutatud inimene, kes seal enam ei ela ning  kellel ei ole õigust enam kasutada seda eluruumi oma elukohana, siis korteri omanikul on õigus esitada aadressi järgsele vallavalitsusele avaldus rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks.

Toimetaja: TIINA GILL

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

9.05.17

TASUTA ÕIGUSABI ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE (keskmine, raske, sügav puue) Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Kojas (Rapla, Kuusiku tee 5)

Eelregistreerimine vastuvõtule telefonil 601 5122 või 5385 0005

Toimetaja: TIINA GILL

Eakad ja puuetega inimesed

11.01.17

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus 
Rehabilitatsioon ja invainfo 
Sotsiaalhoolekande seadus

STATSIONAARNE ÕENDUSABI (HOOLDUSRAVI) RAPLA HAIGLAS

Statsionaarse õendusabi (hooldusravi) 25 voodikohaga osakond on Rapla haiglas alates jaanuarist 2013. Osakonda juhatab Krista Neeme.

Osakond ehitati uueks ja kõigile nõuetele vastavaks Euroopa struktuurifondide rahadega, millele umbes kolmandiku osas lisandus haigla omaosalus.

Teatavasti tasub haigekassa õendusabi (hooldusravi) eest 85% ulatuses, 15% jääb patsiendi (või tema omaste) kanda.  Täpset teavet saab alati küsida ka osakonnast (4890724).

Mitmeid asjaolusid arvestades, sh patsientide pöördumisi, küsib haigla omaosalust suveperioodil senise 6 euro asemel 3 eurot (alates 10. juunist kuni 31. augustini).

Suvel, kui ilmad ilusad ja soojad, on õendusabi osakonnas olevatel patsientidel võimalus viibida värskes õhus koos osakonna saatjaga. Haigla ümbrus, nn. õueala, on peale ehitusi korda saamas ja peagi päris ilus! Siinkohal soovitus, et osakonda tulijatel oleks kaasas jakk või kampsun, mida õue minnes vajadusel peale võtta. Ka ratastooli patsiendid saame ilusa ilmaga õue viia. Muidugi arvestame seejuures patsiendi tervislikku seisundit ja soovi.

Osakonnas onväga head pesemisvõimalused mistahes seisundis haigetele.

Statsionaarse õendusabi osakonda (hooldusravile) tulekuks on vaja perearsti saatekirja. Nii et kui on mure, arutage oma perearsti  või -õega või valla sotsiaaltöötajatega, kuidas oleks abi teile kõige parem korraldada.

Osakonnal on võimalus pakkuda ka tasulist hooldusteenust (20 eurot ööpäev).  Sel juhul peate kokku leppima osakonnajuhataja Krista Neemega ning siis perearsti saatekirja vaja pole.

Toimetaja: TIINA GILL