Haimre mõisat (saksa k Heimar) on esimest korda mainitud 1420. a piiskopimõisana. Suurejooneline varaklassitsistlik peahoone ehitati mõisa 18. saj lõpul. Hoone põletati maha 1905. a ja hiljem seda ei taastatud. Mõisast on järel triiphoone juurdeehitus, mida kasutatakse elamuna, ja mitmed kõrvalhooned (mõisaait, jääkelder, sõiduhobuste tall jt). 

Haimre mõis pärast 1905. a põletamist

Eesti mõisaportaal

Haimre mõis kultuurimälestiste registris

 

Haimre mõisa pargis tiigi kaldal asub neogooti stiilis pargipaviljon, mida kohalikud kutsuvad muhamedi kabeliks. Ehitatud on kabel tõenäoliselt 18. sajandi lõpus. Kabeli olevat ehitanud Haimre mõisniku poeg Alexander Uexküll oma idamaise kallima jaoks. Islami sümbol - poolkuu - olnud veel 1960ndatel kabeli esiküljel nähtav. 

Haimre kabel Kultuurimälestiste riiklikus registris

Koordinaadid: 58°52'13" N, 24°27'52" E

 

Fotod: Tiina Gill
Viimane pilt tehtud 12.10.2018

"Salapärase tundmatu mõistatus" Anneli Aasmäe sulest on kui Haimre kabeli legend. Lugege kindlasti!

 

Tähelepanuväärne on ka mõisa pargis asuv hästi säilinud ja osaliselt taastatud jääkelder.

 

Park koos puisteede ja lehisegrupiga on looduskaitse all

 

Tänapäeval on kunagisest uhkest mõisast alles vaid varemed. Foto: Riho Vjatkin

Pildistatud 6. oktoobril 2017. Foto: Tiina Gill


Haimre kabel Märjamaa valla 2020. a kalendris. Foto ja joonistus: Anne Aaspõllu