Keskkonna ja metsandusega tegelevad ametnikud

13.06.18

Keskkond, prügi, vesi, jäätmed jne

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon

e-post

Keskkonnaspetsialist Greta Neidre 16 5668 8591 greta.neidre@marjamaa.ee

 

Märjamaa valda teenindav Keskkonnaameti metsanduse spetsialist

Ametikoht

Nimi

Tuba

Telefon

e-post

Metsanduse
spetsialisti
vastuvõtt: K 9-12

Peeter Paunmaa

20

5344 8701

peeter.paunmaa@keskkonnaamet.ee

 

 

Teede hoolduse eest Vigala osavallas vastutab Arvo Roosi, tel 5691 9868, e-post arvo@vigala.ee.

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa valla energiamajanduse arengukava 2014-2024

25.11.15
Märjamaa Vallavolikogu kehtestas 17.11.2015 määrusega nr 44 Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024.
enlightened Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024
        K.Plamus ettekande materjalid volikogu 17.11.2015 istungil
Toimetaja: JANIKA LILÄNDER

Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri

14.09.18

Keskkonnaameti määrus "Laane- ja salumetsade kaisteks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks.

Kaitsealade asukohakaardid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Palume esitada parandusettepanekud ja vastuväited kaitsealade moodustamise ja kaitse-eeskirja kohta kirjalikult aadressil info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 25.09.2018. a. Eelnõu avalik arutelu toimub vastavasisulise ettepaneku alusel.

Täiendav info:
Maarja Annuk
tel 776 2424
maarja.annuk@keskkonnaamet.ee
 

 

Toimetaja: TIINA GILL

Nõuandeid ohutuks lõkketegemiseks

13.04.18

Nädalavahetusel on paljudel inimestel kindlasti plaanis teha kodaias või maakodus koristustöid, põletada oksi ja panna püsti esimene grill. Et mõnus kevadine nädalavahetus ei lõppeks halvasti, tuleks tähele panna ja jälgida mõningaid nõudeid.

Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks võiks enne tule tegemist kasta lõkke ümbrus veega märjaks. Kindlasti tuleb lähedusse võtta kustutusvahendid.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Tuleks jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Viimasel nädalal toimus juba kümneid kulupõlenguid. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Kui lõke on siiski kontrolli alt väljunud, siis tuleb kiiresti eemale minna ja helistada Häirekeskuse telefonile 112.

Kindlasti tasuks külastada ka oma üksi elavaid vanemaid sugulasi ja aidata neid kevadtöödel, hoida silm peal lõkkel, parandada kaevukaas või tiigi purre. Viimastel aastatel on just vanemad inimesed oma kodus kõige sagedamini õnnetustesse sattunud.

 

 

Lauri Kool
Päästeamet, kommunikatsiooninõunik
e-post: lauri.kool@rescue.ee
tel 53834154
www.paasteamet.ee 
www.facebook.com/paasteamet

Toimetaja: TIINA GILL

Lindude gripi info

13.04.18

2018 aastal on registreeritud Euroopas kõrge patogeensusega lindude grippi kodulindudel Rootsis, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Bulgaarias. Metslindudel Taanis, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes, Slovakkias, Suurbritannias ja Iirimaal.

Erinevalt eelmisest aastast ei ole praeguse ohuprognoosi järgi plaanis rakendada kodulindude väljaspidamisele piiranguid.

Toimetaja: TIINA GILL

Kiskjakahjusid aitab vältida ennetav tegutsemine

11.08.17

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu. 

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli ka kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Käesoleval suvel on esinenud üle Eesti kariloomade (lammaste, veiste) murdmisi ning karude poolt mesilate rüüstamisi. „Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude rüüstamised ja hundi poolt lammaste murdmised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks. Sellise konflikti lahendamise võti on mesiniku ja kariloomade omaniku käes," ütles Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldiva lõhnaga peleteid. Kariloomasid aitab kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjatõrjeaiale ka karjakoerte kasutamine.

Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb pärast kahjustuse avastamist sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks. Täpsemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Käsil oleval karujahi hooajal peavad jahimehed oma tähelepanu suunama mesilate kahjustuskohtade ümbruses tegutsevate nuhtlusisendite küttimisele. Hundi nuhtlusisendite küttimiseks on Saaremaal välja antud eriluba.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post­: tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
telefon: 5016 869

Toimetaja: TIINA GILL

Sigade Aafrika katk (SAK)

12.01.17
SAK  on  ülinakkav  ja  ägedalt  kulgev  sigade  viirushaigus,  mis  põhjustab  palavikku, verejookse,  põletikulisi muutuseid elundites ja suurt suremust (kuni 100%).
 
Haigust  tekitav  viirus  on  väliskeskkonna  tingimustele  väga  vastupidav,  säilides 
nakkusohtlikuna  näiteks  külmutatud  lihas  mitmeid  aastaid,  mullas  ja  pinnases  6  kuud  ja 
loomakorjustel kuni 2 kuud. 
 
SAK on liigispetsiifiline haigus, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu.
Inimestele SAK ohtu ei kujuta, kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.
 
Haigusel puudub ravi ja vaktsiin ning taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata.
 
Metssigadel on Eestis diagnoositud SAK alates 2014.  aasta sügisest ning praegu  esineb seda pea kõikjal. 
 
2016. aasta 5. juuli seisuga  on SAK  diagnoositud  3 farmis  ning taudikollete likvideerimiseks on
hukatud 16 siga (2015 aastal hukati üle 22000 sea).
 
Haiguse levikuteed 
  • Otsesel kontaktil haige looma või tema eritistega.
  • Kokkupuutel  nakatunud  loomalt  pärineva  liha  või  muude osadega.
  • Saastunud sööt, sh haljassööt.
  • Saastunud  riiete,  jalanõude,  esemete,  veovahendite  jmt vahendusel.
  • Teiste koduloomadega kokkupuutel, kes on nii väli-  kui ka sisetingimustes peetavad. 
 
Meetmed võimaliku nakkuse leviku tõkestamiseks 
  • Kõik  isikud,  kes  oma  töökohustuste  tõttu  peavad külastama  ettevõtteid,  kus  toimub seakasvatus, peavad rangelt järgima  loomapidaja poolt ettevõtte külastajatele kehtestatud bioohutusreegleid ja käitumisjuhiseid.
  • Võimaliku  nakkuse  edasikandmise  vältimiseks  tuleb seakasvatuseks  kasutatavasse  hoonesse sisenemisel kasutada ühekordseks kasutuseks mõeldud  kaitseriietust ja kindaid.
  • Hoonetesse  sisenemisel  ja  sealt  väljumisel  kindlasti kasutada desomatte.
  • Vältida  tuleb  erinevate  seakasvatushoonete järjestikuseid  külastusi,  samuti  minekut  otse seakasvatusest  söödatooja  juurde.  Nende  käikude  vahele peab jääma vähemalt 48 tundi
 
Haigustekitaja vastupanuvõime desoainetele
Võrreldes  paljude  teiste  haigustekitajatega  on  sigade Aafrika  katku  põhjustav  viirus suhteliselt  tundlik kõrgete  temperatuuride  ja  desoainete  suhtes.  Nii sobivad  inimeste  ja riiete  desinfitseerimiseks  näiteks seebid  ja  detergendid,  erinevaid  esemeid-tarvikuid  saab 
desinfitseerida hoides neid näiteks temperatuuril +50ᵒC 3 tundi, +56ᵒC 1,5 tundi või +60ᵒC 30 minutit. 
 
Mida teha SAKi kahtluse korral?
Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult  informeerima maakonna  volitatud veterinaararsti  või  kohalikku  veterinaarkeskust. Veterinaararsti saabumiseni  on  oluline  vältida  võimaliku nakkuse levikut.
 
Põhisõnumid avalikkusele
Iga  loomapidaja  peab  täitma  kehtestatud  bioturvalisuse nõudeid,  et  oma  loomi  taudi  eest kaitsta  ning  tõkestada viiruse edasist levikut.
 
Haiguse  leviku  seisukohast  kujutavad  võimalikku  ohtu  ka laatadel  näidatavad  ja turismitaludes  peetavad  kodusead. Nendegi  puhul  kehtib  väljaspidamise  keeld.  Kui  märkate 
välitingimustes  peetavat  kodusiga,  teatage  Veterinaar-  ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750.
 
Metsas  matkamas,  marjul  või  seenel  käimise  järel  tuleb puhastada  oma  riided  ja  jalanõud  - see  on  lihtne,  kuid väga oluline meetod nakkuse edasikandumise vältimiseks
 
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele  www.seakatk.ee  ning küsimusi 
ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
 
Maakondlike veterinaarkeskuste kontaktid on leitavad VTA kodulehel www.vet.agri.ee
 
Veterinaar- ja Toiduamet
 
 
 
Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada

12.01.17

Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab nii tervist kui ka keskkonda.

Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

„Kodune prügipõletus on keelatud selleks, et kaitsta meid ümbritsevat keskkonda ja inimese tervist. Jäätmete põletamisel lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et ohtlikud ained ära põleksid. Samuti ei ole võimalik põlemisel tekkivaid ohtlikke suitsugaase kokku koguda erinevalt jäätmepõletustehasest," selgitas Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist.

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol. Katse tulemused näitasid, et olmejäätmeid põletades on kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid õhus oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Suurimaid probleeme tervisele tekitavad silmale nähtamatud dioksiinid, mille tase koduse jäätmelõkke suitsus on üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.

Jäätmete põletamisel tekkiv suits võib tekitada tervisehäireid selle otsesel sissehingamisel.  Kõige rohkem mõjutab see tundliku hingamissüsteemiga inimesi, samuti lapsi ja vanureid. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad tekkinud saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi meie toidulauale, kui sööme sealsamas kasvatatud aiasaaduseid või veekogudest püütud kalu. Üle 90% päevasest dioksiini annusest tulebki tarbitud toidu, eriti liha ja piimasaaduste, vähem kala kaudu. Mida rohkem saastatud toiduaineid tarbida, seda enam ohtlikke ühendeid inimese keha talletab ja see võib omakorda edasi kanduda veel sündimata lapsele või rinnapiimaga imikutele.

Tuleohutuse tagamiseks peab kuni ühemeetrise diameetriga lõke olema vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest ning suurema diameetriga lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.

Jälgides keskkonna- ja tuleohutusnõudeid tagame turvalise jaanitule ja hea elukeskkonna.

Lisainfo:
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist
e-post: reet.siilaberg@keskkonnaamet.ee   
telefon: 5884 9116

Toimetaja: TIINA GILL