Hulkuvatest loomadest teatamine

13.06.22

Märjamaa vallas leitud hulkuvatest loomadest, samuti valla avalikust ruumist leitud surnud loomadest saab teatada järelevalvespetsialistile tel 524 7250, e-post liina.valler@marjamaa.ee või majandusspetsialistile tel 5301 0162. Metsloomade ja -lindudega seotud hädajuhtumitest saab teada anda riigiinfo telefonile 1247.

 

Toimetaja: TIINA GILL

Maidla külast leitud koer viidi Loomade hoiupaika

5.02.24

2. veebruaril viidi hulkuv 3-aastane isane koer Loomade hoiupaika (Sinirebase 24, Tallinn). Koer leiti Maidla külast. Kas keegi tunneb ära oma lemmiku?

Rohkem infot leiad Loomade hoiupaiga kodulehelt

Toimetaja: TIINA GILL

Marutaud on surmav, kuid 100% ennetatav

31.08.21

Eesti on juba seitsmendat aastat marutaudivaba maa, kuid selle staatuse säilitamiseks on oluline roll lemmikloomade vaktsineerimisel. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostab kaks korda aastas metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist, kuid ka koerad ja kassid peavad olema vaktsineeritud.

VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Harles Kaup rõhutab, et lemmikloomad peavad olema regulaarselt vaktsineeritud. „Haiguse ärahoidmiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida." Vaktsiin on kõigile tasuta. „Riik toetab marutaudivastast vaktsineerimist tagades volitatud veterinaararstidele vaktsiini ning süstiks vajalikud vahendid," lisas Kaup.

Marutaud on levinud meie naaberriigis, samuti on sellel aastal marutaudi juhtumeid olnud Poolas, Rumeenias ja Türgis. Eelmisel aastal tuvastati juhtum Leedus. „Kuna inimesed reisivad palju, siis võib juhtuda, et haigus tuuakse kaasa välisriigist." Marutaudist tingitud inimeste surmajuhtumid on suures osas seotud koerahammustusega. „Käesoleval aastal oli juhtum Norras, kus suri noor naine, kes oli välisriigis koeralt hammustada saanud ning tagasi kodumaale naastes diagnoositi marutõbi," selgitas Kaup marutaudi ohtlikust.

Harles Kaup annab seitse soovitust, kuidas marutaudi ennetada:

  • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!
  • Ära lase oma loomi hulkuma!
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
  • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
  • Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.

 

Elen Kurvits
VTA kommunikatsioonispetsialist

Toimetaja: TIINA GILL

Teadmiseks loomaomanikule

15.05.19

Märjamaa valla koerte ja kasside pidamise eeskiri kehtestab nõuded koerte ja kasside pidamisele Märjamaa valla territooriumil.

Eeskiri on täitmiseks kohustuslik nii vallas elavatele kui ka siin viibivatele loomapidajatele. Loomapidajaks loetakse nii looma omanikku, aga ka isikut, kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

Eeskirja peamine eesmärk on tagada valla territooriumil avalik kord, heakord ning isikute tervise ja nende vara kaitse.

Märjamaa vallas kehtib nõue pidada oma koera ehitises või territooriumil nii, et oleks välistatud tema lahtipääsemine ja inimestele või varale kahju tekitamise võimalus. Sama nõue kehtib ka tiheasustusalal – Märjamaa alevis, Orgita, Varbola, Kasti, Valgu, Haimre, Sipa, Laukna, Teenuse, Kivi-Vigala ja Vana-Vigala külas – peetavate kasside kohta.

Probleemiks on olnud nii hulkuvad koerad, kes häirivad möödujaid ja tekitavad hirmu, kui ka oma kodust uitama läinud kassid, kes reostavad välja kuivama pandud pesu või koduuksi, kraabivad lillepeenraid või magavad trepikotta jäetud lapsevankris.

Koera kohta tuleb paigaldada territooriumi sissepääsule hoiatussilt koera olemasolu kohta, et informeerida möödujaid või teavitada territooriumile siseneda soovijaid (kiirabi, päästeamet jne).

Tuletame veel meelde, et loomaga tohib viibida avalikus kohas (tänav, kõnnitee, park jms kohad), kasutades loomal jalutusrihma või kanda looma kandevahendis. Kindlasti peab loomaomanik tagama selle, et käitumise poolest agressiivne ja ohtlik koer kannaks avalikus kohas viibimisel suukorvi.

Jalutusrihmaga ohjamata võib koeraga viibida kohtades, kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste loomade ja inimestega ning kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada.

Loomapidaja on kohustatud koristama koera või kassi väljaheited loomapidaja või teise isiku omandis või valduses olevalt kinnisasjalt või avalikust kohast.

Koera tohib jätta lahtipääsemist välistaval viisil jalutusrihmaga kinnitatult avalikku kohta mõistlikuks ajaks, mil loomapidaja viibib lähedal asuvas hoones või territooriumil.

Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koertel, kes on kandmisvahendis. Kasse võib ühistranspordis vedada kandmisvahendis, mis ei ohusta looma tervist ja on põgenemiskindel.

Pimeda ajal koeraga avalikus kohas viibides peab koerale olema kinnitatud helkur, helkurrihm, helkurvöö või muu sarnane ese.

Loomapidajal on keelatud viibida loomaga avalikus kohas, kuhu on paigaldatud sellekohased keelavad sildid, välja arvatud pimeda juhtkoer, hüpokoer (diabeedi abikoer) ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; ujutada ja pesta looma avalikus supluskohas, purskkaevus; viibida avalikus kohas nakkusohtliku haige loomaga.

Tuletame veel kord meelde, et alates 1. juunist 2019 peab Märjamaa valla haldusterritooriumil peetav koer olema märgistatud mikrokiibiga ning olema registreeritud lemmikloomaregistris (LLR). Lemmikloomaregister on kättesaadav internetiaadressil https://www.llr.ee.  Kelle koer on juba kiibistatud, saab ID-kaardiga sisse logides kontrollida, sisestada, muuta või täiendada registris olevaid andmeid.

Täiendav informatsioon Liina Valler, järelevalvespetsialist, tel 524 7250, e-post liina.valler@marjamaa.ee.

Toimetaja: TIINA GILL

Sülemi abi

7.10.20

Mis on mesilassülem?
Mesilassülem on tarust lahkunud ja oma uude elukohta teel olev mesilaste kogum. Enamasti teevad nad vahepeatuse, kobardudes kuhugi puu või põõsa oksa külge, et jõudu koguda, ööd veeta või alanud vihma ajaks varjus olla. Mõne tunni, vahel ka paari päeva jooksul lendab sülem edasi.  Valdav osa sülemiperesid meie kliimas vastu ei pea. Samuti ei sobi inimestele enamasti mesilaste elukohavalik, on siis selleks tuulekast, sein, vahelagi, korstnalõõr. 

Millest informeerida mesinikku sülemist teavitamisel?
Sülemi täpne asukoht (lähim aadress) ning kohapealne kontaktisik, kes saab vajadusel sülemi kohapeal ette näidata. Kindlasti palun anda teada, kus sülem paikneb (majakorsten, puu, põõsas vms), kui kõrgel see asub ning millised takistused on sülemile ligi pääsemisel.

Sülemi suurus: väike (apelsinisuurune või väiksem), keskmine (apelsinist võrkpallini) või suur (suurem kui võrkpall). Samuti, millal sülemit esimest korda märgati.

Kellele helistada?
Helistada saab  mesinikule Toivo Kratt numbril 5068326, kes on ka ühtlasi Maaelu Edendamise Sihtasutuse mesinduse valdkonna konsulent ja mentor. Soovi ja huvi korral saab tema käest mesilaste ja nende pidamise kohta rohkem teada.

Toimetaja: TIINA GILL