Kodanikukaitse
KIIRABI, PÄÄSTE. POLITSEI 112
Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna Märjamaa konstaablipiirkond
Sauna 1a, Märjamaa 78302
Piirkonnapolitseinikud:
Gert Kalmiste, tel 612 3516, 5326 7181, gert.kalmiste@politsei.ee
Kaspar Rodes, tel 612 3517, 5347 4415, kaspar.rodes@politsei.ee
Vastuvõtuajad Märjamaa konstaablipunktis: T 13.00-15.00
Vastuvõtuajad Vigala osavallavalitsuses: T 10.00-12.00
Politsei vihjetelefonid ja meiliaadressid
Politsei ootab infot ja vihjeid kuritegudest k. a narkovihjed telefonidel: 444 6555 või e-posti aadressil laane.vihje@politsei.ee.
Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonil 612 3000.
Politsei- ja Piirivalveamet
Abipolitseinikena tegutsevad Märjamaa vallas: Jaak Kirsipuu, Rait Roosileht, Agu Raadik, Illar Aruksaar, Einar Müürisepp, Mati Mäe, Mati Viin (Vigala osavald), Marne Rego (Vigala osavald), Jaan Kuusik (Vigala osavald) ja Ilona Pappe (Vigala osavald).
Lääne-Eesti Päästekeskuse Märjamaa päästekomando
Pärnu mnt 32, Märjamaa 78301
Tel 482 1212
Päästekomando pealik Einar Klaos
e-post einar.klaos@rescue.ee
Päästeamet
TURVAVALVETEENUS
Märjamaal osutab ööpäevaringset turvavalveteenust Securitas Eesti AS
Müügiesindaja Lauri Luberg
Tel: 5340 3151
e-post parnu@securitas.ee
KESKKONNAINSPEKTSIOON
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313
TARBIJAKAITSE
Tarbijakaitse infotelefon 620 1707 (tööpäeviti 10-15). Infot vastuvõtu aegade kohta maakondades leiate tarbijakaitseameti kodulehelt
NAISTE TUGIKESKUS
Naiste Tugikeskuse teenus
SEKSUAALVÄGIVALLA KRIISIABIKESKUSED
ÕIGUSABI SEKSUAALVÄGIVALLA ÜLEELANUTELE
SOTSIAALKINDLUSTUSAMET
Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringne valvetelefon 5919 5718
PEREARST, LASTEARST
Perearsti infoliin 1220
Lastearsti infoliin 1599
HAIGEKASSA
Klienditelefon 669 6630 (tööajad E-R 8.30-16.30)
Lastekodu 48, Tallinn, 10144
e-post info@haigekassa.ee
LASTEABI TELEFON 116 111
Märka ja hooli! Juhis kodanikule.
Registritoiminguid
ELUKOHA REGISTREERIMINE
Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged.
Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse.
Elukoha registreerimine on vajalik selleks, et me saaksime osutada teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele. Kõikide sotsiaalteenuste andmine, erinevate kohaliku omavalitsuse poolt elanikele pakutavate soodustuste väljastamine, samuti valimistel osalemine ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumine toimub elukoha järgi.
Inimene on kohustatud esitama oma ja alaealiste laste andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.
Esita elukohateade Märjamaa Vallavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registrisekretärile), kui:
- asud uude kohta elama;
- muudad elukohta Eestis;
- asud elama välismaale;
- kolid välismaalt tagasi Eestisse.
Kui elad välisriigis saad oma elukoha andmete muudatustest teada anda välisesindusele.
Elukohateates esita ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Võid esitada ühise elukohateate sinuga koos ühel aadressil elavate inimeste (perekonnaliikmete) kohta, kindlasti kirjuta sinna ka alaealiste laste nimed.
Kui sa ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel). Omaniku nõusolekut ei ole vaja kui rahvastikuregistrisse kantakse isiku välisriigi elukoha andmed.
Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisa elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek.
Kui kasutad elamiseks mitut elukohta, esita rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul üks sinu poolt kasutatava elukoha aadressidest. Elukohateates võid esitada ka sideandmed, milleks on telefon, e-posti aadress või muu ka ruumi aadress, juhul kui elad pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui sinu elukoha aadress on märgitud üksnes küla või valla täpsusega.
Elukohateadet saab esitada:
- kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures;
- riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades www.eesti.ee, vajalik ID-kaardi olemasolu;
- posti teel (lisada koopiad isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest);
- digiallkirjaga elektronposti teel.
Vajalikud dokumendid elukohateate esitamisel:
- elukohateade (pdf);
- isikut tõendav dokument;
- koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest, kui elukohateade esitatakse posti teel (pole vaja digiallkirja puhul);
- koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek, kui teate esitaja ei ole ruumi omanik. Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digiallkirjaga;
- kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel - kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukohateate esitamiseks
RUUMI OMANIKU ÕIGUSTATUD NÕUDMINE
Juhul kui isiku elukohaks rahvastikuregistris on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, siis on ruumi omanikul õigus esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks (ehk lihtsamalt: elanik välja kirjutada).
Vajalikud dokumendid ruumi omaniku õigustatud nõudmise esitamisel:
- elukoha aadressiandmete muutmise avaldus;
- dokumendid isiku(te) ruumi kasutamise õiguse lõppemise kohta.
Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku tähitud kirjaga, samuti avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.
ISIKUKOODI TAOTLEMINE
Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eesti rahvastikuregistris. Selleks on eelnevalt vaja taotleda Eestis isikukood, mille saab kohalikust omavalitsusest.
Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse (elukohateate esitamisega), peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse omandamise päevast arvates Politsei- ja Piirivalveametist.
KONTROLLI OMA ELUKOHAANDMETE ÕIGSUST RAHVASTIKUREGISTRIS
Isikul on õigus tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega.
Oma elukohaandmete õigsust saad kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades. Antud lehelt vali kodanikule mõeldud vaheleht ning sisene portaali kas ID-kaardi või internetipanga paroolidega. Oma elukohaandmete nägemiseks vali vasakuääre menüüst rahvastikuregister ning seejärel pakutavate päringute seast Enda andmete päring. Elukohaandmete muutmiseks esita elukohateade.
Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal.
Juurdepääsu andmetele võimaldab kas kohalik omavalitsus või registri andmete volitatud töötleja AS Andmevara isiku avalduse alusel. Lisaks saad oma andmeid vaadata riigiportaalis, kui sisenemisel identifitseerite end ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Andmetes vea leidmisel teavita kohalikku omavalitsust või AS Andmevara riigiportaali www.eesti.ee kaudu.
Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elavate välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium.
Isikutel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimalik õigustatud huvi korral. Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.
NB! Elukohaandmed ei anna mingeid õigusi omandi käsutamiseks või kasutamiseks. Kui omanik annab loa märkida elukohaks temale kuuluvate ruumide aadress, ei teki ruumides elavatele inimestele mingeid täiendavaid õigusi neile ruumidele ega omanikul elukoha registreerimise faktist täiendavaid õiguslikke kohustusi.
Elukoha aadressiandmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel ning avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.
Info: Registrisekretär Mirjam Aasma E-N 8.00-12.00 12.45-17.00, R 8.00-12.00, 12.45-15.45
Tehnika 11, Märjamaa, 78304 Raplamaa, kabinet 21
Tel 5860 2209, mirjam.aasma@marjamaa.ee
Registrisekretär-asjaajaja Vigala osavallas Maiu Haljas E-R 8.00-16.00
Sääla tee 8/8, Kivi-Vigala, Märjamaa vald, 78001 Raplamaa
Tel 489 4770, maiu@vigala.ee
Korstnapühkijad
Korstnapühkija Tarmo Vain
Telefon 510 4961
e-post: vaint@hot.ee
Korstnapühkija Raido Kuljus
Telefon 5190 4129
e-post: ruccczzz@gmail.com
Korstnapühkija Kalle Kallaste/OÜ Korstnahooldus
Telefon 5333 0556
e-post: kalle.kallaste@mail.ee
Matused
Abistava matuseinfo ja teenusepakkujad Märjamaa vallas leiate SIIT
- Märjamaa Viilumäe kalmistu - kalmistuvaht Hillar Mänd, telefon 5332 7760, 482 2347
- Märjamaa õigeusu kalmistu - kalmistuvaht Hillar Mänd, telefon 5332 7760
- Velise kalmistu - kalmistuvaht Ene Siimar, telefon 513 2231, 482 5731
- Vigala kalmistu - kalmistuvaht Lilian Mere, telefon 5817 1142
- Matuseauto teenus, ka krematooriumitransport. Tel 5660 1548
- Lahkunu transport. Tel 504 8834
- Hauakivid. Rohu 3 Märjamaa. Tel 5668 1861, 482 1927. www.kivitaks.ee
- EELK Märjamaa Maarja kogudus, tel 511 8419 (Illimar Toomet)
- Velise EAÕK Ristija Johannese kogudus, telefon: 5397 9308 (Jüri Kusmin)
EELK Vigala kogudus, tel 482 5690 (Kristiina Jõgi), e-post vigala@eelk.ee - Krematoorium
- Abistava matuseinfo ja teenusepakkujad Märjamaa vallas leiate SIIT
- Kirstud ja matusetarbed. Peielaua võimalus. Harda pood, Pärnu mnt 74 Märjamaa. Tel 5615 7738, 482 1012
- Peielauad:
Rahvamaja kohvik
Sauna 2 Märjamaa
Telefon: 5620 8262, 482 0274
Märjamaa lõunarestoran
Märjamaa alev, sissesõit Pärnu mnt ja Staadioni tänavalt
Telefon: 489 4351
Sülemi abi
Mis on mesilassülem?
Mesilassülem on tarust lahkunud ja oma uude elukohta teel olev mesilaste kogum. Enamasti teevad nad vahepeatuse, kobardudes kuhugi puu või põõsa oksa külge, et jõudu koguda, ööd veeta või alanud vihma ajaks varjus olla. Mõne tunni, vahel ka paari päeva jooksul lendab sülem edasi. Valdav osa sülemiperesid meie kliimas vastu ei pea. Samuti ei sobi inimestele enamasti mesilaste elukohavalik, on siis selleks tuulekast, sein, vahelagi, korstnalõõr.
Millest informeerida mesinikku sülemist teavitamisel?
Sülemi täpne asukoht (lähim aadress) ning kohapealne kontaktisik, kes saab vajadusel sülemi kohapeal ette näidata. Kindlasti palun anda teada, kus sülem paikneb (majakorsten, puu, põõsas vms), kui kõrgel see asub ning millised takistused on sülemile ligi pääsemisel.
Sülemi suurus: väike (apelsinisuurune või väiksem), keskmine (apelsinist võrkpallini) või suur (suurem kui võrkpall). Samuti, millal sülemit esimest korda märgati.
Kellele helistada?
Helistada saab mesinikule Toivo Kratt numbril 5068326, kes on ka ühtlasi Maaelu Edendamise Sihtasutuse mesinduse valdkonna konsulent ja mentor. Soovi ja huvi korral saab tema käest mesilaste ja nende pidamise kohta rohkem teada.
