Sipa mõis

1.07.22

Algselt mantelkorstnaga väheldane kõrge katusega baroklik mõisahoone ehitati 18. saj viimasel veerandil. Sarnaneb teiste sama kandi mõisamajadega, nagu Teenuse ja Sooniste. 1905.aastal põletati maha ja taastati pärast seda ligikaudu algkujul. Soklikorrus võlvitud, algne sümmeetriline ruumijaotus ei ole hilisemate ümberehitustega muudetud. Praegu asub on remonditud härrastemajas lasteaedraamatukogu ja internetipunkt.

1830. aastal sündis Sipa mõisas rätsepa pojana 19 saj kirjamees Friedrich Brandt, kes töötas Sipas 20 aastat koolmeistri, valla- kohtu- ja magasiaida kirjutajana. Eesti kirjandusloos tuntakse Brandti kui tõlkijat-mugandajat.

Kuulus liige mõisa omanike Wetter-Rosenthalide suguvõsast oli "eestisakslaste Kuperjanoviks" kutusutud lipnik Hellmuth Karl Ernst von Wetter-Rosenthal, kes formeeris Vabadussõja puhkedes Rakveres Eesti sakslaste ratsakuulipildurite komando,mis sai loodava Balti pataljoni südamikuks. Kui algas Vene valgete loodearmee pealetung Petrogradile, suunati Balti pataljon 13. mail 1919 loodearmee toetuseks. Lipnik von Wetter-Rosenthal langes selle pealetungi käigus 29. mail oma ratsakuulipildurite eesotsas, olles venelaste lohakuse tõttu sattunud punaste haardesse.
Lipnik von Wetter-Rosenthali austavaks mälestuseks nimetati tema kuulipildurite komando 1. rühm "Rosenthallasteks" pataljoni päevakäsuga 2. juunist 1919.
Vaprat lahinguohvitseri - eestisakslaste Kuperjanovit – autasustati 21.02.1920 postuumselt vapruse eest II liigi 3. järgu Vabadusristiga.

Sipa mõis Eesti mõisaportaalis

Sipa mõis kultuurimälestiste registris

Sipa mõisa peahoone fotokogu kultuurimälestiste registris

 


Sipa mõis. Foto: Riho Vjatkin
 

Toimetaja: TIINA GILL