Tervishoiuasutused

18.02.21

AS MÄRJAMAA HAIGLA   
Lauluväljaku 26, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Registratuuri tel 482 1356

Hooldusravi osakonna tel 482 1588
Taastusravi osakonna tel 482 1472
e-post mrhaigla@estpak.ee
Tel 482 1356
Koduleht


Märjamaa haigla. Fotopäevad 2018 Märjamaa vallas. Foto: Katrin Roosi

 

MÄRJAMAA ARSTID OÜ
Lauluväljaku 26, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Registratuuri telefon 482 1356
e-post mrarstid@hot.ee 
Koduleht

Perearstikeskus avatud: E, T, N, R 8-16, K 10-18
Perearsti vastuvõtule tulemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonil 482 1356

MÄRJAMAA PEREARSTIKESKUS OÜ
Oru 12, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Tel 482 2232
Kodulehekülg: www.perearstid.ee

Avatud: E-N 8-18, R 8-16

KIVI-VIGALA TERVISKESKUS
Lasteaia 3, Kivi-Vigala, Märjamaa vald, 78001 Raplamaa
Tel 489 8216 

Pereõde Aime Leetma võtab vastu E,R kell 9-14, T kell 9-10 ja 14-16, K kell 13-17, N kell 8-15
Doktor Katrin Saarma võtab vastu teisipäeviti kell 10-14.


Kiv-Vigala tervisekeskus. Foto: Tiina Gill

 

VANA-VIGALA KOOLI TERVISEPUNKT
Hariduse 2, Vana-Vigala, Märjamaa vald, 78003 Raplamaa
Tel 482 4495
Õde Maret Järv võtab vastu E, K kell 14-18, T kell 9-15, N kell 9-13, R kell 9-12

MARGARITA PUUSTA HAMBARAVI OÜ
Pärnu mnt 64, Märjamaa, 78304 Raplamaa
Tel 485 7077, 5550 6160
Kodulehekülg: www.raplahambaravi.ee 
Kabinet avatud E–R 9–17

OÜ HALDJA HAMBARAVI
Pärnu mnt 30, Märjamaa, 78301 Raplamaa
Registreerimine ja info tel 578 774 74
Kodulehekülg: www.hambahaldjas.ee 
Avatud E-R 9.00-17.00


Haldja Hambaravi. Foto: Tiina Gill

 

MÄRJAMAA APTEEK
Pärnu mnt 66, Märjamaa, 78304 Raplamaa
Tel 482 1187
Kodulehekülg: www.ravimiinfo.ee 
Avatud E - R 8.30 - 18.00, L 10.00 - 15.00

OÜ VIGALA APTEEK
Jaama 2. Vana-Vigala, 78003 Raplamaa
Avatud: L kell 14–17
Tel 605 8050

OÜ VIGALA APTEEK MÄRJAMAA HARUAPTEEK
Oru 12, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Avatud: E-R kell 9-18, ja L kell 9-13
Tel 482 1341

BENU APTEEK
Pärnu mnt 62, Märjamaa, 78304 Raplamaa
Avatud: E-R 9.30-18.30, L 10-16
Tel 661 0300

 

RAPLA HAIGLA
Alu tee 1, Rapla, 79515 Raplamaa
Polikliniku registratuur 484 4050
haigla@raplahaigla.ee 
Koduleht

Toimetaja: TIINA GILL
2.07.20


COVID-19 pandeemia muutis paljude inimeste elusid ja muutustega käivad pahatihti kaasas psühhosotsiaalsed pinged. Lisaks tavapärasele arstiabile saavad inimesed abi otsida ka näiteks kriisiabi ja ohvriabi telefoniliinidelt, kuid kriisi mõõtmeid arvestades ei pruugi sellest piisata.

Teiste riikide kogemus näitab, et kriisis ja sotsiaalses isolatsioonis võivad vaimsed häired ägeneda, kodudes on rohkem perevägivalda ja inimesed satuvad suurema tõenäosusega traumaatilistesse sündmustesse.

Et inimesi aidata, käivitati uus veebipõhine nõustamisteenus, kus abivajaja viiakse kokku vastava koolituse saanud vabatahtlikuga. Projektis teevad kaasa noorpsühhiaatrid Eesti Psühhiaatrite Seltsist, Peaasi.ee meeskond ja Sotsiaalkindlustusamet, jooksvalt tulevad appi erinevad eksperdid. Vabatahtlikke aitab kaasata vabatahtlike andmebaas VAAB (vaab.ee).

Inimene, kes soovib head nõu, võib selleks aja broneerida peaasi.ee veebilehel. (https://registratuur.peaasi.ee/kriisi). Sealsamas saab valida, missugusel videoplatvormil inimene kohtuda soovib ja kui videokohtumine ei sobi, võib suhelda ka e-kirja teel. Soovi korral saab nõustajaga rääkida kuni tund aega järjest ja kasvõi viis korda.

Oma vabatahtlikele pakume veebi teel koolitusi, korraldame supervisioone ja koostame töö tegemist toetavaid juhendeid. Veebi teel pakutav nõustamine ei asenda siiski arstiabi. Vajadusel saavad vabatahtlikud suunata inimese sobiliku spetsialisti, psühhiaatri, psühholoogi või hingehoidja juurde.

Juba mõnda aega saavad peaasi.ee nõustajatelt abi 16-26 aastased noored, ka neid abistatakse nüüd peamiselt veebi teel. Eesti Psühhiaatrite Seltsi noorpsühhiaatrite sektsiooni esimees dr. Helena Kisand rõhutab, et uue projekti sihtgrupp on laiem.

„Potentsiaalselt tuge vajavate inimestena näeme meditsiinitöötajaid ja nende pereliikmeid, viirusesse haigestunuid, isolatsioonis inimesi, töötuks jäänuid, perevägivalla ohvreid ning inimesi, kellel on varemgi vaimse tervisega probleeme olnud ja kelle haigus võib stressiolukorras kiiresti ägeneda," rääkis Kisand.

15. juunil alustas projektiga 20 vabatahtlikku. Pilootperiood kestab augusti lõpuni. Siis saab hinnata teenuse nõrku ja tugevaid külgi ja otsustada, kuidas edasi minna. Praegu on plaanis sügisel nõustamisega jätkata, kuid teenuse täpsem maht ja rahastus alles selgub.

Toimetaja: TIINA GILL