Tervishoiuasutused

30.04.20

AS MÄRJAMAA HAIGLA   
Lauluväljaku 26, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Registratuuri tel 482 1356

Hooldusravi osakonna tel 482 1588
Taastusravi osakonna tel 482 1472
e-post mrhaigla@estpak.ee
Tel 482 1356
Koduleht


Märjamaa haigla. Fotopäevad 2018 Märjamaa vallas. Foto: Katrin Roosi

 

MÄRJAMAA ARSTID OÜ
Lauluväljaku 26, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Registratuuri telefon 482 1356
e-post mrarstid@hot.ee

Perearstikeskus avatud: E, T, N, R 8-16, K 10-18
Perearsti vastuvõtule tulemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonil 482 1356
VASTUVÕTUAJAD

MÄRJAMAA PEREARSTIKESKUS OÜ
Oru 12, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Tel 482 2232
Kodulehekülg: www.perearstid.ee 
VASTUVÕTUAJAD

KIVI-VIGALA TERVISKESKUS
Lasteaia 3, Kivi-Vigala, Märjamaa vald, 78001 Raplamaa
Tel 489 8216 

Pereõde Aime Leetma võtab vastu E,R kell 9-14, T kell 9-10 ja 14-16, K kell 13-17, N kell 8-15
Doktor Katrin Saarna võtab vastu teisipäeviti kell 10-14.


Kiv-Vigala tervisekeskus. Foto: Tiina Gill

 

VANA-VIGALA KOOLI TERVISEPUNKT
Hariduse 2, Vana-Vigala, Märjamaa vald, 78003 Raplamaa
Tel 482 4495
Õde Maret Järv võtab vastu E, K kell 14-18, T kell 9-15, N kell 9-13, R kell 9-12

MARGARITA PUUSTA HAMBARAVI OÜ
Pärnu mnt 64, Märjamaa, 78304 Raplamaa
Tel 485 7077, 5550 6160
Kodulehekülg: www.raplahambaravi.ee 
Kabinet avatud E–R 9–17

OÜ HALDJA HAMBARAVI
Pärnu mnt 30, Märjamaa, 78301 Raplamaa
Registreerimine ja info tel 578 774 74
Kodulehekülg: www.hambahaldjas.ee 
Avatud E-R 9.00-17.00


Haldja Hambaravi. Foto: Tiina Gill

 

MÄRJAMAA APTEEK
Pärnu mnt 66, Märjamaa, 78304 Raplamaa
Tel 482 1187
Kodulehekülg: www.ravimiinfo.ee 
Avatud E - R 8.30 - 18.00, L 10.00 - 15.00

OÜ VIGALA APTEEK
Jaama 2. Vana-Vigala, 78003 Raplamaa
Avatud: L kell 14–17
Tel 605 8050

OÜ VIGALA APTEEK MÄRJAMAA HARUAPTEEK
Oru 12, Märjamaa, 78302 Raplamaa
Avatud: E-R kell 9-18, ja L kell 9-13
Tel 482 1341

 

RAPLA HAIGLA
Alu tee 1, Rapla, 79515 Raplamaa
Polikliniku registratuur 484 4050
haigla@raplahaigla.ee 
Koduleht

Toimetaja: TIINA GILL

Südamekuu: tasakaalustatud toitumine ja liikumine kodukontoris

2.04.20

Koroonaviiruse laialdane levimine on suure osa kontoritöötajatest tänaseks kodukontoritesse sundinud. Harjumine tavapärasest erineva töökeskkonnaga on suurel osal inimestest mingil moel kindlasti juba toimunud, kuid häid nippe pole kunagi üleliia ja seepärast jagame südamekuu hakul mõningaid nõuandeid.
Väga olulist osa immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste ennetamisel omab tasakaalustatud ja mitmekesine toiduvalik. Samuti on oluline palju värskes õhus viibida, liikuda ja sportida ning ruume korralikult tuulutada.

Põhitõed, mida meeles pidada

Toitumisel

  • söö piisavalt köögi- ja puuvilju. Täiskasvanud inimese soovituslik kogus on vähemalt 5 peotäit köögi- ja puuvilju päevas.
  • tarvita piisavalt D-vitamiini. Meie kliimavööndis kipub aasta lõikes päikesevalgust vähe olema ja seega tuleks D-vitamiini kindlasti lisaks võtta. Eestis on täiskasvanutele soovitatav piisav kogus D-vitamiini 10 µg päevas. Toiduainetest sisaldavad D-vitamiini nt kuumtöödeldud rasvane kala (räim, lõhe), keedetud muna, maks, D3 vitamiiniga rikastatud piim, piimatooted jm rikastatud toidud (nt toiduõlid, leib, sojatooted).
  • probiootikumide tarvitamine ja küüslaugu söömine on viirushaiguste ennetamisel olulise tähtsusega. Lisaks ennetamisele küüslaugu tarvitamine ka leevendab haigusnähtusid. Küüslauku võiks kasutada mõõdukates kogustes toidu sees, toores küüslauk võib seedetrakti limaskesta ärritada.
  • tarvita piisavalt vedelikku. Varu töötamise kohale tavaline vesi või magustamata tee. Söö kindlatel kellaaegadel.

Liikumisel

  • koosta kindel päevakava lisades sellesse liikumispause kehalise aktiivsuse hoidmiseks. Need ei pea olema pikad, kuid võiksid sobida töö iseloomuga. Kindlasti võiks pausi ajal teha jõutreeningut lihaste tugevdamiseks ning intensiivsemaid harjutusi südame-veresoonkonna treenimiseks. Kui kodus on ka lasteaia- või kooliealised lapsed, on koos nendega liikumispauside tegemine ideaalne moodus nende energiat kanaliseerida.
  • vaheta teadvustatult asendeid ja treeni regulaarselt (võimalusel värskes õhus). Arvesta pikem paus kas liikumiseks, söömiseks või koristamiseks iga 90 minuti järel. Kodus töötamine pakub küll rohkem paindlikkust, kuid ületöötamise vältimiseks oleks hea seada töötamisele algus- ja lõpuaeg ning seda ka lähematele töökaaslastele teada anda. Sa ei pea olema 24/7 kättesaadav.
  • sea eesmärgiks liikuda regulaarselt. Tee seda kodus või õues, valides hoolega aega ja kohta, et hoiduda kontaktidest teiste inimestega. Nädalase treeningkoormuse soovitusteks on liikuda vähemalt 2,5 kuni 5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega (tekib hingeldus, süda hakkab kiiremini lööma, hakkab soe, kuid suudad rääkida) või 1 tund ja 15 minutit kuni 2,5 tundi tugeva intensiivsusega (treeningut tehes on raske rääkida). Leia enda jaoks vastav kombinatsioon mõõdukast ja tugevast kehalisest aktiivsusest.

Ja veel: maga piisavalt. Piisav uni on eduka tööpäeva vundament, seega hoolitse, et saaksid igal öösel vähemalt 7–8 tundi magada.


Toimetaja: TIINA GILL

Meditsiiniõde võtab vastu südamepuudulikkusega haigeid

19.11.19

Raplamaa haigla avab õe vastuvõtu südamepuudulikkuse diagnoosiga haigetele.

Südamepuudulikkuse ravi eesmärk on haiguse ennetamine, haigestumise vähendamine, haigete elukvaliteedi parandamine. Patsiendid on õe jälgimisel, kes teeb vajalikke uuringuid ning vajadusel suunab patsiendi eriarsti (südamearsti, kopsuarsti) vastuvõtule.

Õe vastuvõtule on oodatud säilinud, keskmise, samuti langenud väljutusfraktsiooniga patsiendid.

Koormustaluvuse, ravitulemuse ja prognoosi hindamiseks läbivad südame- või kopsuhaigusega patsiendid treeningkatse ehk kuueminutilise käimistesti, millega hinnatakse

  • submaksimaalset koormustaluvust;
  • funktsionaalset võimekust;
  • haiguse progresseerumist;
  • haiguse raskusastet;
  • medikamentoosse ravi tulemuslikkust;
  • taastusravi tulemuslikkust;
  • haiguse prognoosi.

Testi teostab ja tulemusi hindab südamepuudulikkuse kabineti õde, kes annab patsientidele ka koduse jälgimise soovitused ning juhised.

Raplamaa haiglas vastuvõttu tegev südamepuudulikkuse kabineti õde on läbinud põhjaliku väljaõppe koos praktikaga Ida-Tallinna Keskhaiglas. Õe vastuvõtule tulekuks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.

Registreerumine ja info haigla polikliiniku registratuuris või tel 484 4050.

Toimetaja: TIINA GILL

Kliiniliste psühholoogide vastuvõtud

29.10.19

Alates novembrist 2019 võtavad psühholoogid vastu kahel päeval nädalas tervisekeskuse esimesel korrusel psühholoogi kabinetis (Rapla, Alu tee 1, tervisekeskuseks renoveeritud haigla osas):

Urve Uusberg, kliiniline psühholoog ja lapsepsühholoog esmaspäeviti kell 9.00–14.00;

Pille Kuldkepp, kliiniline psühholoog ja lapsepsühholoog kolmapäeviti kell 9.00–17.00.

Ülejäänud nädalapäevadel  toimuvad psühholoogide vastuvõtud Tallinna mnt 9 (psühholoogiateenistuses):

Urve Uusberg K 9–14,
Pille Kuldkepp E 9–15, T, N 9–17

Vastuvõtule tervisekeskuse psühholoogi kabinetti esmaspäeviti ja kolmapäeviti on oodatud esmased patsiendid, kes tulevad perearsti, psühhiaatri  või mõne teise eriarsti saatekirjaga esmaseks konsultatsiooniks ja ravivajaduse-sekkumiste hindamiseks.

Edasiseks teraapiaks, nõustamiseks, uuringuteks  kutsuvad psühholoogid oma patsiendid psühholoogiateenistusse Tallinna mnt 9.

Psühholoogi vastuvõtule registreerida saab inimene ise või teda suunav arst haigla polikliiniku registratuuris, tel 48 44 050.

Toimetaja: TIINA GILL

Vaimse tervise õe vastuvõtt Raplamaa haiglas

15.10.19

Vaimse tervise õde AIMRA TOOST võtab  Raplamaa haiglas vastu kahel päeval kuus. Pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.

Mõnelgi juhul võib see võimalus olla suureks abiks, eriti kui psühhiaatrile on pikk ootejärjekord.

Vaimse tervise õde:

  • jälgib psühhiaatri poolt määratud ravimite toimet ja kõrvaltoimet;
  • selgitab arsti poolt määratud ravimite järjepideva võtmise vajalikkust;
  • hindab vastuvõtu ajal patsiendi seisundit, nõustab püsivate tervisekaebuste korral ja vajadusel konsulteerib psühhiaatriga;
  • juhendab ja õpetab vajadusel haige pereliikmeid, sh töö- ja elukorralduse osas;
  • nõustab sotsiaalabi võimalustest ja aitab saada kontakti haigla või omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

Õde Aimra Toosti kabinet on tervisekeskuse I korrusel. Infot ja vastuvõtule registreeruda  saab haigla registratuuris kohapeal, tel 484 4050 või d-registratuuri kaudu.

Toimetaja: TIINA GILL

12. märtsil alustab Haldja Hambaravis vastuvõtte kogenud proteesiarst Tiiu Umalas

26.02.19

12. märtsil alustab Haldja Hambaravis vastuvõtte kogenud proteesiarst TIIU UMALAS. Vastuvõtud toimuvad TEISIPÄEVITI.

NB! Haldja Hambaravi omab haigekassa lepingut laste ja täiskasvanute ravi hüvitamiseks. Samuti on võimalus kasutada proteesihüvitist.

Alates 2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise või vaimse puudega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi tasub haigekassa kogu ulatuses ehk hambaid saab tasuta ravida kogu elu. Seda siis, kui patsiendile on määratud arsti poolt elupuhuse hambaravi diagnoos. Tasuta hambaravi ei kehti kõikidele puudega inimestele. Haigekassa on seadnud kindlad kriteeriumid, millele puudega inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks elupuhust hambaravi. Õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi perearst või eriarst, mitte hambaarst! Palume aega broneerides meid teavitada erivajadusest.

Asume Märjamaa Pärnu mnt 30
Oleme avatud E-R 9.00-17.00
Registreerimine ja info tel 578 774 74

Toimetaja: TIINA GILL

Alates 4. veebruarist saab geeniproovi anda ka Raplamaa Haiglas!

22.01.19


Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue geenidoonori kogumise projektile ning personaalmeditsiini arendamiseks on riik teinud võimalikuks uute geenidoonorite jätkuva kaasamise 2019. aastal. Alanud aastal saab Geenivaramuga liituda veel 50 000 inimest.

Raplamaal on geenidoonoriks saamise nõusoleku digitaalselt andnud juba üle 2000 inimese, kellest enam kui 2/3 on naised. Märjamaa elanikud saavad nüüd oma geeniproovi anda mugavalt Raplamaa Haiglas.

Geenidoonoriks saamiseks on vaja:

  1. allkirjastada nõusoleku vorm veebilehel geenidoonor.ee või paberil geeniproovide kogumispunktis
  2. anda vereproov (üks väike katsuti veeniverd)

Raplamaa Haiglas saab vereproovi anda polikliiniku I korruse protseduuride kabinetis nr. 3 järgmistel aegadel:

E, T, K 8.00-15.00

N 8.00-13.00

Eelnevalt aega broneerima ei pea. Soovitav on olla 4 tundi söömata.

Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Vanus ega haigused pole takistuseks.

Kogu vajaliku informatsiooni geenidoonorluse ja sellest saadava kasu kohta leiate veebilehelt geenidoonor.ee või helistades tööpäeviti 9-17 meie infotelefonile (+372) 520 6959.

Toimetaja: TIINA GILL

Täiskasvanute hambaravihüvitistest Raplamaal

21.11.18

Tänavu 1. juulist kehtib igale ravikindlustusega täiskasvanule aastas vähemalt 30-eurone hambaravihüvitis. Kuna summa ei kandu üle järgmisesse kalendriaastasse, tasub tänavune hüvitis enne aasta lõppu ära kasutada.

Tänaseks on täiskasvanute hambaravihüvitist kasutanud 20 tuhat inimest üle Eesti enam kui 800 tuhande euro eest. Hüvitist saab kasutada kokku 138 hambaravikabinetis.

Rapla maakonnas saab täiskasvanute hambaravihüvitist 12. septembri seisuga kasutada viies kohas: Raplas Margarita Puusta Hambaravi OÜ ja Dr Helve Riisalu Hambaravi, Rapla vallas Epp Sarapuu Hambaravi OÜ, Märjamaal Margarita Puusta Hambaravi OÜ ja Märjamaa vallas Haldja Hambaravi OÜ.

Rapla maakonnas on täiskasvanute hambaravihüvitist tänaseks kasutanud ligi 1100 inimest, sh üle 600 inimese 30eurost hüvitist ja pea 500 inimest 85eurost hüvitist kokku ligi 43 tuhande euro eest.


Kuidas hüvitist kasutada?

30-eurost hambaravihüvitist saab kasutada ühel hambaarsti külastusel kuni 50% hambaraviarve eest tasumiseks ning teise (vähemalt) poole summast tasub patsient ise.

Rasedad, alla üheaastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased eakad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad alates 1. juulist hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning nemad tasuvad raviarvest alati vähemalt 15% ise.

Hüvitis arvestatakse patsiendi arvelt maha kohe hambaarsti juures makstes ning hiljem ei pea inimene esitama ühtegi dokumenti või avaldust.

Hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kes on haigekassa partnerid. Seda, kas arst on sõlminud vastava lepingu, tasub alati aega kinni pannes kliinikult küsida või vaadata haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee/hambaravi


Üks hüvitis kehtib ühel kalendriaastal

30 või 85 euro suurust hüvitist saab kasutada kuni kalendriaasta lõpuni ning kasutamata jäänud summa järgmisesse aastasse üle ei kandu.

Kui patsiendil jääb hambaarsti visiidil mingi osa hüvitisest kasutamata (näiteks 10 eurot), saab jääki kasutada järgmisel külastusel sama kalendriaasta sees kuni 31. detsembrini.

Alates jaanuari algusest on kõigil ravikindlustatud täiskasvanutel taas aasta jooksul kasutamiseks vastavalt kas 30 või 85 euro suurune hambaravihüvitis.

Kui patsient saabub hambaarsti juurde, saab ta küsida enne visiiti arstilt või registraatorilt, kui suur on tema hambaravihüvitise jääk.

 

Ainult esmavajalikele teenustele

Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib ainult esmavajalikele teenustele, mis on kirjas haigekassa tervishoiuteenuste loetelus: hambaarsti vastuvõtt, diagnostika (sh röntgenülesvõtted), ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ja tuimestus.

Enne visiit tasub alati huvi tunda, milliseid teenuseid hambaarst teile osutab ning kas need kuuluvad hüvitatavate nimekirja või mitte. Nii saab vältida ootamatusi arve tasumisel.

Kuidas arvutatakse hüvitatavat summat aga siis, kui arst osutab nii nimekirja kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid teenuseid? Sel juhul arvestatakse hüvitise summa maha ainult nende teenuste eest, mis on kirjas esmavajalike teenuste nimekirjas. Ülejäänud teenuste eest tasub patsient täishinda vastavalt hambaarsti hinnakirjale.

Näiteks, kui hambaarst paigaldas teile ühel vastuvõtul täidise ning valgendas teie hambaid, saab hüvitist kasutada ainult vastuvõtu ja täidise paigaldamise eest. Hammaste valgendamise eest tasute täishinda.

Hambaarst võib patsiendilt küsida ka visiiditasu 5 eurot (v.a lapseootel naistelt).

 

Mis saab proteesihüvitisest?

Alates 1. juulist kehtib uus täiskasvanu hambaproteesihüvitise määrus. Proteesihüvitist on võimalik kasutada kolme aasta peale summas 260 eurot.

Proteesihüvitisele on õigus ravikindlustusega töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, üle 63aastastel ning osalise või puuduva töövõimega inimestel.

Proteesihüvitise taotlemiseks on kaks võimalust: 1) esitada haigekassale hambaproteeside hüvitise avaldus ja proteesimistööde eest tasumist tõendav dokument või  2) esitada proteesitegijale avaldus, kus taotlete kulude kandmist hüvitise ulatuses otse proteesitegijale.

Kõik proteesihüvitise taotlemiseks vajalikud avaldused leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee (Avaleht -> Dokumendid ja blanketid) või haigekassa klienditeenindusest.

Pane tähele! Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, kogu arveldus toimub otse hambaarsti ja haigekassa vahel ehk soodustust arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures maksmise hetkel.

 

Rohkem infot hüvitiste ja hambaravipartnerite kohta saab lugeda www.haigekassa.ee/hambaravi, küsida haigekassa klienditelefonilt 669 6630 (E-R kell 08.30-16.30) ning klienditeenindustest või saates allkirjastatud avalduse info@haigekassa.ee, samuti riigiportaalist www.eesti.ee.

Lisaks kaardirakenduse saab täiendavat infot hüvitise kasutamise kohta maakondade ja linnade lõikes siit: http://www.haigekassa.ee/hambaravi#statistika

 

NÄITED HÜVITISE ARVUTAMISEST

30 euro näide (1)

Kui hambaravi arve on näiteks 50 eurot ja te saite selle eest esmavajalikke teenuseid, mis kuuluvad hüvitatavate teenuste nimekirja, tasute teie 50% raviarvest ehk 25 eurot ja teise 50% hüvitab haigekassa. Kui külastate sama aasta jooksul veel kord hambaarsti, hüvitab haigekassa järgmisest raviarvest veel 5 eurot, kuna teie hüvitise kogusumma on 30 eurot ühes kalendriaastas.

30 euro näide (2)

Kui hambaravi arve on näiteks 85 eurot ja te saite hüvitatavaid teenuseid 40 euro eest ning mittehüvitatavaid teenuseid 45 euro eest, tasute ise 65 eurot (ehk 50% 40 eurost + 45 eurot) ning haigekassa tasub 50% hüvitatavate teenuste summast ehk 20 eurot. Teile jääb samal kalendriaastal kasutamiseks hüvitise jääk 10 eurot.

30 euro näide (3)

Kui hambaravi arve on 70 eurot ja kõik teile osutatud teenused on hüvitatavate teenuste nimekirjas, tasute ise 40 eurot ning haigekassa hüvitab 30 eurot. Pärast visiiti on teil selleks kalendriaastaks hambaravihüvitis kasutatud.

85 euro näide

Kui hambaravi arve on 60 eurot ja saite selle eest esmavajalikke teenuseid, tasute ise 9 eurot ehk 15% ja haigekassa hüvitab 85% ehk 51 eurot. Pärast visiiti on teie hüvitise jääk 34 eurot, mida saate kasutada järgmisel hambaarsti visiidil sama kalendriaasta sees.

Toimetaja: TIINA GILL