« Tagasi

Miks öeldi üles koolijuhi tööleping?

Eelmisest nädalast ei tööta enam Märjamaa gümnaasiumi direktorina Kalle Uusmaa. Tema töölepingu ülesütlemine on tekitanud kogukonnas palju arutelusid. Märjamaa Nädalalehe toimetusele on lapsevanemad saatnud neli kirja, milles palutakse valla infolehes põhjuseid sisuliselt avada. Nädalalehe toimetaja saatis küsimused mõlemale poolele. Tänases lehes avaldame Kalle Uusmaa ja vallavalitsuse vastused. 

Kalle Uusmaa, missugused uuendused jõudsite nende kuude jooksul ellu viia? Mis oli töös?

Neli kuud, millest esimesel oli valdav osa kooli kollektiivist veel suvepuhkusel, ei ole märkimisväärselt pikk aeg suurte uuenduste elluviimiseks. Eriti õppeasutuses, kus õppekava ja muu korralduslik on varasemalt paika pandud ning õpetajatel igapäevased ülesanded teada.

Üks suuremaid tegemist vajavaid uuendusi on kooli arengukava, mis koostatakse kolmeks aastaks ja praegu kehtiv lõpeb selle aastaga. Sisuka kava loomine eeldab põhjalikku eeltööd, valdkonna, konkreetse organisatsiooni ja keskkonna väga head tundmist ja reeglina ka majavälise abi kaasamist. Uut arengukava ei ole mõtet koostada lihtsalt paberi pärast, vaid selle eesmärgiks peab olema leida ideed, miks ja kuidas päriselt kool paremaks muuta.

Enne koolile uue arengukava väljatöötamist tahtsin endale põhjalikult selgeks teha olemasoleva olukorra, kooli tugevused ja saada ideid, kuidas mujal on koole arendatud. Suur osa neist neljast kuust kulus koolis toimuva ja seal töötavate inimestega tutvumisele. Lõin kontaktid ja tänaseks head suhted valla ja maakonna teiste haridusasutuste juhtidega. Osalesin meie valla esindajana kogu maakonda edendava ühise hariduselu ja koostöövõimaluste edendamise projektis. Külastasin selle nelja kuu jooksul kogemuste, kontaktide ja heade praktikate hankimiseks ühtekokku 13 erinevat kooli Eestis ja Soomes, esindasin kooli erinevatel sündmustel. Igal kuul toimus kohtumine alustavate koolijuhtide arenguprogrammi raames, mis annab lisaks valdkondlikele teadmistele ka kooli juhtimiseks väga olulise kontaktide ja kogemuste võrgustiku.

Rapla maakonnas on ainult kaks kooli, kus on võimalik omandada kogu üldharidust ühes majas - Kohila ja Märjamaa Gümnaasium -, teised maakonna koolid annavad kas põhi- või üldkeskharidust, aga mitte mõlemat korraga. Märjamaa Gümnaasium on seega meie valla arengu mõttes üks olulisemaid asutusi. Kooli arendamisel tuleb õpilaste, õpetajate, sh ka uute noorte õpetajate, hoidmisel pöörata olulist rõhku kaasaegse õpikeskkonna kujundamisele. Arengukava väljatöötamise ettevalmistamise kõrval viisin ellu mitmed muudatused, mida on võimalik suhteliselt vähese ajakulu ja vahenditega ellu viia.

Kohe õppeaasta alguses alustasin tööd suunas, et vahetada välja senised papist õpilaspiletid kaasaegsete, kiibiga varustatud elektrooniliste kaartide vastu, mis on lisaks turvalisusele ja moodsale väljanägemisele kasutavad mitmesugustes rakendustes, näiteks muuhulgas ka ühistranspordikaardina suuremates Eesti linnades.

Teine uuendamist vajanud ja samuti kooli mainet oluliselt kujundav asi on koduleht. Senise lehe sisu oli kohati aegunud, rohkem vajas aga muutmist aastatetagune tehniline lahendus koos kujundusega, mille tõttu ei olnud leht kasutatav kaasaegsetes seadmetes.

Kooli igapäevast tööd korraldavatest dokumentidest vajas uuendamist kooli kodukord, eelkõige seoses muudatuste jõustumisega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Kodukorra teksti osas andsid sisendi kooli juhtkond, õpetajad, hoolekogu, õpilasesindus ning ka Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialist. Tänaseks peaks uus versioon olema läbinud kõik jõustumiseks vajalikud etapid.

Kaasaegne kool on liikuma kutsuv ja tervist edendav. Märjamaa Gümnaasiumil on olemas väga hea aeroobikasaal koos pesemisvõimaluste ja omaette sissepääsuga, mis võimaldab majas läbi viia trenne ka õhtusel ajal, mil õppetööd ei toimu.

Hea koostöö märgina Märjamaa rahvamajaga otsisin ja leidsin võimalused tuua koolimajja varem seal toimunud aeroobika ja joogatrennid. Lisaks väikesele, ruumide rendist saadavale sissetulekule toimib koolimaja kõikide võimaluste efektiivne kasutamine ka olulise mainekujundajana.

Füüsika-, keemia- ja bioloogiaalaste teadmiste omandamiseks on mõistlik ja vajalik teha katseid. Kooli tänased katsevahendid on suures osas amortiseerunud ja vajavad enne suurema õnnetuse juhtumist sekkumist. Kaardistasin erinevate koolide kogemusi ja käivitasin liikumise kaasaegse loodusteaduste labori loomise suunas.

Leian, et kooli ümbrus peab olema korras ja puhas. See on kooli visiitkaart, hea eeskuju lastele ja esteetiliselt meeldiv elanikkonnale. Ühe esimese tegevusena peale ametisse asumist võtsin koostöös haldusmeeskonnaga ette kooli katlamaja taguse ala korrastamise sinna aegade jooksul kogunenud jäätmetest.

Ka katlamaja-garaaži hoone ise vajab renoveerimist. Selles osas sai koolimaja kõrvale rajatava uue spordihoone juhiga koostöös kaardistatud spordivahendite ladustamise vajadusi ja sellest lähtuvalt kirja pandud kogu hoone funktsionaalsuse ja välisilme renoveerimise plaan. Eesmärk oli hoone väljanägemine ühtlustada ülejäänud koolimajaga ja tekitada kaasaegsed hoiustamiskohad lisaks spordivahenditele ka ajutiselt mittevajalikele või täiendavatele õppematerjalidele ning seada sisse suurte puutöömasinate töökoda.

Majaväliste tegevustena toon välja veel mädanenud puidust sadeveerenni katete eemaldamise staadionil ja ajutise lahenduse leidmise kuni staadioni remondini. Alevijooksu ajaks sai uue ilme autasustamispjedestaal.

Koolimaja ümbruses ja skatepargi juures sai korrastatud valgustust, mis muuhulgas vähendas vandaalitsemist kooli aias. Kevadeks sai plaanitud üle vaadata amortiseerunud kasvuhooned, varisemisohtlik nn rehakuur ja nende rajatiste ümbrus.

Lisaks esteetilisele korrektsusele andsid õpetajad ideid tuua kooliaeda senisest rohkem õppetegevust ja luua tegevusvõimalused vahetundide ajal värskes õhus liikuda soovijatele, rajades näiteks puidust ronimisvahendid algklasside maja juurde. Ka jalgratastele oli plaan rajada korralikud parkimiskohad. Koolimaja ümber oli soov rajada turvalisust oluliselt suurendav kaasaegne videovalve. Läbirääkimised selleks said peetud ning konkreetne pakkumine on tänaseks olemas.

Koolimaja siseinterjööris ootab koridoride kaasajastamine järgmise aasta valla investeeringute kavva lisatud summasid. Eelnimetatud koolide külastustel sai korjatud selleks põnevaid ideid.

Ajutise lahendusena oli aga kavas muuta koridorid ilmekamaks juba selle aasta sees, tekitades muuhulgas alad, mis innustaksid õpilasi rohkem liikuma ning omavahel otse, ilma nutivahenditeta suhtlema. Esialgne kavand, mille teostamisel oleks suur osa olnud õpilaste enda panus, sai koostöös kunstiõpetajaga valmis.

Muuhulgas oli idee tekitada õpilastele kohad, kus veeta vabu hetki enne ja pärast tunde, kui koolibussini või huviringini on veel aega. Ka õpetajatele oli plaan luua avaram ning mugavam garderoob, mida on pikisilmi oodatud. Ühtlasi vabaneksid plaani kohaselt ruum koristajate vahenditele ja väike nõupidamiste ruum näiteks individuaalvestluste pidamiseks.

Lisaks tegutsesin selle nimel, et koolimaja muutuks kaasaegseks ka digitaristu ja sellega seotud teadmiste osas. Läbirääkimistelt Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega sain lubaduse aidata kaasajastada meie maja andmesidevõrk järgmise aasta jooksul.

Kõik eeldused on olemas, et veel sel aastal saaks hakata kasutama moodsat uut nutiprojektorit ning õpetajate jaoks sai kokku lepitud võimalus tutvuda koolimajas kaasaegse esitlustehnikaga. Töös oli ka vahendite hankimine ja võimaluste loomine erivajadustega lastele.

Koostöös rajatava spordihoonega läks töösse idee rajada ratastooliga koolimajast sööklasse liikumise võimalus, täna selline võimalus puudub.

Lähiaastate plaanides oli võimla renoveerimine, aula akustika ja helisüsteemi kaasajastamine, aga ka õpilaste ettevõtlusalaste teadmiste kasvatamine lisakursuse või õppekava täienduste näol ja palju muud. Koostöös rajatava spordihoonega ootab korda tegemist kooli staadion ja koos vallavalitsusega parklad mõlemal pool maja.


Kas algaja koolijuhina jäite oma töös üksi?

Ei, sellist tunnet mul küll ei tekkinud. Tugevat toetust ja sõbralikku suhtumist tunnetasin väga paljude meie kooli õpetajate hulgas, mida ilmestasid ka toimunud ühisüritused.

Varasema koolijuhtimise kogemuseta inimesena olen suurt tuge saanud alustavate koolijuhtide arenguprogrammist, kuhu kandideerisin kohe vahetult peale töölepingu sõlmimist. Programmis on toimunud neli sisukat kahepäevast kohtumist ja minu grupi liikmed, kelle hulgas on mitmekesise kogemusega koolijuhte ja kes juhivad täna erinevaid tüüpe koole üle Eesti, on väga abivalmid.

Kindlat õlatunnet olen samuti tajunud Raplamaa Koolijuhtide Ühenduse liikmete poolt ja valla teistest asutustest. Rohkem tuge, koostöövalmidust ning avatud meelt oleksin oodanud paarilt kooli juhtkonna liikmelt ning kooli pidajalt.


Kas nende kuude jooksul kooli pidaja (vallavalitsus) juhtis tähelepanu vajakajäämistele?

Nelja kuu jooksul kohtusime kooli pidajaga sisulisteks aruteludeks kolmel korral, mis keskendusidki peamiselt minu töö vajakajäämistele. Olen nõus, et mõni mulle ette heidetud vajakajäämistest on põhjendatud, kuid leian, et kõik need esitatud puudused on parandatavad. Kahjuks ei antud mulle selleks piisavalt aega.


Kuidas kommenteerida üht ringlevat arvamust, et tekkis liiga suur vastasseis direktori pakutud uuenduste ja kooli senise töökorralduse vahel, kus peale jäi viimane suund?

Pigem võiksin öelda, et suurt vastuseisu millegi elluviimisele tajusin ainult paari juhtkonnaliikme ja õpetaja poolt. Püüdsin kohati suunata senist ei-saa-sest-nii-on-kogu-aeg-olnud-mentaliteeti võimaluste otsimise ja nägemise mõtteviisiks.

Teades, et Märjamaa valla elanike arv pidevalt väheneb ja juba mõni aasta tagasi tõusis teemaks gümnaasiumiosa sulgemine ning gümnasistide saatmine Rapla riigigümnaasiumisse, seadsin enda eesmärgiks sellise hääbumise peatamise. Gümnaasiumi olemasolu on Märjamaa arengule äärmiselt oluline. Usun, et  pingutades on võimalik teha ka Märjamaa Gümnaasiumist kool, kuhu soovitakse tulla isegi kaugemalt, nii nagu näiteks minnakse Noarootsi või Nõo kooli.

Usun ka sellesse, et me saaksime õppetulemusi parandada ja jõuda riigieksamite tulemustega senisest kõrgematele kohtadele. Miks peaks Märjamaa Gümnaasiumi lõpetaja suutma saada näiteks matemaatika riigieksamil keskmisena ainult 32 punkti 100-st võimalikust? Enamik õpetajaid mõistavad, et kool vajab arendamist ja ei saa mitte midagi tehes hoida kinni n-ö senisest töökorraldusest.

Olen saanud peale lahkumist väga palju toetavaid kirju ja sõnumeid õpetajatelt, sealhulgas neilt, kellega ei olnud veel võimalust lähemalt tuttavaks saada. Pea kõik neist kinnitasid, et olin õigel teel. Seega, julgen väita, et valdav enamus meie kooli õpetajatest on avatud uuendustele ning soovivad, et kool areneks ja ei oleks nn paigalseisu. Siinkohal peab tõdema, et uuendused saavad toimuda vaid siis, kui on olemas ka vallavalitsuse toetus.

Oma lahkumiskirjas tänasin häid kolleege valdavalt avatud meelega oma kollektiivi vastuvõtmise, toetava ja positiivse suhtumise eest. Ning avaldasin kahetsust, et meie koostöö ja võimalus üksteist tundma õppida nii üürikeseks jäi.

 

Mis on nüüd lähemad plaanid?

Esialgu püüan anda oma perele tagasi aja, mille nendel kuudel pikkadesse tööpäevadesse panustasin. Edasistest plaanidest on praegu veel vara rääkida.

 

Vallavalitsuse vastused

Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Keerulisem on asi töösuhte asjaoludega, sest töölepingu lõpetamine on muuhulgas juriidiline protsess, mis seab omad piirid töölepingu ülesütlemise detailsele selgitamisele.

Mõistagi on huvi selle vastu suur, mistõttu oligi ootus, et vallavalitsus asja kogukonnale selgitab. Selleks oli mõistlik nii sisulises kui ka juriidilises tähenduses selgituste andmine eelnevalt Kalle Uusmaaga kooskõlastada. Nii ka tegime ja meil on hea meel, et saame siin kõigest avatud kaartidega rääkida.

On oluline öelda, et kooli töötajaid ja hoolekogu esimeest teavitasime kooli direktoriga töösuhte lõpetamisest loomulikult kohe.

 

Mis olid need olulised vajakajäämised, et öeldi üles gümnaasiumi direktori tööleping?

Märjamaa Vallavalitsuse ja Kalle Uusmaa vahel sõlmiti 24. juulil tööleping neljakuulise katseajaga. See on tavapärane, et katseajal hinnata töötaja sobivust ja tulemuslikkust. Töötaja saab esimesed ülesanded ja mõlemad pooled näevad praktikas, kas töö edeneb hästi või mitte. Katseaja lõpus hindas vallavalitsus Kalle Uusmaa töötulemusi kokkuvõtvalt ja leidis, et need ei vasta ootustele.

Direktori ametikohal on kindlad kohustused, mis tulenevad õigusaktidest ja ametijuhendist, ning katseajaks seati eesmärgid. Need jäid meie hinnangul tähtaegselt täitamata, vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ja selgitustele.

Toome mõned näited. Tähtaegselt jäi täitmata haridus-ja teadusministeeriumi ettekirjutus Märjamaa Gümnaasiumi kodukorra uuendamiseks. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletusele ning kokkulepetele ei käivitanud direktor sisehindamise ja arengukava protsessi õigeaegselt ega alustanud hädaolukorra lahendamise plaani ega evakuatsiooni õppust tähtaegselt.

Õppekasvatus nõuab korda ja täpsust ning vahetut eeskuju, kuid ilmnes, et direktor lähtus isiklikest eelistustest tööajas, ei jälginud kooli päevakava, rikkudes sellega korduvalt Märjamaa Gümnaasiumi töökorralduse reegleid.

Kool on suhteliselt konservatiivne asutus, mistõttu muudatuste läbiviimisel tuleb esmalt analüüsida olemasolevat praktikat ja mitmekülgselt kaasata, et vältida nõutust ja usaldamatust. Näiteks kooli pikaajaliste tunnustus- ja ajalootahvlite eemaldamine oli kooli direktori kiirustatud läbikaalumata otsus. Direktor jättis sedavõrd olulise kooli pikaajalisi traditsioone mõjutava otsuse langetamisel kaasamata kollektiivi, avaldades sellega  pinget siseõhkkonnale.

Vallavalitsus toetab kooli kaasajastamisele suunatud tegevuste ja plaanide elluviimist, kuid muudatustega peab kaasnema usaldus ja meeskonnatöö vähemalt juhtkonna tasemel, vastasel korral ei ole uuendused jätkusuutlikud.

Vallavalitsuse toodud näidete puhul ei ole tegemist ammendava loeteluga, vaid esitatud on mõned olulised põhjused, mis olid ajendiks töölepingu ülesütlemisel. Mõistagi oli direktori töös ka positiivseid asju, aga kuna jutt käib töölepingu lõpetamisest, siis tõime välja probleemid.

 

Kas nende kuude jooksul kooli pidaja (vallavalitsus) juhtis tähelepanu vajakajäämistele?

Jah, vallavalitsus juhtis korduvalt direktori tähelepanu vajakajäämistele. Haridusnõunik selgitas samuti suuliselt ja kirjalikult töö tulemuslikuks täitmiseks vajalikke tegevusi ja koolijuhtimise põhimõtteid.

 

Kas algaja koolijuht jäi oma töös üksi?

Suunasime uue direktori kohe koolijuhtide koolitusele, kiirendamaks vajalike oskuste omandamist. Vallavalitsus ja kooli kollektiiv olid toetavad ja valmis abistama. Katseaja jooksul ei andnud Kalle Uusmaa meile teada, et oleks olnud selliseid probleeme, mis oleks takistanud töökohustuste maksimaalset täitmist.

 

Kuidas kommenteerida üht ringlevat arvamust, et tekkis liiga suur vastasseis uuenduste ja kooli senise töökorralduse vahel, kus peale jäi viimane suund? 

Töölepingu ülesütlemise põhjuseks ei olnud vastasseis seniste ja uute töösuundade vahel. Vallavalitsus toetab kooli kaasajastamisele suunatud tegevuste ja plaanide elluviimist, kuid muudatustega peab kaasnema usaldus ja meeskonnatöö vähemalt juhtkonna tasemel, vastasel korral ei ole uuendused jätkusuutlikud. Kalle Uusmaa uuenduslikud plaanid olid vajalikud, kuid nendega eelisjärjekorras tegelemisel seadis ta tahaplaanile katseajal seatud eesmärkide täitmise. Seega ei olnud probleem uuendustes, vaid igapäevase töö korraldamises, juhtimises, sh oskuses kaasata, kuulata ja efektiivselt konflikte lahendada.

Loomulikult on meil kahju, et koostöö lõppes katseajal, kuid nüüd keskendume uue konkursi läbiviimisele, et leida koolile uus direktor.

 

Kalle Uusmaa kommentaar

Kahjuks ei saa enamuse vallavalitsuse poolt esitatud väidetega nõustuda. Liigselt detailidesse laskumata täpsustan paari neist:

Töösuhte alguses ei lepitud kokku katseajaks seatud eesmärke. Eesmärkidest rääkisime vallavalitsuse esindajatega üldsõnaliselt oktoobri alguses toimunud kohtumisel. Niinimetatud katseajaks kokkulepitud eesmärkidega sain kirjalikus vormis tutvuda alles 22. novembril, üks tööpäev enne katseaja lõppu.

Isiklikest eelistustest lähtumine tööajas on meelevaldne väide. Direktori töö iseloom ei võimalda töötamist rangelt fikseeritud aegadel, lisaks ei ole kooli päevakavas ega töökorralduse reeglites kooli töötajate tööaeg fikseeritud, need lepitakse vajadusel kokku töölepingutes.

 

Vallavalitsuse kommentaar

Kalle Uusmaa tööle asumisest alates oleme korduvalt kohtunud temaga, selgitamaks ametikoha ülesandeid ja ootusi. Oktoobri alguseks tekkisid kahtlused, et uus direktor ei täida ametikoha ülesandeid nõuetekohaselt, mistõttu pidime alustama põhjalikumate vestluste ja kirjalike märkuste ning tähelepanekute edastamisega. Seega väide, et katseajaks kokkulepitud ootustest ja eesmärkidest sai töötaja teada alles 22.11.2019, s.o üks tööpäev enne katseaja lõppu, on vale faktiväide.

Direktori väide, mille kohaselt kooli päevakavas ega töökorralduse reeglites töötajate tööaeg fikseeritud ei ole, kinnitab  et töötaja ei ole nelja kuu jooksul tutvunud kooli igapäevatööks vajalike dokumentidega.

Vallavalitsus leiab, et ajakirjandus ega avalikud koosolekud ei ole töövaidluse menetlemiseks ega sisuliseks lahendamiseks õige koht.