« Tagasi

Valmistume ootamatusteks

Viktor Saaremets
Päästeamet
Ennetustöö osakonna juhataja

Tema: „No misasja te siin jälle jaurate oma varudega? Milleks mulle neid varusid vaja on. Kas ikkagi on sõda tulemas? Milleks selline trall jälle?"

Mina: „Ei tea me ühtegi sõda siiakanti tulemas. Küll aga on taas sügis käes. Ilmad lähevad külmemaks, tuuled tõusevad. Tormid tulevad. Elekter võib kaduda. Koroona… Tasub lihtsalt igaks elujuhtumiks valmis olla."

 

See on üsna tavapärane vestlus, mis tekib üldjuhul siis, kui Päästeamet taas kampaaniat „Varu enne maru!" alustab, või „Ole valmis!" loosungitega kuskil välja ilmub. Tõsi, neid vestlusi on Eesti rahvaarvu juures ülivähe, aga eks põhjus võib olla ka selles, et igaüheni meist kampaaniasõnum ei jõuagi. Aga küsimus iseenesest ei ole vale. Milleks me siis õigupoolest valmistume?

Kõige lihtsam oleks öelda – ootamatusteks. Me ei peagi asju nimetama alati kohutavate nimedega nagu kriis, hädaolukord, eriolukord jne. Ütleme lihtsalt – oleme valmis ootamatusteks. Ootamatult võivad meid tabada igasugu asjad, näiteks haigused, elektri- ja veekatkestused, või laguneb ainus toiduvalmistamise vahend elektripliit ära ja poed on veel mitu päeva kinni. Või on kogu meie rahatagavara pangakontol ja ühel heal päeval ei tööta kaardimaksed mitu päeva, mille eest me siis ostame?

Kõige lihtsam valem selliste ootamatustega toimetulekuks on olla valmis. Olla valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama. Tõsi, kui pliit on katki saame alati minna naabri juurde, kui too lähedal elab. Aga kui torm viib elektri, siis ei ole ka naabrist suurt kasu. Ehk veelkord see valem – ole valmis 7 päeva iseseisvalt hakkama saama, et sul oleks kõik ellujäämiseks vajalik olemas ja suudad ilma mugavusteta endale ka meelepärast tegevust leida. Ning oluline on meeles pidada ka seda, et mida suurem on kriis, seda kauem jõuab sinuni riigi, või omavalitsuse abi.

Üks olulisemaid muutujaid selles valemis on toit, vesi ja ravimid. Ilma nendeta ei jää inimene lihtsalt ellu. Jälgi ettevalmistusi tehes alati seda, et sul oleks kodus vähemalt nädala toiduvaru, piisav kogus vett (üks inimene vajab 3 liitrit vett ööpäevas, seega 21 liitrit nädalas) ja kui tarbid regulaarselt ravimeid, siis neidki võiks olla vähemalt nädalajagu alati olemas. Vett ei peagi alati kuskile kanistritega ladustama. Piisab, kui tead kust vett saab, juhul kui kraanist seda enam ei tule. Ja toitu ei pea samuti varuma kuhugi kasti – pigem võiks see varu olla samuti ringluses, et see ei aeguks. Lihtsalt paki makaronide asemel osta kaks, mõni konserv võiks alati olla varus ja kaua säilivaid toiduaineid samuti. Ja mõistagi osta ainult neid tooteid mida sa ka sööd – muidu on kriisi ajal masendus veelgi sügavam, kui pead neelama näiteks kassikonservi.

Eesti kliimas on kindlasti olulisel kohal ka toasoe. Olgu siis tahkeküttel või gaasil töötav lahendus. Tegelikult saab väga lihtsate lahendustega kodus elementaarse sooja sees hoida, tuleb lihtsalt nippe teada. Ja tihti on nii, et need vahendid, mis elektrikatkestuse ajal sooja annavad, võimaldavad meil ka süüa teha. Seega kaks ühes lahendused on täiesti reaalsed.

Samuti oluline on läbi mõelda, kuidas oma lähedastega ühendust hoida ning kust hangite infot. Seda kõike olukorras, kus tavapärased sidekanalid ei pruugi enam toimida. Ja naabri tundmine on ainult kasuks. „Minu poolt kartul – naabri poolt porgand" oleks imelihtne võimalus varuda erinevaid asju. Näiteks kevadise haiguspuhangu ajal, kui kõik oli kinni. Poodides ei saanud ju kaup otsa sellepärast, et kaup oleks otsas vaid sellepärast, et kõik läksid korraga poodi massiliselt varuma. Kui me varuksime koguaeg ja targalt, sellist olukorda ei tekiks.

Selle aasta lõpuks jõuab kõigi Eesti elanikke postkasti Päästeameti koostatud kriisideks valmisoleku juhis. Seal on väga lihtsad näpunäited, kuidas erinevates olukordades hakkama saada ja millele peaks siis iga tark kodanik mõtlema. Seniks aga ole valmis ootamatusteks. Ära ole valmis sellepärast, et keegi kuskil ütles nii. Ole valmis, sest nii on sulle endale ja su lähedastele turvaline. Sinu kodu on sinu kindlus ainult siis, kui sa teed endast selle jaoks kõik oleneva. Sest statistika näitab, et õnnetused juhtuvad kodus, juhtuvad ootamatult ja siis, kui me seda kõige vähem ootame ja selleks kõige vähem valmis oleme. Olge hoitud ja olge valmis! Turvalisus algab sinust.



Viktor Saaremets