« Tagasi

Ottomar Linna: Aruteludes selgub tõde


Foto: Siim Solman

Märjamaa volikogu värske esimees on 27-aastane ajalooõpetaja Ottomar Linna. Tugevalt juurtega Märjamaal kinni, innukas õpetaja ja aktiivne kogukonna liige, kes usub, et volikogutöös tuleks emotsioonid kõrvale jätta.

 

Stina Andok
Raplamaa Sõnumid, 24.11.2021

Ei ole sugugi imeks pandav, et Ottomar Linna on jõudnud vallavolikogu esimehe positsioonile. Kes võiks sobida paremini kohalikku volikogu juhtima kui põline Märjamaa inimene? Linna on kogu aeg teadnud, et seob elu oma kodukandiga. Ta teadis juba keskkoolis, et temast võiks saada õpetaja, ja teadis ka seda, et õpetajana soovib ta töötada just Märjamaal. „Õpetajate päev oli minu arust meeldivam kui tutipidu kooli lõpus," meenutab Linna naerdes.

Sellest võib välja lugeda ka teatud asjalikkust ja rahumeelsust. Omadused, mis praegusel ametikohal läbilöömiseks on eelduseks. Me istume Linnaga tema värskes kabinetis Märjamaa vallavalitsuse teisel korrusel. Vallavalitsuse ruumid ei ole talle võõrad. Mõni tuba eemal töötab ka tema ema Maigi Linna, kes on vallasekretär.

„See oli ka põhjus, miks ma julgesin selle koha vastu võtta," ütleb Linna. Ema pikaajaline kogemus ja teadmised toetavad poega uues ametis. „Kolm aastat asendusliikmena volikogus ei ole nii pikk aeg, et ma tunneksin, et oleksin olnud valmis juhtima," tõdeb Linna.

Eelmisel valitsusperioodil toimetas Linna tõepoolest volikogus asendusliikmena, kuid sai kohe ka kultuurikomisjoni juhtida. „Eks ma proovin olla aktiivne," selgitab Linna, kuidas ta üldse volikogu valimistel osalema sattus.

 

Volikogus emotsionaalsust ei poolda

Juhuslikult sattus noormees volikogu töös kaasa lööma ääretult keerulisel perioodil. Märjamaa jõudis nelja aasta jooksul umbusaldada volikogu esimeest - teda küll edutult -, kuid edukalt umbusaldati suisa kaht vallavanemat.

„Oli uus vald pärast liitumist ja kõigil oli oma nägemus asjadest ja võib-olla oli seal ambitsioonikaid inimesi, kes võib-olla oma ambitsiooni kohe välja ei näidanud," räägib Linna sellest perioodist. Linna jääb rääkides rahulikuks, ta istub, käed süles ja arutleb, kuidas poliitikas on konfliktid paratamatud. „Siin ei saa kunagi kindel olla, kas homme oled ametis või ei ole," tõdeb ta. Linna kellegi suunas näpuga ei osuta. „Kõik vallavanemad on midagi andnud, keegi ei olnud üdini halb," ütleb ta diplomaatiliseks jäädes.

Üks suuremaid konflikte hakkas mõni aasta tagasi arenema seoses Märjamaa gümnaasiumi juhiga ning vaidlused sel teemal kestavad veel praegugi kohtusaalis. Linna on hetkel Märjamaa gümnaasiumis ja Valgu põhikoolis ajalooõpetaja ning on mõlemas koolis ka klassijuhataja.

Gümnaasiumis on ta teist aastat ja ütleb, et otseselt ta konflikti algusaegadel sellega ise kokku puutuda ei saanud. Kursis on ta aga sellega nii volikogu liikmena, nüüd juhina kui ka varem õpetajana. „Kui kuulata neid, siis on samast situatsioonist ühel ja teisel täiesti erinevad vaated," räägib Linna. "Ma ise püüan hoiduda igasugustest konfliktidest, aga minu arust on asi jäänud praegu sõbralikumaks koolis," lisab ta. Sarnast rahumeelsust lubas ja on nähtavasti ka täide viinud vallavanem Meelis Välis. Tema on rahva usalduse oma rahu kuulutamisega igatahes teeninud.

Linna peamine etteheide seoses koolikonflikti lahendamisega on emotsioonide pinnalt otsuste langetamine ja volikogus isiklikuks minemine. „Kõiksugused mustamised ja ründamised võiksid ära jääda. Ma saan aru inimlikult, et need on emotsioonid, aga see on see koht, kus tuleks olla võimalikult neutraalne ja tegutseda faktipõhiselt," usub Linna.

Oma isiklikke seisukohti Linna sel teemal väga palju avaldada ei taha. Ta jääb üdini diplomaatiliseks, öeldes, et tunneb inimesi konflikti mõlemalt poolelt ja leiab, et see teema on nüüd kohtu arutada. Koolijuhile tal praegu etteheiteid ei ole: „Tal on tööd palju, aga ma arvan, et ta saab hakkama."

Kui uurin, kas Linna pedagoogilised oskused võiksid volikogu juhtimisel kasuks tulla, vastab ta: „Ma väga loodan, et täiskasvanud inimesi ei pea hakkama korrale kutsuma. Me tuleme tööle valla arengut ellu viima, oma ambitsioonid tuleb kõrvale jätta ja kelle peale olen vihane või solvunud, ka nendega tuleb koostööd teha," on Linna kindlameelne.

 

Kaks päeva aega mõelda

Eelmisel ringil sai Linna volikogus kaasa lüüa aasta aega. Kui ma uurin, mis ta sellest perioodist endaga kaasa võtab, räägib värske volikogu esimees: „Ma olen niisugune, et algul ei saa vedama. Mulle ei meeldi, kui kellelgi on ebamugav, aga ma olen aru saanud, et alati ei saa kõigil hea olla. See on paratamatu. Õppisin sellest perioodist, et aruteludes selgubki tõde. Vaidlus peab tekkima, et jõutaks õigete otsusteni," ütleb ta.

Sellest ajast peab Linna oma suurimaks võiduks, kui hariduskomisjonis töötamise kaudu õnnestus Märjamaa koolidesse tööle saada koolipsühholoog. „Ma nägin probleemi ja siis läbi hariduskomisjoni suutsime psühholoogi saada," räägib ta. „Kuigi ega ma üksi seda ei teinud, hariduskomisjoni töö on meeskonnatöö," lisab ta.

Volikogu esimehe tiitel on küll kaalukam, kuid Linna teab, et suurem osa reaalsest sisulisest arutelude tööst tehakse ära komisjonides ja tema soov oleks mõningates nendes kindlasti kaasa lüüa.

Volikogu esimehe koht tuli Linnale ootamatu pakkumisena, tema soov oli eelkõige jätkata tööd volikogu liikmena. „Naljatledes on mulle ikka tantsurühmas öeldud, et vallavanem tuleb. Nalja tehakse ikka," ütleb Linna naerdes. Kas uus väljakutse vastu võtta või mitte, sai Linna kaaluda mõned päevad. „See oli vist kaks päeva enne, kui me kokku saime teise valimisliiduga teisel korral. Tegin parasjagu õues tööd, kui helistati," meenutab ta. Noormees mõtles pakkumise üle põhjalikult järele. „Tuttav ütles, et võta ja proovi ära, sind aidatakse, sa ei ole üksi. Eelmise volikogu esimehega saan suhelda, ta juhendab, Villu Karu aitab, tegelikult tugivõrgustik on olemas," on Linna rahul.

„Ma olen pabistaja, näiteks kui reisile lähen, pean kõik ette ära broneerima. Volikogus samamoodi, ma pean teadma, mida ma räägin," jagab Linna oma mõtteid. Värske volikogu esimees tunnistab, et muretseb parasjagu sellepärast, kuidas tal juhtimine esialgu välja tuleb ja mida võivad sellest arvata kogenumad volikogu liikmed. „Eksimine on inimlik, koolis kogu aeg räägime, et tuleb julgeda teha vigu. Nüüd tuleb ise julgeda," ütleb Linna.

Omamoodi tuge pakub ka teadmine, et volikogus on selles ringis päris palju õpetajaid. Ta loeb mõttes ja ütleb siis, et viis õpetajat on seekord laua taga. Ka vallavanem Meelis Välis ja Vigala osavallavanem Priit Kärsna on õpetajad. „Ma arvan, et see on uhke ja loodame, et töö on ka rahumeelsem," ütleb Linna.

 

Mitmekülgsed huvid

Õpetajate seltsis tunneb Linna end mugavalt, kuna on ka suurema osa oma elust teadnud, et temast peab saama õpetaja. Sama enesekindlalt on ta teadnud ka, et peab olema õpetaja just Märjamaal. „Õpilased on sageli küsinud, et kui mujal makstakse rohkem, miks sa siis siia tulid," räägib Linna. „Sest ma tahtsin. See on kutsumus," ütleb ta vastuseks.

Täna on Linna lisaks Märjamaa gümnaasiumis õpetamisele endiselt õpetaja ka Valgu põhikoolis. Ajaloo õpetamise kõrvalt on ta Märjamaal veel eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning mõlemas koolis on tal ühtlasi klassijuhataja kohustused.

Lisaks on ta aktiivne mitmes ühingus. „Ükskord lugesin sõbrale ette, et on kolmteist gruppi, kuhu ma kuulun," ütleb Linna. Sinna alla kuuluvad näiteks maakonna hariduskomisjon, MTÜ Märjamaa Gümnaasiumi Vilistlaskogu, raamatukogu nõukogu jne. „Nii kaua, kuni olen noor, teen, küll pärast võtan vähemaks," ütleb ta lõbusalt. Üks peagi valmiv projekt on magistritöö, mille peaks Linna kaitsma tuleval kevadel.

Magistritöö jaoks on Linna loonud kümme digitaalset õppemängu erinevatesse astmetesse viiendast kuni üheksanda klassini. Igal klassil on kaks mängu. „Õpilastel on palju parem läbi mängu õppida, kui lihtsalt paberi pealt õpikut lugeda," ütleb Linna.

Kui lugemisest rääkida, siis Linnale endale lugeda meeldib, kuigi tunnistab, et kõigi oma tegemiste kõrvalt hetkel selleks kuigi palju aega ei jää. Praegu on tal pooleli kirjandusklassika, Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita". „Gümnaasiumis lugesin esimest korda, nüüd loen teist korda. See oli mu lemmikraamat gümnaasiumis ja nüüd lugedes on see täiesti teistmoodi. Saad aru asjadest, millest siis ei saanud," räägib Linna. Ilukirjandusest on õpetaja üks lemmikautoreid Andrus Kivirähk, kuigi öökapile jõuab ka teisi kirjanikke.

Kõige pikaaegsem hobi on Linnal rahvatants. Sellega alustas ta juba esimeses klassis ning on siiani järjepidevalt Darja Lehtsalu juhtimisel tantsinud. „Vahepeal olin kahes rühmas, siis kolmes rühmas," ütleb ta naerdes. „Proovin olla aktiivne, mulle meeldib, teen hea meelega," lisab ta.

Sellega värske volikogu esimehe huvialased tegevused ei piirdu. Linna sõnul pakkus ta end kord appi Valgu näiteringi ja näitleb sellest ajast ka seal. „Enamik on seal kolleegid Valgu koolist, väga lahe rühm," jagab ta.

Põlise Märjamaa inimese käest on kohane küsida, miks on Märjamaa hea koht elamiseks. „Meil on kõik olemas – kino, ujula, rahvamaja. On kultuuri, muusikat. Mida ei ole, on elupaigad noortele," toob Linna välja. Märjamaa suurim puudus on Linna sõnul, et noortel ei ole kuhugi elama tulla, isegi kui nad sooviksid siiakanti oma kodu rajada. Ta tõdeb ka, et selle mure lahendamine ei ole sugugi lihtne ülesanne, kuna arenduste Märjamaale toomine tuleb välja võidelda, nii nagu seda on teinud Rapla.

Vestluse positiivsel toonil lõpetamiseks uurin veel, mis on Linna lemmikkoht Märjamaal. Ta mõtleb hetke ja mainib rahvatantsijana lauluväljakut, kuid ütleb siis: „Üks minu lemmikuid on jõulude ajal meie kuusk keskväljakul. Seda vaadates tekib alati jõulutunne. Nii on see olnud juba lapsepõlvest saadik. See on selline imeline puu, paistab kaugele."