Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023

31.10.18
Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023 (kehtestatud Märjamaa vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 39)
Toimetaja: JANIKA LILÄNDER

Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri

8.11.18
MÄRJAMAA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI
Toimetaja: TIINA GILL

Autoromudele tullakse tasuta järele

11.11.19

Aias, metsatukas, linnatänaval kasutult seisev autoromu ei riku mitte vaid vaatepilti, aga on ohtlik ka keskkonnale. Oma vanale autole saab kinkida uue elu, andes ta sinna, kust tollest tehakse midagi uut. 18. novembrist kuni 2. detsembrini viivad Eesti Autolammutuste Liit ja  Kuusakoski AS autoromud üle Eesti tasuta ära.

Lisainfot saab Eesti Autolammutuste Liidu telefonilt 5188213 või Kuusakoski tasuta lühinumbrilt 13660.

Keskkonnaministeerium paneb autoomanikele südamele, et inimesed oma romusõidukiga tegeleksid ning annaksid selle õigesse kohta käitlemiseks.

Kindlasti ei tohi autoromu omaalgatuslikult lammutada või anda seda üle n-ö. suvalisele inimesele. Autoromu millelt ei ole eemaldatud ohtlikke osi, liigitatakse ohtlike jäätmete hulka. Maha kallatud või põletatud mootoriõli ning mittenõuetele vastav õhukonditsioneeris oleva gaasi käitlemine võib põhjustada nii keskkonnaohtu, kui ka ohtu inimese tervisele. Umbes 6 kuni 12 liitrit vedelikke (v.a. kütus) eemaldatakse autoromust selle käitlemise ajal. Lisaks põhjustavad pliiakude mittenõuetele vastav käitlemine ning plastiku põletamine tõsist muret.

MTÜ Autolammutuste Liit pöörab omalt poolt tähelepanu veel sellele, et romud hõivavad ära paljud parkimiskohad, mistõttu jääb näiteks lumekoristus poolikuks või ei saa inimesed oma kasutuses olevaid autosid parkida.

Veel paneb liit südamele, et pahatihti autode kinkimisel/müümisel hangeldajatele, kes lubavad registris asjad korda ajada, jääb tegelikkuses sõiduk ikkagi endise omaniku nimele. Sellisel juhul vastutab too ka kõiksugu trahvide ja muu sellise eest.

Eelmisel aastal viidi romukampaania ajal ära umbes 250 autoromu.



Foto: Keskkonnaministeeriumi kogust

Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmete sorteerimine teeb head planeedile, sulle ja rahakotile

11.11.19

Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel iga aastaga kokku 430 000 tonni jäätmeid[1]. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg.

Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti koguda, oleks segaolmejäätmete maht palju väiksem.

Lähim suur eesmärk on, et alates 2020. aastast läheks Eestis ringlusesse vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest ja muudest jäätmetest. Paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse. Hoolikam sorteerimine ja nende materjalide taaskasutusse suunamine aitab hoida Eestimaa loodust ja säästab ühtlasi majapidamiste eelarvet.

Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile majapidamistele Eestis. Sellest hoolimata sorteeritakse viimaste andmete järgi Eestis vaid 28,1 protsenti tekkinud olmejäätmetest.

Esimene hea põhjus, miks kodus jäätmeid sorteerida, on rahaline kokkuhoid. Paljud pered on avastanud, et peale jäätmete sorteerimisega alustamist on vaja harvemini tellida jäätmete äravedu. Kuna mitmeid jäätmeliike võetakse jäätmejaamades tasuta vastu ja ka pakendijäätmete ära andmine on tasuta, siis on kokkuvõttes vaja jäätmete eest ka vähem maksta. Selleks, et tellida olmejäätmetele harvem äravedu, mis võib olla kuni 12 nädala järel, tuleb esitada avaldus kohalikule omavalitsusele. Ainsateks tingimusteks on, et kohapeal toimub nii biojäätmete kui ka pakendijäätmete eraldi kogumine. Biojäätmete jaoks võib soetada komposteri.

Neljaliikmeline pere tekitab aastas jäätmeid ligi 1600 kg ehk ~8m3 või ~8000 liitrit (1m3 jäätmeid kaalub ligi 200 kg). Kuna segaolmejäätmetest üle poole on biolagunevad (23% paber ja papp, 42% muu biolagunev materjal) ning ligi üks kolmandik on pakendid, siis juba nende jäätmeliikide eraldi kogumisega tekib 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. Seega tekib perel, kes kogub eraldi vaid pakendi ja biolagunevad jäätmed 8000 liitri asemel 2500 liitrit segaolmejäätmeid aastas. Kokkuhoid on rahas mõõdetav.

Teine levinud põhjus, miks jäätmeid kodustes majapidamistes ei sorteerita, on teadmatus, kuidas seda tegema peaks. Kas ketšupipudeli peab seest puhtaks pesema? Mida hakata peale vanade CD-plaatidega? Kas pakendite ära andmise eest tuleb raha maksta?

Samuti levib mõnes piirkonnas müüt, et sorteeritud prügi kallatakse hiljem prügiauto konteineris taas kokku. Liigiti kogutud prügi kokku ei kallata, kui jäätmekonteinerid sisaldavad õigesti kogutud jäätmeid. Tihti juhtub aga, eriti kortermajade juures on keegi olmejäätmeid visanud kas paberi ja papi või biojäätmete konteinerisse. Kui autojuht sellise konteineri kaane tõstab ja sinna mittekuuluvaid jäätmeid märkab, siis tulebki tal kogu konteiner võtta kaasa olmejäätmetena.

 

Kuidas siis majapidamises jäätmeid sorteerida?

Pakendid

Kogu prügist ligi kolmandiku moodustavad pakendid. Siia alla käivad näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservikarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid.

Enne pakendikonteinerisse viimist tühjenda pakendid ja vajadusel loputa veega üle. Pakendi pesemine harja või nõudepesuvahendiga ei ole vajalik. Näiteks tühja ketšupipudeli võid kergelt üle loputada ja visata pakendikonteinerisse, mille tunned ära kollasesse värvi järgi. Ära visatav pakendijääde peab olema tootest nii puhas, et see ei määriks teisi sama konteineri pakendijäätmeid. Endale lähima pakendikonteineri asukoha leiad aadressilt kuhuviia.ee

Täpsemat infot jäätmejaama või jäätmete vastuvõtupunkti kohta annab ka kohalik omavalitsus. Mitmes piirkonnas pakuvad tootjavastutusorganisatsioonid kohapealset pakendijäätmete kogumist, kas konteinerite või pakendikoti teenuse kaudu. Kuidas teenusega liituda, selle kohta leiab samuti infot kohalikest omavalitsustest.

Erinevat liiki pakenditest saab hiljem valmistada uusi pakendeid ja see aitab kokku hoida nii energiat kui vett. Näiteks vanad piimapakid leiavad uue elu joonlaudade, koolimööbli, diplomaatkohvrite ja ka näiteks kipsplaatide koostises.

 

Plastpudelid ja pandimärgiga taara. Pandimärgistusega pakendid saab anda müügikohtade juures asuvatesse tagastusautomaatidesse ja seal tagastatakse ka pandipakendi raha.

Pudelite-purkide kaaned ja korgid käivad pakenditega kokku ja need tuleb koos pudeliga ära anda, vajadusel võib korki veidi lahti keerata, et pudeli kokku pressimisel õhk kergemini välja pääseks.

Plastpudelid saavad uue elu uute plastpudelite, põrandalaudade, aiamööbli, aiapostide, fliispusade ja ka näiteks jalgpallisärkidena. Keskmise spordisärgi valmistamiseks kulub umbes 10 pooleliitrist plastikpudelit ja magamiskoti valmistamiseks läheb vaja 114 plastikpudelit[2].

Kas teadsid, et ühe taaskasutatud plastikpudeliga kokku hoitud energia võimaldaks 60W lambipirnil kuus tundi põleda? [3].

Pandimärgiga plekkpurgid jõuavad peale kokku kogumist uuesti uute purkide, autoosade, ehitusdetailide, kruvide, mutrite, torude, konteinerite, aedade ja tööriistade tootmisse.

Kas teadsid, et ühe plekkpurgi taaskasutus säästab kolm tundi töötavad arvuti jagu elektrit?[4]

 

Paber ja papp

Vanapaberikonteinerisse kuuluvad ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp jms. Ära visatav vanapaber peab olema kuiv ja puhas. Vanapaberi konteiner on märgistatud vastava sildi või sinise värviga. Lisaks võib vanapaberit viia lähimasse jäätmejaama.

Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit ja muid pabertooteid. Iga tonn taaskasutatud paberit aitab säästa kuni 31 puud, 4000 kWh elektrienergiat, 270 liitrit naftat ja 26 000 liitrit vett.

 

Biolagunevad jäätmed

Sellised jäätmed on näiteks köögi- ja sööklajäätmed, puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos paberfiltriga, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid, paberist munakarbid, väiksemad taimed jms.

Biolagunevatest jäätmetest saab aiaomanik valmistada head komposti. Kui mullatöödeks komposti vaja ei lähe, võib viia sellised jäätmed biolagunevate jäätmete konteinerisse, mis on märgistatud sildi või pruuni värviga. Aia- ja haljastusjäätmeid kogutakse linnades eraldi ja vastavat infot saab kohalikust omavalitsusest.

 

Riided ja jalanõud

Kui majapidamises jääb üle puhtaid ja terveid riideid ja jalanõusid, voodiriideid, kardinaid, käterätte või muud tekstiili, siis võib need viia Uuskasutuskeskusesse, jäätmejaama või riidekonteinerisse.

 

Segaolmejäätmed ehk olmeprügi

Sellise prügi alla käivad kõik muud jäätmed, mida liigiti ei koguta, näiteks laste pehmed mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, vanaks läinud kosmeetika, mähkmed ja hügieenitooted, kassiliiv, CD-plaadid, pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, jms. Segaolmejäätmed tuleb eraldi koguda ja need lähevad segajäätmete konteinerisse.

 

Remondijäätmed

Peale kodu värskenduskuuri jääb ikka üle paar värvirulli, maalriteipi, plaate, tapeete või muud taolist. Kui remondijäätmete kogus on väike (mahub kodusesse prügikasti), siis võib panna nad segajäätmete konteinerisse. Suures koguses remondist ülejäänud esemed tuleb viia jäätmejaama või tellida ehitusjäätmete konteiner kohapeale.

 

Mööbel ja suurjäätmed

Sellised kogukad esemed nagu diivan, tugitool, madrats, vaip, voodi, kapp, kraanikauss, vann, WC-pott, aiamööbel, jalgratas, lapsevanker jms tasub vaadata üle hindava pilguga, kas neist oleks mõnele sõbrale või tuttavale rõõmu. Kui mitte, siis tasub viia nad jäätmejaama, kus nad vajadusel edasi liiguvad ja juppideks tehakse, et leida neile uusi kasutusvõimalusi. Paljudes omavalitsustes on suurjäätmete kogumine hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja sellisel juhul on võimalik neid jäätmeid kodu juurest ära anda.

 

Suurem plast

Siia kuuluvad koduses majapidamises katki minev plastkauss, -kelk, -kell, -mänguasjad, -ämbrid või muud suuremad plastikesemed. Need võib viia jäätmejaama, kus nad saavad uue elu mõne kasuliku esemena, näiteks ehitusmaterjali, aiamööbli, pargipingi või seinapaneeli näol.

 

Klaas

Igasugused klaasesemed tasub viia klaasikogumise konteinerisse. Klaaspudelitest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kausse ja muid klaasist tooteid. Aknaklaas ja mõni muu lehtklaas tuleb viia jäätmejaama.

Kas teadsid, et klaas on 100%-liselt taaskasutatav materjal, millest ei lähe uuesti kasutamisel raisku mitte midagi?

Lisaks tavapärasele prügile tekib majapidamistes ka ohtlikke ja probleemseid jäätmeid, millega tuleb eriti ettevaatlikult ümber käia. Mitte mingil juhul ei tohi neid visata olmeprügi hulka ega lõkkesse.

 

Lambipirnid

Säästupirn ja ledlamp on ohtlikud jäätmed, need tuleb viia jäätmejaama. Hõõgniidiga ja halogeenlambipirn võib panna olmeprügi hulka.

 

Patareid ja akud

Väikesed patareid, laetavad patareid, mootorsõidukite akud, mobiiltelefonide akud, MP3-mängijate ja muu elektroonika akud ja sarnased tooted võib tasuta ära anda poodi, kus sellist liiki patareisid ja akusid müüakse. Samuti saab neid jäätmeid viia jäätmejaama.

 

Rehvid

Lähim jäätmejaam võtab tasuta vastu ka auto-, traktori-, haagise või mõne muu liikumisvahendi rehvid.

 

Suuremad ehitusjäätmed

Peale ehitustöid saab viia jäätmejaama ka aknad, uksed, kipsplaadid, lehtklaasi, tellised, ehitusvilla, torud, lakitud ja värvitud puidu ja muu taolise. Samuti võib tellida kohale spetsiaalse ehitusjäätmete konteineri.

 

Eterniit ja muud asbesti sisaldavad materjalid

Sellised ehitusjäätmed kuuluvad lähimasse jäätmejaama.

 

Elektroonika

Kui majapidamises on mõni vananenud külmik, pliit, pesumasin, raadio, föön, lokitangid, kõrvaklapid, arvuti, printer, mobiiltelefon, mp3-mängija, patareidega mänguasjad või muu elektrooniline seade, siis võtab lähim jäätmejaam selle tasuta vastu. Samuti võib tagastada vana elektroonikat uue ostmisel ostukohta.

 

Ravimid

Kui kunagi soovitati aegunud ravimeid kraanikausist alla lasta, siis tänaseks on teada, et sellisel viisil satuvad nad loodusesse ja teevad kahju loomadele-lindudele ja keskkonnale ning suur osa neist saastab pinna- ja põhjavett ning võib nii leida tagasitee meie joogivette.

Kas teadsid, et Läänemerre jõuab igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest?[5] 

Hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel sigimisvõimetust ja soomuutusi, antibiootikumid võivad tekitada mikroorganismidel resistentsust. Ravimid võib ilma pakenditest eraldamata anda tasuta üle apteekidesse või lähimasse jäätmejaama. Jäätmejaama võib viia ka katkised kraadiklaasid. Kui elavhõbedaga kraadiklaas peaks purunema, tuleb välja voolanud elavhõbe eelnevalt purki koguda.

 

Kemikaalid

Siia alla käivad kõik vanaõlid, värvid, lakid, liimid, pestitsiidid, mürgid (rotimürk, tigude mürk), küünelaki eemaldaja, torupuhastusvahend ja muud ohtlikud ja tundmatud kemikaalid. Need tuleb viia jäätmejaama.

 

NB! Ära põleta jäätmeid

Põletada tohib ainult puhast paberit, pappi ja puitu, mida pole värvitud ega immutatud. Ülejäänud esemed eritavad lõkkes mürgiseid gaase ja saasteaineid, mis teiste terviserikete seas võivad põhjustada vähki, laste väärarenguid ja arengupeetust. Samuti kahjustavad need mürgid keskkonda. Juhul kui jäätmeid põletusse suunatakse, siis toimub see rangelt kontrollitud kõrgetel temperatuuridel, milleni kodused küttekolded ei ulatu.

Kõige suurem samm loodusele koormuse vähendamiseks on vähendada üldse jäätmete teket. Iga pere saab vaadata kriitilise pilguga üle, kui palju koju tegelikult erinevaid potentsiaalseid jäätmeid poest või tarbimise teel tuuakse ja kui palju annaks asju taaskasutada.

Mõned näited tegudest, mille eest rahakott ja keskkond on tänulik:

  • Kasuta riidest poekotte.
  • Kleebi postkastile „ainult tellitud post" kleebis, mille saad tasuta postkontorist ja tellida Omnivast.
  • Osta mõistlikult, kasuta ostunimekirja.
  • Prindi vähem.
  • Kasuta kohvi ostmisel oma topsi, tassi või termost.
  • Osta kasutatud asju (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
  • Anneta seisma jäänud asjad neile, kes neid vajavad.
  • Laena tööriistu.
  • Eelista laetavaid patareisid ja taastäidetavaid tooteid.

 

Sellelt aadressilt leiad juhiseid, mis on abiks jäätmete sorteerimisel: https://www.envir.ee/et/jaatmed

 

 

Toimetaja: TIINA GILL

Haljastusjäätmeid saab viia Mäeperre

23.04.19

Orgital oli kunagi vallale kuuluval maatükil haljastusjäätmete ja okste mahapaneku koht. Kuna sinna hakati tooma ka olmejäätmeid, pandi välja keelavad sildid. Inimesed on küsinud, kuhu siis saab oksi ja haljastusjäätmeid viia.

„Märjamaa vallal on kootööleping MTÜ-ga Raplamaa Jäätmekäitluskekus ja selle alusel võetakse haljastusjäätmeid vastu Rapla Mäepere jäätmejaamas. Nende kodulehel on info lahtiolekuaegade kohta ja hinnakiri. Haljastusjäätmeid võib utiliseerida (kompostida) ka oma kinnistul," rääkis vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Greta Neidre.

Ta lisas, et praegune jäätmejaam asub rendipinnal, kuhu komposteerimisväljak ei mahu, kuid valla arengukava kohaselt tuleb Orgitale edaspidi uus jäätmejaam koos komposteerimisväljakuga. See on eelprojekteerimisel. Ettevalmistustega tegeleb MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus.

RAPLA MÄEPERE JÄÄTMEJAAMA KODULEHT

Toimetaja: TIINA GILL

Tähelepanu, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud!

23.04.19

Tulenevalt jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal esitada igal aastal hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. See hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel, kui suvekodus ei viibita.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

Kinnitus palun saata aadressil Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa või e-posti aadressil marjamaa@marjamaa.ee

Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmemajandusest

11.12.18

Elanikel on võimalik tasuta ära anda mitmesuguseid jäätmeid Märjamaa jäätmejaamas:

Aadress: Jaama 5, Märjamaa alev
Avatud
K 13.00 – 19.00,
N 13.00 – 19.00,
R 13.00 – 19.00,
L 10.00 – 16.00

Telefon 5345 4938

Märjamaa jäätmejaama operaator on AS Eesti Keskkonnateenused
Telefon 1919
info@keskkonnateenused.ee

Operaatori infotelefon 5345 4938, marjamaajj@keskkonnateenused.ee

Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu alljärgnevaid jäätmeid:

  1. tootjavastutus organisatsiooni kaetud jäätmeliigid (paber, kartongpakend; sega pakendijäätmed sh vahtpolüstüroolpakend) vastuvõtt;
  2. plastide vastuvõtt;
  3. tekstiili vastuvõtt;
  4. metallid,  vanaraud vastuvõtt;
  5. elektri- ja elektroonikaseadmed (komplektne olmeelektroonika) vastuvõtt;
  6. suurjäätmete  (sh mööbliesemed: diivanid, lauad, toolid, kapid, riiulid, madratsid, vaibad, kardinad; sanitaartehnika:  vannid, kraanikausid, wc-potid vastuvõtt;
  7. sõiduauto rehvide vastuvõtt;
  8. lehtklaasi, klaasi vastuvõtt;
  9. ohtlike jäätmete vastuvõtt;
  10. eterniit – (hooajaline vastuvõtt). NB! Palume ette helistada tel 5345 4938, et kontrollida konteineri täituvust!

Palume jäätmejaama külastada ainult lahtioleku aegadel.

 

Jäätmejaama mitte tuua

  • ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  • autolammutuse jääke,
  • prügi (segaolmejäätmed);
  • aia- ja haljastujäätmeid,
  • raiejäätmeid (oksad),
  • puitjäätmeid.

Lähim jäätmejaam on Rapla Mäepere jäätmejaam.
Asukoht: Ülejõe küla Rapla vald
Operaatori tel 484 2237, 512 5847
info@rjkk.ee

 

Pakendiseaduse tekst  

Kui soovite loobuda korraldatud jäätmeveost, siis esitage taotlus hiljemalt 21. jaanuariks 

BLANKETID
Korraldatud jäätmeveost loobumise taotlus (e-vorm)
Korraldatud jäätmeveo erisuse taotlus 
Korraldatud jäätmeveo graafiku muutmise taotlus
Ühise jäätmemahuti kasutamise taotlus 
Ehitusjäätmete õiend

Toimetaja: TIINA GILL

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse

8.11.18

Tulenevalt Jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal esitada iga-aastaselt hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel kui suvekodus ei viibita.

Seetõttu palume isikutel, kes on saanud korraldatud jäätmeveo vabastuse ja nimetatud kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, esitada kohalikule omavalitsusele hiljemalt 20. jaanuariks 2018. a sellekohane kirjalik kinnitus.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist 2018 korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

Kinnitus palun saata aadressil: Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa või e-posti aadressil: marjamaa@marjamaa.ee.

Jäätmeveost loobumise e-vorm 
Korraldatud jäätmeveo loobumise/erisuse taotlus

Lisainfo:
Greta Neidre
tel 5668 8591

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab tervist ja keskkonda

5.11.18

Keskkonnaamet tuletab meelde, et jaanilõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puit, kiletamata papp ja paber ning muu töötlemata looduslik materjal.

„Kahjuks kiputakse sageli lõkkes põletama ka jäätmeid. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. Jäätmete põletamisel eraldub õhku hulk kahjulikke saasteaineid, kuna põlemistemperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et toksilised ühendid ära põleksid," selgitas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Annika Pertman.

Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ohustades seeläbi kõiki elusolendeid. Kuna paljud saasteainetest on püsivad ja kuhjuvad organismis, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

„Jäätmete lõkkes põletamine toimub ebastabiilselt ja madalamatel temperatuuridel, mistõttu mürgised ühendid ei põle täielikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete teket. Jäätmete  põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad, mistõttu prügi põletamist lõketes tuleb vältida," selgitas Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Arthur Kivi.

Seega on nii inimeste tervise kui ka looduse huvides kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine, sest ainult nii saab kindel olla, et jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Turvalise jaanitule ja hea elukeskkonna tagamiseks tuleb lisaks keskkonnanõuetele jälgida ka tuleohutusnõudeid, mille kohta saab pikemalt lugeda Päästeameti kodulehel.

Lisainfo:
Annika Pertman
Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist
e-post: annika.pertman@keskkonnaamet.ee 
telefon: 5698 8184

Toimetaja: TIINA GILL

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

5.11.18

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

        Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema

piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

 

         Kui vedajal tuleb:

  • ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
  • jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
  • kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
  • kui konteiner on üle-täitunud;
  • kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
  • kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL