Märjamaa valla jäätmekava 2024–2029 eelnõu

5.12.23

Märjamaa Vallavolikogu suunas oma 21. november 2023 otsusega nr 145 avalikule väljapanekule Märjamaa valla jäätmekava 2024–2029 eelnõu. Avaliku väljapaneku ajaks määrati 14. detsember 2023 kuni 28. detsember 2023 Märjamaa Vallavalitsuse fuajees (Tehnika 11, Märjamaa alev) ning Märjamaa valla kodulehel. Avalik istung toimub 8. jaanuaril 2024 kell 14.00 Märjamaa Rahvamajas.

Märjamaa valla jäätmekava 2024-2029 eelnõu

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023

31.10.18
Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023 (kehtestatud Märjamaa vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 39)
Toimetaja: JANIKA LILÄNDER

Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri

15.11.23
MÄRJAMAA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI
Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmekorraldusest

8.02.24

PAKENDISEADUS  

BLANKETID
TEENUSED JA TOIMINGUD: Korraldatud jäätmevedu
Ehitusjäätmete õiend, e-vorm

KORRALDATUD JÄÄTMEVEO ISETEENINDUSPORTAAL

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU TEOSTAB AS EESTI KESKKONNATEENUSED
Segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist teostab Märjamaa vallas alates 1.03.2020 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskusega sõlmitud lepingu alusel AS EESTI KESKKONNATEENUSED.

Täiendav lisainformatsioon: e-maili aadressilt tallinn@keskkonnateenused.ee telefonilt 640 0800 või kodulehelt  www.keskkonnateenused.ee  ("korraldatud jäätmevedu"). 

Uus korraldatud jäätmeveo periood algab Märjamaa vallas 01.12.2023. Korraldatud jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused. Uus jäätmeveo periood toob kaasa mitmeid muudatusi tekkekohal jäätmete üleandmisel jäätmevedajale. Infot lepingute, veograafikute muutmise ning pakendikoti saamise kohta edastab Teile jäätmevedaja klienditeenindus hiljemalt kuu enne uue perioodi algust. Klienditeeninduse kontaktid on: telefon 640 0800 ning e-post tallinn@keskkonnateenused.ee.

JÄÄTMEVEO HINNAKIRI

 

          SEGAPAKENDITE ÜLEANDMINE JÄÄTMEVEDAJALE alates 01.12.2023

          KÖÖGI- JA SÖÖKLAJÄÄTMETE KOMPOSTIMISEST TEATAMINE

          KORRALDATUD JÄÄTMEVEO ISETEENINDUSPORTAAL

          ISETEENINDUSPORTAALIS SAAB TAOTLEDA:

  • Ajutist vabastust
  • Erandkorras vabastust (koos kinnistul mitteelamise kinnitusega)
  • Ühiskasutust
  • Hõredamat veograafikut

      ning teatada:

  • Biokompostimisest 


          TABEL Uue jäätmehoolduseeskirjaga seatud nõuded

          MÄRJAMAA VALLA KORRALDATUD JÄÄTMEVEO UUE PERIOODI INFOPÄEVA (06.11.2023) SALVESTUS:Märjamaa valla korraldatud jäätmeveo uue perioodi infopäev-20231106_180251-Meeting Recording.mp4

          INFOPÄEVA SLAIDID

          
          JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE MEELESPEA

          JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE MEELESPEA JÄÄTMELIIKIDE KOHTA, MIS TULEB ANDA ÜLE JÄÄTMEJAAMAS

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Toimetaja: TIINA GILL

Köögi- ja sööklajäätmete kompostimisest teatamine on muutunud lihtsamaks

27.11.23

Jäätmevedaja saatis eelmisel nädalal välja lepingu, kus oli määranud kõikidele kinnistutele vaikimisi kohustuse anda köögi- ja sööklajäätmed jäätmevedajale üle. See tekitas palju segadust, mistõttu palus Märjamaa Vallavalitsus jäätmevedajal jätta vaikimisi määratud kohustus anda köögi- ja sööklajäätmed jäätmevedajale üle kõigile kortermajadele ja Märjamaa alevi, Sõtke, Orgita, Varbola, Kasti, Valgu, Haimre, Sipa, Laukna, Teenuse, Kivi-Vigala ja Vana-Vigala külade kinnistute jäätmevaldajatele (siin ei eristata tihe- ja hajaasustust).

Erisusega saab tutvuda allpoololevas tabelis. Kuni nelja korteriga kortermajad saavad kohtkompostida enda kinnistul, kuid registrid ei suuda erinevatel kortermajadel vahet teha ning seetõttu tuleb kompostimiseks esitada selliste majade puhul taotlused vallavalitsusele.


KOMPOSTIMISEST TEATAMINE ((biolagunevatest köögi- ja sööklajäätmete veost loobumine)
Kompostimise kasutamiseks tuleb esitada läbi iseteenindusekeskuse avaldus „kompostimisest teatamine".  

Avalduse saavad esitada kinnistute jäätmevaldajad ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID kaudu sisse logides. Avalduse juurde tuleb lisada pilt kompostrist või aunast.

Tiheasustusaladel (Märjamaa alev, Orgita küla keskus, Valgu keskus, Kasti keskus, Haimre küla keskus, Teenuse küla keskus, Vana-Vigala keskus, Kivi-Vigala keskus) peab komposter olema kinnine. Komposter peab olema paigaldatud naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusele ning ei tohi asuda kaevu sanitaarkaitsealas.


Teiste külade kinnistute jäätmevaldajad ei pea enam tõendama kohtkompostimist (v.a kortermajad). Neile saadab jäätmevedaja teavituse, et neid on määratud köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostijateks ehk nende kinnistutelt eemaldatakse köögi- ja sööklajäätmete vedajale üleandmise teenus. Kui nad soovivad biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete veoteenust, peavad nad teenuse tellimiseks võtma ühendust AS Eesti Keskkonnateenustega e-postil tallinn@keskkonnateenused.ee või telefonil 640 0800.
 

6. NOVEMBRIL TOIMUNUD VIRTUAALSE INFOTUNNI SLAIDID
INFOTUNNI SALVESTUS saab vaadata Märjamaa valla korraldatud jäätmeveo uue perioodi infopäev-20231106_180251-Meeting Recording.mp4

 

  ERAISIK ÜKSIKELAMU HAJAASUSTUSES ERAISIK ÜKSIKELAMU TIHEASUSTUSES (Märjamaa alev ja suuremad külakeskused) ERAISIK KORTERMAJAS ETTEVÕTTED/ASUTUSED
  Uus Uus Uus Uus
Segaolmejäätmed Kohustuslik Kohustuslik Kohustuslik Kohustuslik
Segapakend Kohustuslik anda vedajale tekkekohal Kohustuslik anda vedajale tekkekohal Kohustuslik anda vedajale tekkekohal Kohustuslik tekkekohal üle anda vedajale, kui selliseid jäätmeid tekib
Köögi- ja sööklajäätmed Kohustuslik. Kompostimine vabastab vedajale üleandmise kohustusest. Kohustuslik. Kompostimine vabastab vedajale üleandmise kohustusest. Kohustuslik. Kompostimine vabastab vedajale üleandmise kohustusest. Üleandmine vedajale kohustuslik, kui jäätmeid tekib, aga kompostimine ei ole võimalik. Kompostimine vabastab vedajale üleandmise kohustustest. Kui selliseid jäätmeid ettevõtte tegevuses üldse ei teki, siis tuleb jäätmevedajat sellest teavitada ja teenusest loobuda.
– kohtkompostimise eritingimused Kohtkompostimine avatud aunas või kinnise kompostriga. Valda kompostimisest teavitama ei pea, kõik loetakse automaatselt kohtkompostijateks. Kohtkompostimine ainult kinnise kompostriga. Valda tuleb teavitada kompostimisest koos pildiga läbi jäätmevaldajate registri või saata kiri Märjamaa valla üldmeilile marjamaa@marjamaa.ee.

Alevis üle 5 korteriga pole lubatud kohtkompostida.

Alevis ja külades kuni 4 korteriga on lubatud kohtkompostida kas kinnise kompostriga (alevis) või ka aunas (hajaasustus). Kohtkompostimisest tuleb teavitada eeltoodud viisil.

Kompostimine lubatud. Tiheasustusalal kinnise kompostriga, hajaasutsuses võib kompostida aunas.
Paberi- ja kartongjääde Tekkekohal üleandmise kohustus puudub. Jäätmed saab üle anda avalikku mahutisse või jäätmejaama. Tekkekohal üleandmise kohustus puudub. Jäätmed saab üle anda avalikku mahutisse või jäätmejaama. Tiheasustusalal asuvatele korterelamutele kohustuslik. Ülejäänud viivad jäätmed avalikku mahutisse või jäätmejaama. Tiheasustusalal asuvatele ettevõtetele/asutustele on kohustuslik juhul, kui nad tekitavad neid jäätmeid. Hajaasutuses antakse jäätmed avalikku kogumismahutisse või jäätmejaama.
Klaaspakend Tekkekohal üleandmise kohustus puudub. Jäätmed saab üle anda avalikku mahutisse või jäätmejaama. Tekkekohal üleandmise kohustus puudub. Jäätmed saab üle anda avalikku mahutisse või jäätmejaama. Tekkekohal üleandmine kohustuslik alates 5 korteriga elamutes. Kohustuslik üleanda vedajale, kui selliseid jäätmeid tekib. Kui jäätmeid ei teki, siis jäätmevedaja selles osas lepingut sõlmima ei pea.
Aia- ja haljastusjääde Jäätmevedajale üleanda ei ole võimalik. Tuleb tekkekohal kompostida (aunas).

Võimalik tellida jäätmevedajale üleandmine vabatahtliku teenusena Märjamaa alevi, Orgita ja Sõtke küla jäätmevaldajatel või viia ise muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kohtkompostida.

Võimalik tellida jäätmevedajale üleandmine vabatahtliku teenusena Märjamaa alevi, Orgita ja Sõtke küla jäätmevaldajatel või viia ise muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kohtkompostida. Võimalik tellida jäätmevedajale üleandmine vabatahtliku teenusena Märjamaa alevi, Orgita ja Sõtke küla jäätmevaldajatel või viia ise muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kohtkompostida.
Suurjääde Vabathtlik teenus Vabatahtlik teenus Vabatahtlik teenus Vabatahtlik teenus
Rõiva- ja tekstiilijääde Vabatahtlik teenus Vabatahtlik teenus Vabatahtlik teenus Vabatahtlik teenus

 

Toimetaja: TIINA GILL

1. detsembrist tuleb segapakendid jäätmevedajale üle anda kodust

15.11.23

Alates 01.12.2023 tuleb hakata oluliselt rohkem jäätmeid liigiti koguma, et täita jäätmeseaduse § 70 lõikes 2 ettenähtud taaskasutusse võetud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve:

1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

Selliseid suuri muudatusi inimeste käitumises jäätmete liigiti kogumisel on võimalik ette võtta ainult peale igat jäätmeveo hanget ehk ca iga 3 kuni 5 aasta tagant. Väga paljud inimesed, kes vallavalitsuse poole viimase nädala jooksul on pöördunud, on tegelikult väga tublid liigiti kogujad.

Paljude inimeste jaoks tähendab muudatus ainult kohustust pakendijäätmeid ära anda jäätmetekkekohal (kodus). Pakendeid saab ära anda pakendikotiga, milleks sobib poolläbipaistev jäätmekott (valdavalt kollased ja sinised). Esimesel korral äraantavad pakendijäätmete kotid tuleb poest ise soetada ja jäätmevedaja annab äraveol sama palju pakendijäätmekotte asemele. Kui soovitakse hakata pakendeid mahutisse koguma, siis tuleb jäätmevedajaga ühendust võtta.

Segapakendid on kilekotid, pakkekile, toote ümber olnud penoplast, kosmeetika- ja hooldustoodete ning tarbekaupade pakendid, leiva-saia kotid, singi ja juustu pakendid, salatikarbid, konservikarbid, alumiiniumpurgid, metallkorgid ja -kaaned, piima-, mahla- ning veinipakendid (tetrapakend), pandimärgita klaaspudel ja -purk, pappkastid, munarestid jms.

Kui hakata korralikult liigiti koguma, siis tekkivate olmejäätmete hulk väheneb oluliselt ning paljude jaoks on mõistlik olemasolev olmejäätmemahuti muuta pakendijäätme mahutiks ning hoopis olmejäätmeid hakata koguma jäätmekotis. Olmejäätme kotiks võib jääda ka läbipaistmatu must kilekott. Ka nendest muudatustest tuleb teavitada jäätmevedajat.

Segapakendite kogumine ja üleandmine tekkekohal on kohustuslik nii eramajade omanikele kui kortermajade elanikele. Ettevõtetele ja asutustele on see kohustuslik juhul kui segapakendeid tekib.

Sagedane küsimus on, et segapakendi äraveo graafik on jäetud jäätmevedaja poolt lepingutes esitamata. See tekitab elanikes arusaamatusi, kellele, kuidas ja mis tingimustel päring esitada, et saaks äraveo graafiku teada. Seetõttu on Märjamaa Vallavalitsus palunud määrata jäätmevedajal kõikidele kinnistutele segapakendijäätmete osas graafik järgmiselt:

  • tiheasustusalal: kord 4 nädala jooksul.
  • hajaasustusalal korterelamud kord 4 nädala jooksul ja eramajad kord 12 nädala jooksul.

Kes soovib graafikut muuta, saab edastada vastava tellimuse jäätmevedaja klienditeenindusele e-postil tallinn@keskkonnateenused.ee või telefonil 6400 800.

Vedaja saadab kõikide kinnistute jäätmevaldajatele uued lepingud koos graafikutega, kus on vastavad muudatused tehtud.

 

Ott Valdma
arendusosakonna juhataja

Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmeliikide kogumise ja üleandmise tingimused Märjamaa vallas

9.11.23
Uus korraldatud jäätmeveo periood algab Märjamaa vallas 01.12.2023. Korraldatud jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused. Uus jäätmeveo periood toob kaasa mitmeid muudatusi tekkekohal jäätmete üleandmisel jäätmevedajale. Infot lepingute, veograafikute muutmise ningpakendikoti saamise kohta edastab Teile jäätmevedaja klienditeenindus hiljemalt kuu enne uue perioodi algust. Klienditeeninduse kontaktid on: telefon 640 0800 ning e-post tallinn@keskkonnateenused.ee.
 
 
Märjamaa valla korraldatud jäätmeveo uue perioodi infopäeva salvestust saad vaadata siit: Märjamaa valla korraldatud jäätmeveo uue perioodi infopäev-20231106_180251-Meeting Recording.mp4
 
Toimetaja: TIINA GILL
27.11.23
Toimetaja: TIINA GILL
31.10.23
Toimetaja: TIINA GILL

Haljastusjäätmeid saab viia Mäeperre

23.04.19

Orgital oli kunagi vallale kuuluval maatükil haljastusjäätmete ja okste mahapaneku koht. Kuna sinna hakati tooma ka olmejäätmeid, pandi välja keelavad sildid. Inimesed on küsinud, kuhu siis saab oksi ja haljastusjäätmeid viia.

„Märjamaa vallal on kootööleping MTÜ-ga Raplamaa Jäätmekäitluskekus ja selle alusel võetakse haljastusjäätmeid vastu Rapla Mäepere jäätmejaamas. Nende kodulehel on info lahtiolekuaegade kohta ja hinnakiri. Haljastusjäätmeid võib utiliseerida (kompostida) ka oma kinnistul," rääkis vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Greta Neidre.

Ta lisas, et praegune jäätmejaam asub rendipinnal, kuhu komposteerimisväljak ei mahu, kuid valla arengukava kohaselt tuleb Orgitale edaspidi uus jäätmejaam koos komposteerimisväljakuga. See on eelprojekteerimisel. Ettevalmistustega tegeleb MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus.

RAPLA MÄEPERE JÄÄTMEJAAMA KODULEHT

Toimetaja: TIINA GILL

Korraldatud jäätmeveoga seotud küsimused ja vastused

24.11.23

Korraldatud jäätmeveo eesmärk on tagada mõistliku hinna ja tingimustega jäätmeveoteenus kõigile jäätmevaldajatele, vähendada prügistamist ja jäätmete põletamist ning tagada jäätmetes sisalduva materjali uuesti kasutusele võtmine ehk jäätmete ringlussevõtt.

Alates 1. märtsist 2020 teostab Märjamaa vallas veopiirkonnas segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskusega sõlmitud lepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused.

Märjamaa vallas on kohustusliku jäätmeveoga liidetud kõik hoonestatud maaüksused. Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmemahuti suurusest ja tühjendussagedusest. Sobiva suurusega mahuti ning veosageduse jäätmete üleandmiseks valib jäätmevaldaja, lähtudes sellest, kui palju vastavaid jäätmeid kahe veopäeva vahelisel ajal tekib ning millises piirkonnas jäätmevaldaja paikneb. Arvestada tuleb, et segaolmejäätmete äravedu ei saa toimuda harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul, kusjuures erisusena on Märjamaa alevi ning Orgita piirkonnas vedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

Vallavalitsus saab anda korraldatud jäätmeveost vabastuse, kuid seda vaid juhul, kui on veendumus, et kinnistul ei elata ja seda ei kasutata – selleks tuleb esitada korraldatud jäätmeveost tähtajalise vabastuse taotlus.

Jäätmevedu ei pea kinnistult toimuma, kui tekkivad jäätmed viiakse kokkuleppe alusel teisel Märjamaa valla kinnistul (näiteks põhielukohas) asuvasse prügikasti; samuti võib kasutada naabritega ühist konteinerit – selleks tuleb esitada ühise jäätmemahuti taotlus.

Olen kinnistuomanik Märjamaa vallas. Kas prügiveoteenus on mulle kohustuslik?

Märjamaa vallas on kehtestatud korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt olmejäätmete veoteenusega ja need tuleb üle anda tekkekohas ehk omal kinnistul.

 

Kas jäätmeveost saab vabastuse, kui viia ise oma jäätmed jäätmejaama?

Märjamaa vallas on kehtestatud korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt olmejäätmete veoteenusega ja need tuleb üle anda tekkekohas ehk omal kinnistul. Jäätmeveost ei ole võimalik vabastust anda põhjusel, et inimene viib oma olmejäätmed ise jäätmejaama.

Saame kinnistu vabastada jäätmeveost vaid juhul, kui veendume, et kinnistu pole kasutuses. Kui kinnistu on kasutuses teatud kuudel (näiteks suvel) ja muul ajal mitte, siis saame vabastuse anda nendeks kuudeks, mil kinnistut ei kasutata. Kui kinnistu on siiski aastaringselt kasutuses, siis jäätmeveost vabastust anda ei saa. Küll aga võite teha koostööd näiteks naabriga, leppides omavahel kokku, et kasutate jäätmete üleandmiseks ühist konteinerit. Sellisel juhul toimub prügivedu ainult ühel kinnistult. Ühismahuti kasutamise kohta palume esitada vastav avaldus.

 

Elan kortermajas. Miks ma ei saa teha korterile eraldi jäätmeveolepingut?

Seoses uue jäätmeveoperioodiga ei tehta enam lepinguid üksikute korteritega. Jäätmeseaduse järgi liidetakse korteriühistu olmasolul see korraldatud jäätmeveoga ja kehtivad korteriühistu prügiveotingimused. Prügiveoarve tuleb ühistule, mille liikmed ise vastavalt kokkuleppele omavahel ära jagavad. Palume teavitada jäätmevedajat, kes on ühistu kontaktisik (lepib vedajaga kokku teenuse tingimused) ja millisele meilaadressile vedaja arve saadab.

 

Millised konteinerid kortermajal olema peavad?

Korteriühistule Märjamaa alevis ja Orgita piirkonnas alates viiest korterist on kohustuslikud viis konteinerit: segaolmejäätmed, segapakend, köögi- ja sööklajäätmed, paberi- ja kartongjääde,  klaaspakendid. 

Segaolmekonteinereid võib ühistul lepingus olla mitu, st vedajat võib teavitada, et kasutate jätkuvalt olemasolevaid segaolmejäätmete konteinereid. Samas võib ühistu otsustada, et üks konteineritest võetakse kasutusele segaolmejäätmeteks, teine vanapaberi kogumiseks ja kolmas biojäätmeteks. Sel juhul pole uusi konteinereid vaja osta.

Märjamaa alevis või Orgital asuval kinnistul võib prügivedu toimuda tavapärasest harvemini  – üks kord 12 nädala jooksul – kui kinnistul on olemas kinnine komposter, kuhu aastaringselt pannakse kõik majapidamises tekkivad biolagunevad köögijäätmed.

Köögi- ja sööklajäätmete konteiner on kohustuslik, kui ühistul või erakinnistul puudub komposter biojäätmete kompostimiseks.  Märjamaa alevis ja Orgital peab komposter olema kinnine, et linnud-loomad ei pääseks toidujäätmetele ligi. Kompostri võib osta poest või ise ehitada. Biojäätmeid ei ole enam lubatud panna segaolmejäätmete hulka. Kui seda on tehtud, võib vedaja esitada kahekordse arve.

Kui ühistul on komposter muretsetud, palume sellest teatada marjamaa@marjamaa.ee. Prügifirma käib biokonteinerit tühjendamas vastavalt veograafikule, kuni on vallalt saanud teate kompostimise kohta.

Vanapaberi tühjendus võib toimuda vastavalt vajadusele (tellimisel), sellest tuleb teada anda jäätmevedajale. Kuni vedajat pole teavitatud, toimub konteineri tühjendus vastavalt veograafikule. Kui konteinerit pole välja pandud, toimuvad tühisõidud ja vedajal on õigus esitada ka tühisõiduarve.

 

Kortermaja soovib loobuda vanapaberi äraveo kohustusest. Majas on kuus korterit ja igal korteril ahi. Kas see on võimalik?

Vanapaberi äraveost ei saa kortermaja loobuda.

 

Elan eramajas. Millised konteinerid mul peavad olema?

Eramajal on kohustus ära anda olmejäätmed ja pakendijäätmed. Köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida ja ei pea mahutiga ära andma, kuigi võimalus selleks on. 

 

Krundile puudub piisava kandevõime ja ümberpööramiskohaga juurdepääsutee ja prügiauto ei pääse kinnistuni. Mida teha?

Korraldatud jäätmeveoga liidetakse kõik hoonestatud kinnistud. Kui kinnistu pole aastaringselt või perioodiliselt kasutuses, saab omanik või valdaja taotleda jäätmeveost vabastamist. Kui kinnistu on kasutuses, ei ole võimalik vabastust anda.

Kui jäätmeveok ei pääse kinnistule juurdepääsutee kehva seisukorra tõttu, siis tuleks viia jäätmekott või konteiner lähimasse võimalikku peatuskohta (näiteks tee äärde). Teine võimalus on kasutada näiteks naabriga vastastikusel kokkuleppel ühismahutit – selle kasutamise kohta palume saata vallale ühismahuti avaldus. Sel juhul kanname ühiskasutuse jäätmevaldajate registrisse ja teavitame jäätmevedajat, et kinnistule pole prügivedu vaja teha, kuna kasutatakse teisel kinnistul asuvat mahutit.

 

Millal ma peaksin esitama jäätmevesot ajutise vabastuse taotluse?

Kui kinnistut ei ole kasutatud või kasutatakse vaid periooditi, tuleb igal aastal ajutist jäätmeveost vabastamist uuesti taotleda. Jäätmeaasta kestab 21. jaanuarist kuni 20. jaanuarini. Taotlust menetletakse 30 päeva, seega hilisem aeg taotlus saata on 20. detsember.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud). Kindlasti tuleb taotlusele märkida taotleja tegelik aadress (see kus taotleja reaalselt viibib, mitte sissekirjutuse järgne).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 

Millised võimalused mul on pakendijäätmeid ära anda?

Märjamaa alevis ja Orgita piirkonnas on võimalik sõlmida leping Eesti Keskkonnateenused ASiga pakendijäätmete mugavaks üleandmiseks otse kodust. Hinnakiri on Eesti Keskkonnateenuste kodulehel väljas.

Näiteks soovite anda Märjamaa alevis 0,14 m3 konteineriga ära segapakendeid ja soovite ka konteinerit Eesti Keskkonnateenustelt rentida, see maksab 0,26 € tühjendus pluss 2,40 € konteineri rent.

Kahjuks hajaasutuses seda teenust ei pruugita pakkuda (Eesti Keskkonnateenustel on kohustus vedada ära alevist ja Orgita piirkonnast pakendijäätmed, kui on sõlmitud vastav leping), siis on võimalus suuremas koguses pakendeid mugavalt ära anda jäätmejaamas. Jäätmejaamas võetakse pakendeid vastu tasuta.

Üle Märjamaa valla on paigaldatud ka pakendikonteinerid, kuhu saab samuti tasuta pakendijäätmeid viia, kuid tuleb arvestada, et osa pakendikonteinereid on lukus ning pakendid tuleb konteinerisse panna läbi selleks ettenähtud luugi ning see võib olla aeganõudev. Konteinerid on lukus, kuna aegade jooksul on sattunud nendesse konteineritesse jäätmeid, mis sinna ei kuulu.

 

Mis õigused on jäätmeveo korraldajal kliendi võlgnevuse korral?

Võlgnevuse ja probleemide tekkimise korral tuleks esimesel võimalusel ühendust võtta jäätmeveo korraldajaga, kellel on ülevaade võlgnevuse suurusest, maksetähtaegadest jms arvega seonduvast.

Kui klient on jäänud võlgu, on jäätmeveo korraldajal õigus pöörduda kohtuväliste võlgade sissenõudmise ehk inkassoteenust osutava ettevõtte poole. Võla loovutamine on lubatud võlaõigusseadusest tulenevalt, sõltumata võlgniku nõusolekust. Inkassofirmal ei ole võrreldes võlausaldajaga / jäätmeveo korraldajaga rohkem õigusi, st inkassofirmal ei ole ilma kohtuotsuseta võimalik võlgnikult/kliendilt võlga jõuga sisse nõuda või võlgniku/kliendi vara võla katteks realiseerida. Seaduse kohaselt on inkassoteenust pakkuval ettevõttel õigus nõuda võlgnikult/kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist. Jäätmeveo korraldajal on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda ka kohtusse ja jõustunud kohtuotsuse olemasolul kohtutäituri poole.

 

Anna-Kaia Kikkas  



 

Toimetaja: TIINA GILL

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse

24.11.23

Tulenevalt Jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal esitada iga-aastaselt hiljemalt 20. detsembriks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel kui suvekodus ei viibita.

Seetõttu palume isikutel, kes on saanud korraldatud jäätmeveo vabastuse ja nimetatud kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, esitada kohalikule omavalitsusele iseteenindusportaali kaudu hiljemalt 20. jaanuariks sellekohane kirjalik kinnitus.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

ISETEENINDUSPORTAAL

 

Toimetaja: TIINA GILL

Pakendite sorteerimine ajab segadusse? Sellele on lihtne lahendus

17.11.22

Pakendite sorteerimise vallas on palju müüte, mis teevad jäätmete liigiti kogumise pealtnäha keeruliseks. Tegelikult ei tohiks aga üle mõelda – iga pakendi koht on pakendikonteineris.

Inimesed on sageli segaduses, kui peavad tekkinud prügi edasise saatuse osas pead murdma, on siis tegu segaolme- või pakendijäätmetega. Otsustamist ei lihtsusta ka levinud arvamus, et pakendeid tuleb materjali järgi eraldada. Tegelikult ei pea tarbija selle üle ise pead murdma. Kõige lihtsam on meelde jätta, et kõik pakendid, mille sees on olnud mistahes toode, käivad alati pakendikonteinerisse. Olgu nendeks siis jogurti- ja võikarbid, õli- ja majoneesipudelid, kileümbrised või -kotid, pakkekile, aga ka mahla- ja piimapakid, konservikarbid ja purgid jne.

Aga kui puhtad nad peavad konteinerisse pannes olema? Pakendeid ei pea vee ja seebiga pesema. Kõik pakendid pestakse tööstuslikult üle, seetõttu pole mõtet vett ja energiat topelt kulutada. Küll aga tuleks need toidust-joogist tühjendada ja vaadata, et nad oleks piisavalt kuivad, et ülejäänud pakendeid konteineris ära ei määri. Söömiskõlbulik saagu söödud, biojäätmete eraldi konteinerisse või komposti.

Kuid pakendikonteinerisse võib panna lisaks ka tarbekauba pakendeid: šampooni- ja kreemipudeleid, pakkekilet, puhastusvahendite pudeleid, pesupulbri koti ja teisi toodete ümber olevaid plastpakendeid. Kõik need tuleb enne muidugi enne tühjaks kasutada.

Seega, pakend on alati pakend ja läheb pakendikonteinerisse. „Tarbijana me ei pea teadma, millisest materjalist pakendeid saab ümber töödelda ja millised lõpetavad tegelikult energiatootmiseks otse põletusahjus. Selle otsuse teevad meie eest ära jäätmekäitlejad, kes peavad vastavalt ka õiglast hinda maksma," ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Küll aga sõltub see igaühest, et pakendid jõuaksid pakendikonteinerisse. See on ka rahakotile nutikas harjumus. Kui segaolmejäätmete äraveo eest peavad elanikud maksma, siis liigiti kogutud pakendijäätmete äraandmine on tasuta. „Seetõttu pole kuigi mõistlik maksta pakendite eest kaks korda – poes ostuhetkel koos tootega ning hiljem uuesti prügiveoga," rääkis Kallas.

Ainult sorteeritud pakenditel on lootus minna uuele ringile. Eestis tehakse plastijäätmetest graanuleid, millest saab omakorda toota näiteks lambilüliteid, pistikuid, aga ka klaasvilla ja fliisi. 

Miks on oluline, et kõik pakendid jõuaks alati pakendikonteinerisse? Tarbijana me saame teha toidu ja asjade ostmisel valikuid selle hulgast, mida meile poes pakutakse. Ka pakendite puhul peame tegema otsuseid kaubavaliku piires – seega ei jõua meie pakendieelistused kuigi hästi tootjateni. Aga me saame tootjaid mõjutada muul viisil. Mida rohkem "nurjatud" pakendeid jõuab tagasi pakendikonteinerisse, seda enam on pakenditootjad motiveeritud looma pakendeid, mida saaks päriselt uuesti ringlusse võtta. 


Toimetaja: TIINA GILL

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

5.11.18

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

        Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema

piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

 

         Kui vedajal tuleb:

  • ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
  • jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
  • kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
  • kui konteiner on üle-täitunud;
  • kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
  • kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL