12.12.19
Toimetaja: TIINA GILL

Jätkame tugiteenuste pakkumist peredele, kus elavad lapsed on lapsendatud, eestkostel või perekonnas hooldusel

26.09.19

MTÜ Oma Pere, SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Sotsiaalkindlustusamet allkirjastasid septembrikuus lepingu, et toetada Harju-, Rapla- ja Järvamaal elavaid perekondi, kus kasvav(ad) laps(ed) on lapsendatud, perekonnas hooldusel või eestkostel või kes ootavad last oma perekonda. Kõigil soovijatel on võimalus pöörduda psühholoogi või superviisori poole ja võtta osa grupitööst.

 „MTÜ Oma Pere on perepõhiseid tugiteenuseid pakkunud 2012. aastast alates ning me näeme, et mures vanemad tihti ei söanda või ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda," ütleb MTÜ Oma Pere juhatuse esimees Liis Saarna. „Julgustame vanemaid murede korral abi küsima ning lubame, et oleme igati abiks sobiva spetsialisti valimisel. Tugiteenuste meeskonda kuuluvad erialaspetsialistid, kellel on pikajalaine töökogemus asendushoolduse valdkonnas."

2018. aasta lõpu seisuga oli asendushooldusel kokku 2468 last, kellest ca 37% kasvab erinevates asutustes. Peredes kasvavate last arv võiks olla aga oluliselt suurem. Uuringud näitavad, et üheks põhjuseks, miks ei soovita vanemliku hooleta lapsi enda perre kasvama võtta, on vähene tugi peredele. Vanematel tihti puuduvad teadmised selle kohta, kuidas üles ehitada kiindumussuhet või vähendada lapse hirme ja suurendada turvatunnet. Samuti selle kohta, kuidas enda eest nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui vaimselt hoolitseda, et jaguks energiat, mida oma lastele anda. Kõikide nende teemade ja veel palju muu kohta saab infot, kui vanemad annavad endast teada.

„SOS Lasteküla tähistab järgmisel aastal oma 25ndat tegutsemisaastat  asendushoolduse valdkonnas. Kui esimesed 15 aastat tegutsesime vaid lastekülas elavate peredega, siis viimastel aastatel on meie juurde jõudnud paljud pered, kes kasvatavad vanemliku hooleta lapsi oma isiklikes kodudes," selgitab SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro. „Piisava toetuse ning nõustamiseta  võivad asendushooldust pakkuvad  pered sattuda olukordadesse, kus peresisesed suhted saavad kannatada ning halvimatel juhtudel võib see viia selleni, et lapsed kaotavad veelkord oma kodu ja vanemad. Just seepärast otsustasime koos Oma Perega minna appi neile peredele, kus sirguvad lapsed, kes ei ole sündinud neid kasvatavatest vanematest, et kahe valdkonnas tegutseva  organisatsiooni kompetentsi toel tagada abivajavatele peredele parim toetus."  

Teenuseid viiakse ellu perioodil 01.09.2019-31.12.2020 hanke "Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele" raames, mille tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja koordineerib Sotsiaalkindlustusamet.

Lisainformatsiooni individuaalse- ja grupinõustamise kohta saab www.omapere.ee ja www.sos-lastekyla.ee.

Lisainfo:
Liis Saarna
MTÜ Oma Pere
info@omapere.ee
tel 5689 0150

Toimetaja: TIINA GILL

Lapse probleemidele suunatud perelepitus on vajalik

20.12.18
„Kui sa oled taltsutanud kellegi, pead tema eest ka vastutama." Antoine de Saint – Exupery „Väike prints"
 
 
Kui lapse elus pole asjad läinud hästi ...
 
Ühegi lapse vajadus pole tekitada konflikte. Teades seda – mis on see vajadus, mida laps üritab
väljendada? Pole raskustesse sattunud last, kes poleks eelkõige kohutavalt üksildane.
 
Raskustesse sattunud lapsed on tundlikumad kui teised, kuigi see ei pruugi nii välja paista. Tundub ebaõiglane,  et  raskustesse  sattunud  laste  niigi  keerulisele  elule  lisaks  peavad  nad täiendava koormana kandma ka teadmist, et neid nähakse kui kellegi teise igapäevast probleemi.
 
Lapsed on väga suurel määral mõjutatud teda ümbritsevatest täiskasvanutest. 
 
Vanemad, kelle vahel on pinged või peres on toimunud lahutus, mõjutab see last ning tal võivad
omakorda tekkida käitumis- ja õppimisprobleemid.
 
Probleemsele käitumisele eelneb/kaasneb sageli õpiraskus, mis viib õpihuvi vähenemisele, mis
omakorda võib esile kutsuda negatiivse tunnustuse otsimise ja väärtustamise ning koolikohustuse
täitmisest  eemalehoidumise. Kaasneda  võib  depressiivsus, mis omakorda võib lapse muuta ka
agressiivseks. Ent ükski laps ei käitu põhjuseta halvasti, tema sees toimub midagi, sellel on põhjus.
 
Põhjuseks võivad olla sassis peresuhted. Kui lahkuläinud vanemad ei suuda kokku leppida, kuidas jätkata  suhtlemist  ühiste  lastega,  on  võimalus  kohtusse  mineku  asemel  pöörduda perelepitaja poole. 
 
Perelepitusepeamine eesmärk on, et lapsel/lastel säiliksid normaalsed suhted mõlema vanemaga ka pärast lahkuminekut. Lepitus ei ole nõustamine ega poolte lepitamine kooselu jätkamiseks. Lepitus ei tegele mineviku eksimustega, vaid püüab keskenduda sellele, kuidas edaspidi suhelda lastele ja endale  haiget  tegemata.  Lepitus  on  eelkõige  abiks  neile  vanematele,  kes  ei  jõua omavahel kompromissini, mis oleks mõlemat osapoolt rahuldav ja eelkõige lapse huve arvestav.
 
Perelepitusteenust osutavad perelepitajad üle Eesti. 
 
Rohkem teavet perelepituse kohta ning perelepitajate kontaktid leiate aadressilt www.lepitus.ee
Raplas on võimalik pöörduda Erapraxis Lepitus OÜ poole aadressil Viljandi mnt 9 
Vajalik eelnev registreerimine vacht.liivia@gmail.com; 5210603
 
Liivia Vacht
eripedagoog/perelepitaja
Toimetaja: TIINA GILL