Rongisõidu teed juues on aega mõtisklusteks - 50 aastat viimasest rongist. Esimesel detsembril 1931 avatud Virtsu-Rapla kitsarööpmeline raudtee andis olulise tõuke majanduse elavnemisele. Jaamade juurde ehitati juurdepääsuteed, avati kauplusi, loodi ettevõtteid. Raudteetöölistele ehitati uhked elamud, tagati hoolikas heakord ja haljastus. Raudtee tõi piirkonna inimestele võimaluse avaramalt liigelda. Seda kõike jagus 36 aastaks ehk pooleteiseks inimpõlveks. Bussiliiklus ja kaupade vedu maanteel jättis mulje nagu oleks raudteel vedu ebapraktiline. Veel üks tähelepanek, eelmisel sügisel istutatud nimelised õunapuud jaamahoone ja raudtee vahel olid sel kevadel õites olnud ehk tuleb juba sügisel viljugi. Möödunud laupäeval kutsusid jaamaomanikud 7 jaamas Virtsu - Rapla liinil endale külla, et meenutada aegu, sest möödus 50 aastat viimasest rongist. Edasine koha kirjeldus ja meeleolu tulev Vigala jaamast. Jaamahoone on raamatukogu päralt, Mare Ülemaantee kutsus näitusele, kus paljud fotod Priit Määltsemehe kollektsioonist. Vigala kandi mees, Ojapere külavanem ja ajaloohuviline Määltsemees on aastaid kogunud vanu fotosid kunagisest Rapla-Virtsu raudteest. Nüüd tegi ta kogutud materjalist ligi pooletunnise video, milles läbi erinevate ajastute kajastub raudteelõigu hiilgus ja hääbumine. Raamatukogus oldigi arvuti ja teleka vahendusel ajaloo keskel. Kes midagi veel raudteeliiklusest teadis pidi olema tublilt üle 50-e. Päev täis väärikate kohtumisi, võimalus oli ennast sättida reisikohvrit haarates pildile. Jaamahoone naaberehitis rahvamaja pakkus omi võimalusi, küll näidati kino Astra Põlma käivitusel. Oli võimalus tutvuda keraamikanäitusega. Mitmekesist toitude valikut pakkus kohvik Ingrid Ploomi eestvõttel, abiks perekond Veerits, lisaks oma toodangut ja käsitööd pakkusid J. Kuusik, S. Käär ja I. Pappe. Tore oli kaasa osta perekond Aiaotsa raudtee teed, koostisosadeks taimed, mida nägi vaguni aknast, nagu seda on ristik, rukkilill, punapõsksed õunad, vesimünt ja pune. Mitmes kodus ollakse õhtuti veel nostalgitsemas rongisõidust teetassi ääres. Nüüd läheks esimese kohtumise juurde, kui õuele veeres Märjamaalt terve bussitäis huvilistega, ja neid oli tulnud tervitama Pärnu-Jaagupi puhkpill Priit Aimla eestvedamisel. Idee Vigalas olla oli Aimlal sündinud eelmisel õhtul põhjendusega, kui omal lõpetati rongiliiklus puhkpilli saatel, siis miks mitte osaleda meenutuspäeval. Orkestrilt kõlasid paljud tuntud rahvalikud viisid, oli võimalus tantsu keerutada ja kuula humoorikaid vahepalasid. Igal juhul kohapealsetelt olijatelt suured tänud muusikalise etteaste eest. Kiirelt küsitud avalik hääletus ei andnud toetust uuele raudteele, kohapeal öeldi sellele küll, mis läbiks Vigalat. Märjamaalt ühe väärika daami küsimus, kuidas suudate nii sisuka ja mitmekülgse päeva korraldada. Õnneks on külades ja kogukonnas inimesi, kes veel heast tahtest on võimelised kohalikku kultuurielu korraldama, nagu seda oli ka nädal tagasi Vigala kiriku juures aset leidnud tähtpäev. Seekord jõudis külalisi Vigalasse üle 300 (hinnanguliselt). Jaamahoones olid mootorratturid, kes kasutasid sõiduks vana teetrassi, tulid otseteed, sest paljudes kohtades tee mustkatte all, osa kohtades on metsaveoautod tee raskesti läbitavaks teinud, paljudes kohtades kena metsatee. Veetorn Vana-Vigalas on avatud uutele ideedele ja tegemistele. Oli üks kena ja hästi korraldatud päev Vana-Vigalas. Aitäh teile! Tekst ja fotod: Jaan Viska

Arvo Valton esitles oma uut romaani "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust". Selle romaaniga püüab kirjanik heastada filmis "Viimne reliikvia" Ivo Schenkenbergile osaks saanud halba mainet ning taastada tegelikku tõde. Raamat on ka omalaadne järg Märjamaa legendile, mille arstist peategelane leiab koha ka Ivo Schenkenbergi ühes päevas. Raamatu esitlusel oli ka Petrone kirjastuse esindaja Tiina Tammeorg. Raamatust luges katke Märjamaa Valla Raamatukogu direktor Ede Talistu ning oma muljeid raamatust jagas Valgu Põhikooli õpetaja Ottomar Linna. Fotod: Tiina Gill

Juurimaal tehtud ja nähtud oli suurepärane avapauk avatud talupäevale Raplamaal, Loodna külas, Juurimaa Tallis toimus 21. juulil meeleolukas avatud talude päeva avaüritus, millega juhatati sisse pühapäeval toimunud neljas üle-eestiline avatud talude päev. Kohtumine algas ratsutajate esinemisega ansambli Duo Malva ja Priks saatel. Juurimaa perenaine Kristiina Raudnagel tutvustas viit hobusetõugu. Päeva juhtis Rohke Debelakk, kohal olid telekanalid, et anda infot avatud talude päeva tulekust. Hea, et meedia oli päeva valgustamas. Üritusele lisas kaalu maaeluministri Tarmo Tamme kohalesõit valgel kaarikul. Tema poolt öeldu kinnitas: eesti maaelu on väga mitmekesine ja rikkalik. Maal elavad töökad ja ettevõtlikud inimesed. Ainult nende töö tulemusel oli avatud pea 300 talu. Minister toonitas tänuga maaettevõtjaid eesti elu edasiviimisel. Avatud talud võiks olla kahel päeval. Kõik, mis tehakse on muljetavaldav. Avatud talude päeval võiks vihm kohale jõuda. Seejärel kõneles Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg, kes ütles, agroturism kogub populaarsust. Loodab, et inimesed jõuavad ka taludesse muul ajal, kui avatud talude päeval. Rapla Põllumeeste juhatuse poolt tänas Erki Uustalu talunikke maaelu eripära ja mitmekesisuse hoidmise eest. Põllumajandusuuringute Keskusest Krista Kõiv rõhutas, et avatud taludel on põnevad programmid, pakutakse erinevaid töötubasid. Taludesse on tulnud palju noori, kes püüavad sulanduda maaellu. Juurimaa Talli esindajana Kristiina Raudnagel tänas kõiki abilisi ja vabatahtlikke, kelle abiga korraldati meeldejääv ja nauditav üritus. Juurimaa Tall tõmbab kohale mitte ainult lapsi lastelaagritesse vaid ka lapsi ja täiskasvanuid uudistama hobuseid ja teisi loomi. Sellelgi päeval kuuldus muusika helide sekka lammaste määgimist, kuke kiremist ja hobuse hirnumist. Avatud talud on rohkem kujunemas perede ürituseks, on näha palju lapsi vanematega. Seda on meeldiv tõdeda, kui mõtleme tulevikule. Seda kõike tõendas Juurimaal nähtu. Juurimaast rääkides ei saa mööda minna Eve ja ema Maie Raudnagelite tegemistest Raplamaa suurima ratsakompleksi loomisel. Päevale andsid veel täiendavat värvingut mitmekesised leivatooted firmalt Päts Sahver Paganama hea. Huvitatutel oli võimalik kõike proovida ja veenduda rukkileiva headuses. Firma esindajana Kaja Hallik tutvustas leiba, kus liha peal, kui lõunasööki. Firma tegutseb ainult Rakveres, arvati, jõuab ka kaugemale oma sortimenti tutvustama. Palju on räägitud Pärnumaa Maitsete aastast ja nende projektijuht Kadi Elmeste tutvustas omi tooteid. Hea lahendusena pakuti võililli purgis. Veel oli võimalik lastel ratsutada, kaarikuga sõita, huvilistel kõndida tallides hobuseid lähemalt uurides. Tekst ja fotod Jaan Viska

Brave Kids on UNESCO egiidi all toimuv haridusprojekt, mille eesmärk on viia kokku maailma eri paigust pärit erineva taustaga lapsed. Projekt võimaldab lastel turvustada vastastikku oma kultuuri, õpetada töötubades üksteist meetodil „laps õpetab last“. Kahe nädalase laste töö tulemusena, kahe kunstilise juhi juhendamisel, valmib esinemiskava. Projekt toimus tänu kolme inimese entusiastlikule tööle: Eesti poolt Riina Lee-Enok ja Gaili Ilisson, Poolast Jan Olinski. Tänavu on tegevust esmakordselt laiendatud Eestisse. 22. juuli hommikupoole toimusid Märjamaa rahvamajas tutvumis- ja integreerumistöötoad, pärast nägi kohalik publik esimest esinemist, kus kolme maa noored esitasid oma kavasid. Alates 23. juulist olid lastel gümnaasiumi ruumides korralikud tööpäevad kella 9-17, vahepeal kaks tundi lõunapausi. Peale gruppide kavade nägemist algas kunstilistel juhtidel (Maria Vam Eestist ja Ilona Krawczyk Poolast) tõsine (öö)töö: nad pidid läbi arutama kõik nähtu, mõtlema, millest saab teha midagi suuremat, milliseid ideid saab laiendada jne, et luua üks huvitav ühine terviklik esinemiskava, mida publik sai nautida 2. augustil Märjamaa keskväljakul. Tekst Reet Saar. Fotod Tiina Gill

15. veebruaril 2017 toimus Circle K teenindusjaama pidulik avamine Märjamaal. Tegemist oli esimese Circle K värvides teenindusjaamaga Eestis. Kohal oli ka Circle K Eesti peadirektor Kai Realo. Märjamaa valla poolt kõneles vallavanem Villu Karu. Fotod: Tiina Gill

Eesti vabariigi 100. aastapäeva aktusele tulijaid võtsid 23. veebruari õhtul Märjamaa rahvamaja ees vastu jääkuubikutes põlevad küünlad ja saalis meeleolumuusikat mänginud Raplamaa puhkpilliorkester. Koos Vigala meeskooriga laulis kogu saalitäis rahvast südamest Eesti hümni, seejärel luges Ants Riismaa ette iseseisvusmanifesti. Vallavolikogu esimees Urmas Kristal tõi oma tervituses välja, et vald on nüüd suurem ja lähiaastail on vaja pingutada kokkukasvamise nimel. Tavapärase aastapäevakõne pidas vallavanem Villu Karu. Laulsid segaansambel Ceres ja Vigala meeskoor, solistid Kaili Kungla ja Egle Pärmik. Valla vastne aukodanik Mare Ülemaante, Maarjaristi hõberistiga tunnustatud Eve Burmeister ja Taimi Kamarik tänasid oma sõnavõttudes kaasteelisi. Valla tänuplaadi pälvisid Sarapiku Farm ja Märjamaa Perearstikeskus. Üle anti valla tänukirjad oma ala tublidele tegijatele, keda oli kokku 56. Tunnustatuid tutvustavaid tekste luges ette õhtut juhtinud Meelis Välis. Seejärel paluti kõik Ly galeriisse, kus peolaua eest hoolitses rahvamaja kohvik, sünnipäevatordid valmistas Maarika Sale OÜ Koogisahver. Rahvamaja kaunistanud rikkalikud lilleseaded pani kokku Tiina Lilleaed. Tantsuks mängis kohalik bänd Omad Poisid. Märjamaa Nädalaleht 28. veebruaril 2018. Reet Saar FOTOD: ANNE AASPÕLLU

24. veebruaril 2019 heisati pärast Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud jumalateenistust Vigala kirikule Eesti lipp. Mälestati Vabadussõjas langenuid. Fotod: Priit Kärsna

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva pidu toimus Vana-Vigala rahvamajas. Meeleolumuusikat enne aktuse algust mängis folklooriselts Kiitsharakate kapell. Tervituskõnega esines vallavolikogu esimees Urmas Kristal. Aastapäevakõne pidas vallavanem Merlin Suurna. Aukodaniku nimetuse ja Maarjaristi kuldristiga tunnustati Mati Jetsi. Hõberist omistati Rein Ungale. Teeneteplaadiga tunnustati osaühingut Breden Kids. Üle anti valla tänukirjad oma ala tublidele tegijatele, keda oli kokku 41. Kontsert-aktusel esinesid Vigala meeskoor Silja Kääri ja Märjamaa ühendatud segakoor Kadri Jüriado ja Silja Kääri juhatamisel. Muusikakooli ansambel kooseisus Kalista Miljand, Mirtel Pops, Silver Meresmäe, Oliver Meresmäe, Sten-Marti Merjel esitasid kolm pala. Gustav Savtšuk luges ette Õie Lauri luuletuse „Mis koht see Märjamaa on?“. Karmoška lugusid esitasid Robert Aavik, Gerda Asumets ja Ken-Andre Tamm. Pärast piduliku kontsert-aktuse lõppu paluti saalitäis rahvast banketile. Enne kui ansambel Inerts jalakeerutuseks mängima hakkas, esitasid meeleolukaid tantse Kiitsharakate tantsurühmad. Fotod: Taimo Lehtsalu

Fotod: Kalle Kollin

Eesti Vabariigi aastapäev algas jumalateenistusega Vigala Maarja kirikus. Vabadussõjas langenute mälestuseks asetati pärjad. Toimus Kaitseliidu pühaliku tõotuse andmine. Kell 11 algas perepäev Vana-Vigala rahvamajas ja selle õuel. Toimus tehnika- ja relvanäitus, töötoad suurtele ja väikestele, ajaloorubriik, loterii ja muud põnevat. Kohal olid kodutütred, noorkotkad, naiskodukaitsjad, kaitseliitlased ja sõbrad. Fotod: Kalle Kollin

Vallavolikogu esimees Villu Karu ja vallavanem Eero Plamus andsid üle Märjamaa valla kõrgeimad tunnustused: Maarjaristi I klassi kuldristi koos aukodaniku tiitliga, Maarjaristi II klassi hõberisti, ettevõtete teeneteplaadid ja mitmeid tänukirju. Kohal oli rohkesti vallarahvast, aukodanikke, hõberistide kavalere jt. Õhtut juhtis Aet Reinhold, esinesid Märjamaa puhkpilliorkester, segakoor "Rello" ja noorterühm "Tantsukas". Fotograaf oli Riho Vjatkin. Galeriis on valik meeleolupilte sellest pidulikust sündmusest.

Vallavolikogu esimees Villu Karu ja vallavanem Eero Plamus andsid üle kõrged tunnustused: Maarjaristi I klassi kuldristi koos aukodaniku tiitliga, Maarjaristi II klassi hõberistid, ettevõtte teeneteplaadi ja hulga tänukirju. "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele" luges ette Teet Tomson, õhtut juhtis Aet Reinhold. Aastakõne pidas vallavanem E.Plamus, esinesid Märjamaa puhkpilliorkester, Märjamaa lõõtsanaised ja muusikakooli õpilased ning tantsurühm "Kaareke". Lavakujunduse tegi Kertu Tort, fotograaf oli Riho Vjatkin. Tantsuks mängis "Igihaljas Seitse".

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine toimus pidulikus meeleolus, mille juhatas sisse isemaaline luuletus. Kõnega tervitas kohaletulnuid Märjamaa vallavanem Villu Karu. Volikogu esimees Urmas Kristal andis üle Märjamaa valla Maarjaristi kuldristi ja aukodaniku nimetuse Eha Kaljusaarele ning Maarjaristi hõberisti Tiina Kokamägile. Teeneplaadi sal OÜ Timberston Ehitus. Tänukirjaga tunnustati paljusid austust ja lugupidamist väärivad inimesi. Piduliku osa lõppedes mängis tantsumuusikat Boogie Company. Kaunid hetked sellest õhtust jäädvustas fotograaf Riho Vjatkin

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamine toimus Märjamaa Valla Rahvamajas. Volikogu esimees Urmas Kristal andis üle Märjamaa valla Maarjaristi kuldristi ja aukodaniku nimetuse Kaare Tammarule ning Maarjaristi hõberisti Koit Kuusile. Teeneplaadi sal Luhtre Turismitalu OÜ. Seejärel avaldati tunnustust tänukirjade kätteandmisega. Õhtut juhtis Jürgen Kusmin. Pildistas Riho Vjatkin

Traditsiooniline valla juhtide pidulik vastuvõtt toimus 23. veebruaril. Vallavanem Villu Karu keskendus oma kõnes tulevikule. Märjamaa valla aukodaniku tiitli ja Maarjarisi kuldristi pälvis perearst Marika Hiiemaa. Maarjaristi hõberistiga tunnustati õpetajat ja rahvatantsujuhti Darja Lehtsalut. Märjamaa valla tänuplaadi sai AS Jats. Tänukaardiga tunnustati 50 tublit valla inimest. Fotod tänuõhtust tegi Riho Vjatkin.

Märjamaa Vallavolikogu esimehe Urmas Kristali ja vallavanema Villu Karu pidulik vastuvõtt toimus Märjamaa rahvamajas Eesti Vabariigi sünnipäeva eelõhtul. Külalisena oli kohal ka Rapla maavanem Tõnis Blank. Tunnustust avaldati paljudele tublidele inimestele. Maarjaristi II klassi hõberisti pälvisid endine vallavanem Eero Plamus ja korvpallitreener Kalle Kollin. Teeneplaadi said OÜ Pajaka Puit ja Päästeameti Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna Märjamaa päästekomando. Fotod: Riho Vjatkin

Jäntsi-Jaani talus toimunud kokkutulekul osales 40 endist töötajat. Pildid tegi Koidula Elmik.

Fotopäevade konkursile sai töid esitada kolmes kategoorias: töö ja inimene (T1), puhkus ja inimene (T2), Märjamaa vald läbi fotosilma (T3). Iga osaleja võis esitada kuni 5 tööd iga teema kohta. Fotopäevadel osalesid: Anne Aaspõllu, Tiina Azojan, Jüri Kapp, Peeter Paunmaa, Enn Raav, Heino Resik, Silvi Resik, Katrin Roosi, Illimar Toomet ja Tiiu Varik. Kokku laekus 61 tööd, mis on kõik selles pildigaleriis. 50 parimat tööd valiti välja näituseks Märjamaa rahvamaja Ly galeriis. Kolmeliikmeline zhürii (profifotograaf ja Akriibia fotostuudio omanik Lembit Michelson, "Nädalalehe" toimetaja Reet Saar ja Märjamaa valla avalike suhete spetsialist Tiina Gill) valisid välja iga kategooria parima pildi: "Töö ja inimene" - "Rõõm tööst" Tiina Azojan. "Puhkus ja inimene" - "Kiigel" Jüri Kapp "Märjamaa vald läbi fotosilma" - "Loojang loometsas" Enn Raav. Võitjate autasustamine toimus näituse avamisel 1. septembril 2016

10. mail kell 16 esitleti Märjamaa uues raamatukogus meie lugupeetud kirjaniku Harri Jõgisalu mälestusteraamatut "Märjamaalt Tallinna ja kaugemale". Publikut oli kogunenud suur saalitäis: endised õpilased ja kolleegid, sõbrad, tuttavad ja austajad. Lisaks Harri Jõgisalule võtsid sõna Ede Talistu, Rein Saar, Aino Hallas, Helju Unga, Arvo Valton, Evi Jaago ja Aet Reinhold. Õpilane ja vallavanem Eero Plamus tõi kingituseks "Heade mõtete raamatu" - käsitööna valminud tillukese märkmiku, kuhu tulevaste raamatute ideid üles märkida. Päevakangelane ujutati üle lillede ja tänusõnadega ning veetis tubli tunni raamatuisse autogramme ja pühendusi kirjutades.

2. juulil 2014 toimus Sillaotsa Talumuuseumis koolitus, kuidas erinevate taimedega lõngu värvida. Fotod. Tiina Gill