Valgu-Velise piirkonna külad

21.11.18

Valgu-Velise piirkonna külad on Inda, Kangru, Keskküla, Kilgi, Kirna, Kohtru, Käriselja, Mäliste, Nurme, Nurtu-Nõlva, Nääri, Ojaäärse, Paisumaa, Sulu, Valgu, Valgu-Vanamõisa, Vana-Nurtu, Velisemõisa, Velise, Velise-Nõlva, Veski ja Võeva

Toimetaja: TIINA GILL

Ellu metsavahikoht

15.11.18

Metsavahikoht Ellu mäel Vana-Nurtu külas on mõisaaegne. Ellu eksisteeris iseseisva vahtkonnana metsavahi ametikoha üldise kadumiseni Eestis 1997. aastal. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli siin metsvahiks Oskar Pipar, rahvasuus Ellu Oskar, talu viimane elanik oli Rinaldi Tamm. Elekter metsavahikohani ei ulatunud, küll aga kõnetraadiliin. Talu eluhoone seinad on veel püsti, hea tervise juures on kähar õuetamm ja visa kasvuga, kuid hästi noorendatav lehiseallee.

Ellu mäe nime saamisloost on kaks legendi. Neist ühe järgi olevat siit katku tõttu tühjaks jäänud maalt leitud ometi üks inimese jalajälg - keegi jäi ellu. Või teine lugu - mõisa ajal olevat Valgu veisekari taudi jäänud ja Valgus Lõpe talu ümbruses ära lõppenud, siin aetud kari sügavamale metsa ja Ellu kandis jäänud loomad ellu. 
(Lembit Tihkani mälestused)

Ellu metsavahikoht on pärandkultuuri objekt.

Pärandkultuuriobjekti andmed
Asukoht

 

Toimetaja: TIINA GILL

Jämeda vesiveski

6.05.20


Jämeda sild ja vesiveski Inda külas. Foto: Riho Vjatkin

Vesiveski kohta teatakse juba enne 1696. aastat. Esimese vabariigi ajal võeti veejõule abiks gaasimootor. 1955. a põuasel suvel töötas veski ainult mootoriga, mille sädemetest süttis katus ja veski põles maha. Nüüdseks on alles vaid müürid. Omal ajal jahvatati Jämeda veskis sepikujahu, rääkimata leiva- ja loomajahust, tehti ka tangu. Sild on tänini kasutuses ning asub Nurtu jõel Velise-Palu teel.

 

Toimetaja: TIINA GILL

Laane talu

6.05.20

Laane talu kui põline maakoht on pärandkultuuri objekt Kohtru külas. Säilinud on hoone varemed, õues puurkaev. 

Pärandkultuuriobjekti andmed

Asukoht


Fotod: Enn Raav

Toimetaja: TIINA GILL

Nurtu pärn ehk Lebinase pärn

6.05.20

Nurtu ehk Lebinase pärn asub Ojaäärse külas endise Nurtu kaupluse lähedal. 1967. aasta tormis hävis osa selle omapärasest võrast. Ka 2001. a keeristormid tegid oma töö. Tänaseks päevaks on puust alles vaid tüvi, millest on väljakasvanud mitu uut võra.

Rahvapärimuste järgi käidud pärna all ohverdamas. Veel nimetatakse puud ka hiiepämaks, kuid ohvrihiiest siin pole mälestusi säilinud.

 

Hendrik Relve kirjutab raamatus „Põlipuud" (2003): 1997. a. mõõtsin pärna kõrguseks 20 m ja tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt 327 cm. Pärna juurde juhatas Valgu külas elav Lembit Tihkan, kes suurema osa elust on pidanud metsavahi ametit ja olnud innukas kodu-uurija.

Vana metsamees rääkis puu kohta tõotamise loo. Rohkem kui 150 aastat tagasi kasvanud siin lähestikku kaks pärna ja nende kõrval asunud Lebinase talu. Siis võtnud kohalik mõisnik ümbruskonna maad mõisa põldudeks ja ajanud külarahva mujale elama. Kodust perega lahkudes pannud Lebinase talu peremees Taavet talu pärnadele tõotuse peale. Ta öeldnud: "Kui keegi peaks neid puid raiuma, siis kukkugu tal käsi otsast." Neid sõnu pidanud kohalik rahvas hästi meeles ja andnud põlvest põlve edasi. Mõnikümmend aastat tagasi teatanud aga Ojaäärse Villem, et kavatseb mõlenad pärnad maha saagida. Lihtsalt kuraasi näitamise pärast näitamaks, et vananaiste lori ei maksa midagi. Mitte keegi ei olnud nõus temaga kaasa minema, et kahemehe saega pärnasid maha võtta. Isegi oma poeg keeldunud isa käsku kuulamast. Viimaks läinud Villem üksi ja raiunud kirvega ühe pärnadest maha. Jämeda puuga olnud nii palju rassimist, et teist puud ta enam raiuda ei viitsinud. See juhtunud sügisel. Kevade hakul, lumesulamise ajal sõitnud Villem viljakoormaga Raba veskile. Seal jäänud aga kasuka käis vilja jahvatamise ajal jõurihma vahele. Rihm kiskunud varruka koos käega otsast ja paari päeva pärast mees surnud.

Viimane ümbruskonna rahva poolt kõneldud seik tõotamise pärnaga juhtunud kolhoosi ajal. Traktorist hakanud pärna all oma traktori mootorit parandama. Pärnal ulatunud üks jäme ja pikk oks paari meetri kõrgusel tüvest eemale. Mees sidunud selle külge trossi ja vinnanud vintsiga traktori küljest mootori üles. Oks aga murdunud ja traktorist sattunud haiglasse.

Kuigi Lebinase pärn on nüüd ka riikliku kaitse all, ei hakka kohalikud põliselanikud kindlasti sellele puule kätt külge panema. Kunagise Lebinase talu peremehe Taaveti sõnad on selleks liiga tähendusrikkad."

Pärna kohta on rahvasuus säilinud järgmine muistend

Lebinase pärn on pärandkultuuri nimekirjas

Asukoht

Toimetaja: TIINA GILL

Mälestusmärk Soome pilootidele

6.05.20


Mälestusmärk Soome pilootidele. Foto: Tiina Gill

1941. aasta 16. augustil kukkus Soome lennuk Valgu lähedal alla, hukkusid piloot Pentti Johannes Antila ja mehaanik Antti Adolf Sairo.

1997. aastal ehk 56 aastat pärast õnnetust püstitati allakukumispaiga lähedal Valgu-Vanamõisa külas endise Männiste metsavahikordoni vastas maantee äärde stiilne ja soliidne mälestusmärk, mille autoriks on skulptor Heikki Häiväoja. Lennukitiiba meenutav kivitahvel sai paika Soome ja Eesti kaitseministeeriumi koostöös.

Reet Saare artiklit "Märjamaal pole salapäraselt hukkunud Soome lendureid unustatud" saab lugeda siit

 

Toimetaja: TIINA GILL

Rosenthali kabel

6.05.20


Foto: Jürgen Kusmin

Velise mõisniku, von Rosenthali klassitsistlikus stiilis matmiskabel asuv Velisemõisa külas. Ehitatud 1824. Kabeli katus olevat Saksa ajal lõhutud ämbriteks.

Umbes 0,2 km kaugusel põhja suunas üle Velise jõe paikneb Velise mõisa hilisem, Maydellide suguvõsa kalmistu. Omaaegu oli kalmistute vahel otsetee, kuid praegu on sellel teel olnud sild hävinenud ja kalmistute vahel puudub otsetee.

"Velise Rosenthalide kadunud maailm", Raplamaa Sõnumid nr 23, 10. juuni 2015

Pärandkultuuriobjekti andmed

Asukoht

 

Toimetaja: TIINA GILL

Velise raba turbavõtuaugud

6.05.20

Aravere küla piirialal asub Velise kõrgraba, mille teket on seostatud Kaali meteoriidiga ligi 3000 aastat tagasi. Omal ajal varusid lähedal asuvad talud siit väetusturvast, hiljem tootis siit turvast Märjamaa EPT. Viimati kaevandati aastal 1993. Vähehaaval on taimestik rabas kasvama hakanud. Taimedest esineb käpalisi, rabas pesitsevad sookured, tedred ja metsised. 

Kes tahab Velise raba oma silmaga kaeda, pöörake Velisemõisa küla servas Aravere teele ja sõitke paar kilomeetrit, kuni jõuate Tapu tee sildini. Sinna võib auto jätta, sest järgnevad mõnisada meetrit turbaväljadeni pole tee kõige parem, kuid autoga siiski sõidetav.

Velise raba turbavõtuaugud on pärandkulltuuri nimekirjas.
Fotod: Tiina Gill
Asukoht kaardil

 

Toimetaja: TIINA GILL