Kodanikukaitse

5.08.19

KIIRABI, PÄÄSTE. POLITSEI 112
Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna Märjamaa konstaablipiirkond

Sauna 1a, Märjamaa 78302
Piirkonnapolitseinikud:
Gert Kalmiste, tel 612 3516, 5326 7181, gert.kalmiste@politsei.ee 
Kaspar Rodes, tel 612 3517, 5347 4415, kaspar.rodes@politsei.ee

Vastuvõtuajad Märjamaa konstaablipunktis: T 13.00-15.00
Vastuvõtuajad Vigala osavallavalitsuses: T 10.00-12.00
 

Politsei vihjetelefonid ja meiliaadressid
Politsei ootab infot ja vihjeid kuritegudest k. a narkovihjed telefonidel: 444 6555 või e-posti aadressil laane.vihje@politsei.ee
Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonil 612 3000.
Politsei- ja Piirivalveamet

Abipolitseinikena tegutsevad Märjamaa vallas: Jaak Kirsipuu, Rait Roosileht, Agu Raadik, Illar Aruksaar, Einar Müürisepp, Mati Mäe, Mati Viin (Vigala osavald), Marne Rego (Vigala osavald), Jaan Kuusik (Vigala osavald) ja Ilona Pappe (Vigala osavald).

Lääne-Eesti Päästekeskuse Märjamaa päästekomando
Pärnu mnt 32, Märjamaa 78301
Tel 482 1212
Päästekomando pealik Einar Klaos
e-post einar.klaos@rescue.ee 
Päästeamet

 

 

TURVAVALVETEENUS
Märjamaal osutab ööpäevaringset turvavalveteenust Securitas Eesti AS
Müügiesindaja Lauri Luberg
Tel: 5340 3151
e-post parnu@securitas.ee

KESKKONNAINSPEKTSIOON
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313

TARBIJAKAITSE
Tarbijakaitse infotelefon 620 1707 (tööpäeviti 10-15)Infot vastuvõtu aegade kohta maakondades leiate tarbijakaitseameti kodulehelt

NAISTE TUGIKESKUS
Naiste Tugikeskuse teenus 
Raplamaa Naiste Tugikeskus 5400 5144
e-post raplamaanaistetugikeskus@gmail.com


SEKSUAALVÄGIVALLA KRIISIABIKESKUSED 
ÕIGUSABI SEKSUAALVÄGIVALLA ÜLEELANUTELE

 

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET
Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringne valvetelefon 5919 5718  

PEREARST, LASTEARST
Perearsti infoliin 1220
Lastearsti infoliin 1599

HAIGEKASSA
Klienditelefon 669 6630 ​(tööajad E-R 8.30-16.30)
Lastekodu 48, Tallinn, 10144
e-post info@haigekassa.ee

LASTEABI TELEFON 116 111

Märka ja hooli! Juhis kodanikule.  



 

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa valla kriisistaap

20.03.19

 

Staap Nimi Ametinimetus telefon e-posti aadress
pealik Merlin Suurna Märjamaa vallavanem 5855 9041

merlin.suurna@marjamaa.ee

pealiku abi Margus Vaher Märjamaa
Vallavalitsuse
haldusosakonna
juhataja
5622 0009 margus.vaher@marjamaa.ee
liige Greta Neidre Märjamaa
Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialist
5306 3415 greta.neidre@marjamaa.ee
liige Einar Klaos Märjamaa
Päästekomando
komandopealik
5340 6471 einar.klaos@rescue.ee
liige  Gert Kalmiste Rapla
politsejaoskonna
piirkonnapolitseinik
5326 7181 gert.kalmiste@politsei.ee
liige Aavo Väli Kaitseliidu
Märjamaa Üksikompanii
pealik
525 6722 aavo.vali@gmail.com
liige Meelis Grišin AS
Matsalu Veevärk
tootmisjuht
5693 9363 meelis@matsaluvv.ee
liige Peeter Paunmaa Märjamaa
Valla
Külavanemate Ühenduse
esindaja
5344 8701 peeter.paunmaa@keskkonnaamet.ee
liige Marge Viska Märjamaa Vallavalitsuse
sotsiaalosakonna
juhataja
5621 4609 marge.viska@marjamaa.ee

 

Toimetaja: TIINA GILL

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks valmistumisel

20.03.19
  • SINU JA SU PERE HAKKAMASAAMINE KRIISIOLUKORDADES SÕLTUB EELKÕIGE TEIST ENDAST!
  • ENNAST JA OMA PERE SAAD KAITSTA KÕIGE PAREMINI, KUI VALMISTUD KRIISIOLUKORDADEKS ETTE!
  • VAID SINA TEAD KÕIGE PAREMINI OMA PERE VAJADUSI JA VÕIMALUSI!
  • TEE KRIISIDEKS VALMISTUMISEL KOOSTÖÖD NAABRITE JA KOGUKONNAGA!
  • OLE VALMIS NÄDAL AEGA ISESEISVALT HAKKAMA SAAMA!

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

  • Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
  • Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
    • kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
    • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
    • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse);
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
  • Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
  • Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.

Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt ).
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).

TASUB TEADA

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga. Vaata lähemalt: www.vabatahtlikud.ee

Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida, otsides „Ole valmis!"

Toimetaja: TIINA GILL

Alates 01.07.2019 muutub surma registreerimise kord

13.06.19

1.juulist 2019 muutub Eestis surma registreerimise kord – tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse automaatselt.

Märjamaa Vallavalitsusel  lõpeb sellega alates 01.07.2019 surma registreerimise pädevus ning surma vallavalitsuses enam registreerida ei saa.  Erandjuhtudel registreerib surma maakonnakeskuse kohalik omavalitsus- Rapla Vallavalitsus.

Samas saavad lahkunu lähedased vallavalitsusest jätkuvalt taotleda matusetoetust.

Toimetaja: TIINA GILL

Registritoiminguid

12.12.18

ELUKOHA REGISTREERIMINE

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. 
Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse.

Elukoha registreerimine on vajalik selleks, et me saaksime osutada teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele. Kõikide sotsiaalteenuste andmine, erinevate kohaliku omavalitsuse poolt elanikele pakutavate soodustuste väljastamine, samuti valimistel osalemine ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumine toimub elukoha järgi.

Inimene on kohustatud esitama oma ja alaealiste laste andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.

Esita elukohateade Märjamaa Vallavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registrisekretärile), kui:

  • asud uude kohta elama;
  • muudad elukohta  Eestis;
  • asud elama välismaale;
  • kolid välismaalt tagasi Eestisse.

Kui elad välisriigis saad oma elukoha andmete muudatustest teada anda välisesindusele.

Elukohateates esita ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Võid esitada ühise elukohateate sinuga koos ühel aadressil elavate inimeste (perekonnaliikmete) kohta, kindlasti kirjuta sinna ka alaealiste laste nimed. 

Kui sa ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping)  või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel). Omaniku nõusolekut ei ole vaja kui rahvastikuregistrisse kantakse isiku välisriigi elukoha andmed.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisa elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek.

Kui kasutad elamiseks mitut elukohta, esita rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul üks sinu poolt kasutatava elukoha aadressidest. Elukohateates võid esitada ka sideandmed, milleks on telefon, e-posti aadress või muu ka ruumi aadress, juhul kui elad pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui sinu elukoha aadress on märgitud üksnes küla või valla täpsusega.

Elukohateadet saab esitada:

  • kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures;
  • riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades www.eesti.ee, vajalik ID-kaardi olemasolu;
  • posti teel (lisada koopiad isikut tõendava dokumendi  isikuandmetega lehest);
  • digiallkirjaga elektronposti teel.

Vajalikud dokumendid elukohateate esitamisel:

  • elukohateade (pdf);              
  • isikut tõendav dokument;
  • koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest, kui elukohateade esitatakse posti teel (pole vaja digiallkirja puhul);
  • koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek, kui teate esitaja ei ole ruumi omanik. Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digiallkirjaga;
  • kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel - kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukohateate esitamiseks

 

RUUMI OMANIKU ÕIGUSTATUD NÕUDMINE

Juhul kui isiku elukohaks rahvastikuregistris on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, siis on ruumi omanikul õigus esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks (ehk lihtsamalt: elanik välja kirjutada).

Vajalikud dokumendid ruumi omaniku õigustatud nõudmise esitamisel:

Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku tähitud kirjaga, samuti avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.

 

ISIKUKOODI TAOTLEMINE

Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eesti rahvastikuregistris. Selleks on eelnevalt vaja taotleda Eestis isikukood, mille saab kohalikust omavalitsusest.

Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse (elukohateate esitamisega), peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse omandamise päevast arvates Politsei- ja Piirivalveametist

Isikukoodi taotlus. pdf

 

KONTROLLI OMA ELUKOHAANDMETE ÕIGSUST RAHVASTIKUREGISTRIS

Isikul on õigus tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega.

Oma elukohaandmete õigsust saad kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades. Antud lehelt vali kodanikule mõeldud vaheleht ning sisene portaali kas ID-kaardi või internetipanga paroolidega. Oma elukohaandmete nägemiseks vali vasakuääre menüüst rahvastikuregister ning seejärel pakutavate päringute seast Enda andmete päring. Elukohaandmete muutmiseks esita elukohateade.

Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal.

Juurdepääsu andmetele võimaldab kas kohalik omavalitsus või registri andmete volitatud töötleja AS Andmevara isiku avalduse alusel. Lisaks saad oma andmeid vaadata riigiportaalis, kui sisenemisel identifitseerite end ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Andmetes vea leidmisel teavita kohalikku omavalitsust või AS Andmevara riigiportaali www.eesti.ee kaudu.

Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elavate välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium.

Isikutel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimalik õigustatud huvi korral. Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.

NB! Elukohaandmed ei anna mingeid õigusi omandi käsutamiseks või kasutamiseks. Kui omanik annab loa märkida elukohaks temale kuuluvate ruumide aadress, ei teki ruumides elavatele inimestele mingeid täiendavaid õigusi neile ruumidele ega omanikul elukoha registreerimise faktist täiendavaid õiguslikke kohustusi.

Elukoha aadressiandmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel ning avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Info: Registrisekretär Mirjam Aasma E-N 8.00-12.00 12.45-17.00, R 8.00-12.00, 12.45-15.45
Tehnika 11, Märjamaa, 78304 Raplamaa, kabinet 21
Tel 5860 2209, mirjam.aasma@marjamaa.ee

Registrisekretär-asjaajaja Vigala osavallas Maiu Haljas E-R 8.00-16.00
Sääla tee 8/8, Kivi-Vigala, Märjamaa vald, 78001 Raplamaa
Tel 489 4770, maiu@vigala.ee

Toimetaja: TIINA GILL