Avaste looduskaitseala

4.07.22

 

Avaste looduskaitseala pindala on 8 838,4 ha. Sellest suurem osa jääb Pärnumaa piiridesse, kuid osa kaistealast asub Avaste, Kesu, Kojastu, Naravere, Ojapere ja Sääla külade maadel. 
Kaitseala loodi rajati 1981 sookaitsealana ja 2003. aastal reorganiseeriti see looduskaitsealaks.
Kaitseala põhiosa moodustab Avaste soo

Keskkonnaagentuuri infoleht
 


Pildistatud 16. mail 2018. Fotod: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Iganõmme maastikukaitseala

4.07.22


 

Iganõmme maastikukaitseala (5,1 ha) on kahes tükis, mõlemad asuvad Laukna külas. Neist üks on loodud Iganõmme Pakamäe ja seda ümbritseva metsa kaitseks. 

Iganõmme Pakamäe paljand (ka: Laukna paljand) on on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljand asub Läänemere Joldia staadiumi rannaastangulPaljandil on näha siluri ladestu Raikküla lademe osalist läbilõiget.

Keskkonnaagentuuri infoleht

 

 


Kaks viimast fotot pildistatud 16. mail 2018. Fotod: Tiina Gill



Iganõmme paljand. Fotopäevad 2019 Märjamaa vallas. Foto: Peeter Paunmaa

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa järtade maastikukaitseala

4.07.22

 

Omapärased on alevi lähistel puisniitudel kevadeti ja ka mõnel sügisel esinevad järvikud – madalaveelised järved, mida kohapeal kutsutakse järtadeks. Järtad võivad kaduda üle öö, vesi valgub paelõhedesse ja pinnasekihid kurnavad selle põhjaveeks või voolab vesi allikana maapinnale.
Märjamaa järtade maastikukaitseala koosneb kahest karstijärve nõost (Eesmine (ka: Esimene) ja tagumine järta (ka: Tagajärta)), mis asuvad Märjamaa alevi külje all Kõrtsuotsa ja Nõmmeotsa küla maadel.

Järtad võeti kaitse alla 1981. aastal.

Märjamaa järtade maastikukaitseala. Eesti Loodus 2006/6

Keskkonnaagentuuri infoleht
 


Tagajärta kargel märtsikuu hommikul.

 


Õhtune järta.




Fotod: Tiina Gill



Selg vastu seina. Fotopäeval 2019 Märjamaa vallas. Foto: Meelis Koks 



Pildistatud 1. aprillil 2019. Foto: Tiina Gill

 

Toimetaja: TIINA GILL

Märjamaa looduskaitseala

2.01.23

Märjamaa looduskaitseala loodi 2019. aastal. Kaitseala asub Aruküla, Haimre, Kunsu, Märjamaa alevi, naistevalla, Nõmmeotsa ja Sõtke küla aladel. Maismaa pindala on 728,3 ha. 

Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi;
2) kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika.

Keskkonnaagentuuri infoleht

Toimetaja: TIINA GILL

Pajaka maastikukaitseala

4.07.22

Pajaka maastikukaitseala peamine väärtus on looduslikus sängis voolav jõgi, selle luhad, sooalad ja kaldakõrgendikel kasvavad metsad ning puisniidud.

Kolmest lahustükist koosnev Pajaka maastikukaitseala (201 ha) asub Raplamaa lääneosas Märjamaa vallas, Hiietse, Napanurga, Pajaka ja Russalu küla maadel. Sinna pääseb Tallinna–Pärnu maanteed pidi: Varbola asula lähistel tuleb leida lääne poole kulgev tee, mida mööda saabki läheneda Kasari jõele.

Pajaka maastikukaitseala. Eesti Loodus nr 2007/1

Keskkonnaagentuuri infoleht

 


Fotod: Tiina Gill


Tamm. Fotopäevad 2019 Märjamaa vallas. Foto: Enn Raav


Pajaka maastikukaitseala 30. jaanuaril 2021. Foto: Tiina Gill

Toimetaja: TIINA GILL

Pilkuse maastikukaitseala

4.07.22

Pilkuse maastikukaitseala Pilkuse maastikukaitseala asub Vana-Vigalast kirdes ja Teenusest kagus. Paikneb Tiduvere, Vana-Vigala, Teenuse ja Tolli külade aladel.

Kaitse all 1992. aastast alates (1992. aastast sookaitsealana ja 2004. aastast maastikukaitsealana). Pilkuse maastikukaitseala pindala on 479,6 ha.

Eesmärgiks on soomaastiku (Pilkuse raba), erinevate sootüüpide, nende elustiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Soo tekkis järve soostumisel. Peamiselt on tegu lage- ja puisraba ning siirdesooga. On olemas älved, laukad puuduvad. 

Keskkonnaagentuuri infoleht

 


Pildistatud 16. mail 2018. Fotod: Enn Raav

 




Vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Fotod: Tiina Gill
Pildistatud 22.07.2018





Pildistatud 2020. aastal valla 2021. a kalendri jaoks. Fotod: Anne Aaspõllu

Toimetaja: TIINA GILL

Varbola vanad rannamoodustised

4.07.22

Rannamoodustised pärinevad Balti jääpaisjärve ajast. Rannamoodustised võeti 1973. aastal kaitse alla (Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala, ka: Varbola kaitseala; pindala 805,4 ha),  laiendati 1981. aastal. Kaitseala hõlmab ka Varbola linnuse maa-ala ning asub Põlli küla ja Risu-Suurküla aladel.

Aluspõhjalist kõrgendikku ümbritsevad kunagise Balti jääpaisjärve rannamoodustised, mis on teadusele vajalikud Läänemere arengu uurimisel. Balti jääpaisjärve varasema perioodi astang asub linnuse lääne- ja põhjajalamil ning kulgeb sealt edasi lõunapoole. Linnusekaevus paljandub 3-4 m sügavusel aluspõhja juuru lade. Linnusekaevu paljand on stratotüübiks Eesti siluri ladestu vanimale Varbola kihistule, mis mujal Eestis praktiliselt ei paljandu. Abrasiooniastangust kõrgemal asub rannavall, suhtelise kõrgusega 4-5 m. Kogu kõrgendiku lagi on pealt lainja reljeefiga, üksikute kuni 3 m kõrguste küngastega. Kogu ala üldlangus on lõuna suunas. Alal esineb rohkesti rändkive.

Keskkonnaagentuuri infoleht

Toimetaja: TIINA GILL

Vardi looduskaitseala

4.07.22

Vardi looduskaitseala asub Vaimõisa, Põlli, Lümandu ja Purga küla aladel. Kaitseala pindala on 657,8 ha. Kaitseala moodustati selleks, et kaitsta haruldasi loometsakooslusi, vanu loodusmetsi ja vanu laialehiseid metsi.

Vardi looduskaitseala. Eesti Loodus nr 04/2004

Keskkonnaagentuuri infoleht
 

Toimetaja: TIINA GILL